Linnutee · Ekspeditsioonipäevik

Lennart Meri

, Tallinn , Tallinn

Soome-ugri põhjala uurija, dokumentalist, eestlaste päritolu ajaloolane ja president, kes juhtis väikese riigi tagasi Euroopasse.

Keri

01RännakThe journey

01 · Tallinn · 59°26′N 24°45′E

Tallinna poiss, kes saadeti Siberisse ja läks sinna tagasi kaameraga.

Ajaloolane, kirjanik, filmimees, diplomaat, president. Kõige selle all: rändur, kes tahtis teada, kust tema rahvas on tulnud.

Lennart Georg Meri sündis Tallinnas 29. märtsil 1929 diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning eesti-rootsi perekonnast pärit Alice-Brigitta Engmanni pojana. Tema lapsepõlv liikus koos isa teenistuskohtadega: ta käis koolis Pariisi Collège Jésus-Christis, Berliini 164. rahvakoolis ja Pariisi Lycée Janson de Sailly's, õppides kokku üheksas koolis neljas keeles. See oli kosmopoliitne algus poisile, kes pühendas suure osa oma elust väikese põhjamaise rahva tutvustamisele laiale maailmale.

See maailm varises kokku 14. juunil 1941, kui Meri perekond küüditati Siberisse Balti riikide esimese suure nõukogude küüditamise käigus. Isa lahutati perest ja saadeti vangilaagrisse; kaheteistkümneaastane Lennart aitas ema ja nooremat venda Hindrekut elus hoida, töötades metsatöölisena ja Punaarmee tehases kartulikoorijana. 1946. aastal sai perekond Eestisse tagasi pöörduda. Lennart lõpetas kooli Tallinnas ning astus 1948. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda, mille lõpetas 1953. aastal cum laude. Nõukogude võimud ei lubanud tal ajaloolasena töötada, mistõttu sai temast Tartus Vanemuise teatri dramaturg (1953–1955), seejärel Eesti Raadio kuuldemängude toimetaja ja lavastaja (1955–1961) ning 1963. aastast Tallinnfilmi stuudio stsenarist ja hiljem režissöör. 1953. aastal abiellus ta Regina Ojaverega; nende pojad Mart ja Kristjan sündisid 1959. ja 1966. aastal.

Reisimisest sai tema väljapääs suletud nõukogude maailmast. 1958. aasta reisist Tjan-Šani mägedesse ja Kesk-Aasia kõrbetesse sündis tema esimene raamat „Kobrade ja karakurtide jälgedes“ (1959). 1960. aasta sügisel juhtis ta noorte eesti teadlaste ekspeditsiooni Kamtšatkale, mida ta kirjeldab raamatus „Tulemägede maale“ (1964) – see tõlgiti peagi vene, saksa, leedu, poola ja soome keelde. Tema kõige enam tõlgitud teos „Virmaliste väraval“ (1974) jälgis Kirdeväila avamise lugu. Seejärel pöördus tema uudishimu eestlaste keelesugulaste poole. Dokumentaalfilm „Veelinnurahvas“, mis valmis 1970. aastal ja esilinastus 1972. aastal pärast enam kui 18 000 kilomeetri pikkust teekonda, oli esimene sarjast, mida hakati nimetama tema soome-ugri filmientsüklopeediaks: „Linnutee tuuled“ (1977), mis võitis 1979. aastal New Yorgi rahvusvahelisel filmi- ja televisioonifestivalil hõbemedali, „Kaleva hääled“ (1986), handi karupeietest jutustav „Toorumi pojad“ (1989) ning 1997. aastal valminud „Šamaan“, mis pandi kokku 1977. aastal Taimõri poolsaarel nganassaani šamaanist Demnimest filmitud kaadritest.

1976. aastal ilmus „Hõbevalge“ – raamat, mis tegi temast rahvusliku suurkuju. Põimides muistseid meresõiduallikaid, rahvapärimust ja kujutlusvõimet, väitis raamat, et Kaali meteoriidi muistne langemine Saaremaale kajab vastu Euroopa müütides Phaethoni kukkumisest Ultima Thule legendideni, ning asetas eestlased antiikmaailma kaardile. Teadlased vaidlesid selle hüpoteeside üle; lugejad armastasid seda. 1984. aastal järgnes „Hõbevalgem“. Kui nõukogude süsteem lõdvenes, asutas Meri valitsusvälise Eesti Instituudi (algatus 1988, asutatud 1989), et luua kultuurisidemeid Läänega, ning selle esindused välismaal toimisid kuni iseseisvuse taastamiseni de facto saatkondadena.

12. aprillil 1990 sai temast Edgar Savisaare valitsuse välisminister. 1991. aasta augustiputši ajal viibis ta Helsingis ning kaks tundi pärast seda, kui Eesti oli 20. augustil kuulutanud välja iseseisvuse taastamise, saatis ta koju faksiga juhised, kuidas Eesti asi maailmale esitada; Eesti sai 10. septembril Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) ning 17. septembril 1991 ÜRO liikmeks. 1992. aastal abiellus ta näitleja Helle Pihlakuga; nende tütar Tuule oli sündinud 1985. aastal. Samal aastal töötas ta lühikest aega suursaadikuna Soomes (23. aprill – 10. oktoober 1992). 20. septembril 1992 toimunud rahvahääletusel jäi ta Arnold Rüütli järel teiseks, ent kuna ükski kandidaat ei saanud häälteenamust, valis presidendi 5. oktoobril 1992 vastvalitud Riigikogu, andes Merile 59 ja Rüütlile 31 häält. Ametivande andis ta 6. oktoobril 1992.

Tema presidendiaeg kujundas noore riigi. 10. septembril 1993 võttis ta Tallinnas vastu paavst Johannes Paulus II. 25. veebruaril 1994 hoiatas ta Hamburgis Matthiae-Mahli õhtusöögil Euroopat otsekoheselt Venemaa imperiaalsete ambitsioonide eest; Peterburi aselinnapea Vladimir Putin lahkus saalist. 26. juulil 1994 kirjutasid tema ja Boriss Jeltsin Moskvas alla lepingutele, mille alusel viimased Vene väed lahkusid Eestist 31. augustil 1994. Valimiskogu valis ta 20. septembril 1996 tagasi 196 häälega 126 vastu ning teise ametiaja kasutas ta selleks, et viia Eestit Lääne poole: sõnavõtt NATO tippkohtumisel Madridis 9. juulil 1997, Luxembourgi Euroopa Ülemkogu kutse liitumisläbirääkimistele 13. detsembril 1997 ning 16. jaanuaril 1998 Washingtonis Bill Clintoniga allkirjastatud USA ja Balti riikide partnerlusharta. 1996. aastal sai ta Coudenhove-Kalergi Euroopa auhinna ja 1998. aastal nimetas prantsuse nädalakiri La Vie ta aasta eurooplaseks.

Tema ametiaeg lõppes 8. oktoobril 2001. Ta valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ja esindas valitsust aastatel 2002–2003 Euroopa Tuleviku Konvendil. Ta jõudis näha Eesti ühinemist NATOga 29. märtsil 2004, oma seitsmekümne viiendal sünnipäeval, ja Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Lennart Meri suri vähki 14. märtsi 2006 hommikul kell 3.40 Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksuses. Pärast riiklikke matuseid 26. märtsil 2006 Kaarli kirikus, kus ta oli ristitud, sängitati ta Tallinnas Metsakalmistule Lydia Koidula ja Paul Kerese haudade lähedale. Alates 2007. aastast koondab Lennart Meri konverents igal kevadel Tallinna maailma julgeolekumõtlejaid ning alates 29. märtsist 2009 kannab Tallinna lennujaam tema nime. 2025. aastal ilmus „Hõbevalge“ lõpuks inglise keeles pealkirja all „Silverwhite“ – pool sajandit pärast seda, kui raamat esmakordselt rääkis eestlastele, kes nad võiksid olla.

Isa: Georg Meri (1900–1983), diplomaat, kirjandusteadlane ja Shakespeare'i tõlkija eesti keelde. Ema: Alice-Brigitta Engmann, pärit eesti-rootsi perekonnast. Vend: Hindrek-Peeter Meri (1934–2009), riigikontrolör 1990–1997. Abiellus 1953. aastal Regina Ojaverega (pojad Mart, sünd. 1959, ja Kristjan, sünd. 1966); abielu lõppes 1982. aastal. Abiellus 1992. aastal näitleja Helle Pihlakuga (1949–2024), kes oli aastatel 1992–2001 esileedi. Nende tütar Tuule sündis 1985. aastal.

Maa kõneleb meiega meie keeles, kuid muidugi ei ole see metsade ega vete hääl, mida kuuleme, vaid kümnete põlvkondade sosin, nende tööde ja rõõmude, vaevade ja heitluste, tõdede ja vastutõdede kauge kaja.

— Lennart Meri, Vabariigi aastapäeva kõne, 24. veebruaril 1999 · allikas

02Ekspeditsioonid ja filmidExpeditions & films

02 · Agani jõgi, Siber · 61°30′N 74°00′E

Läbi taiga ja tundra hõimurahvaste juurde.

Alates 1960. aastatest rändas Meri koos filmigrupiga tuhandeid kilomeetreid itta, jäädvustades soome-ugri ja Siberi rahvaste keeli, laule ja riitusi, hoolimata nõukogude tsensuurist, mis osa toodust ära keelas.

  1. 1970 61°N 69°E Altai · Neenetsimaa · Handi-Mansimaa · Komi · Mari El · Karjala

    Veelinnurahvas

    Lennart Meri esimene dokumentaalfilm (teksti autor, stsenarist ja režissöör), mis valmis 1970. aastal ja esilinastus 1972. aastal ning räägib soome-ugri ja samojeedi rahvaste argielust, etnograafiast, folkloorist ja traditsioonilisest kultuurist; film jaguneb kuueks peatükiks. Kamassi, neenetsi, handi, komi, mari ja karjala keele kõnelejaid filmiti nende endi elukeskkonnas 1960. ja 1970. aastate vahetusel. Võttegrupp läbis üle 18 000 km Altai-Sajaani piirkonnas, Neenetsimaal, Handi-Mansimaal, Usbekistanis, Komi Vabariigis, Mari Elis, Eestis ja Karjalas. Filmi järg „Linnutee tuuled“ valmis 1977. aastal.

    • kamassid
    • neenetsid
    • handid
    • komid
    • marid
    • karjalased
    Tallinnfilm · 51 min Pälvinud tunnustust festivalidel Rootsis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Operaator Sergo Rahomägi 1970. aastal valminud film esilinastus alles 1972. allikas Vaata Kirjeldus on kohandatud eestikeelse Vikipeedia artiklist, CC BY-SA 4.0
  2. 1977 68°N 27°E → 71°N 93°E Lapimaa · Vepsamaa · Vadjamaa · Mordva · Handi-Mansimaa · Ungari · Taimõr · Setomaa · Saaremaa

    Linnutee tuuled

    Kultuuriantropoloogiline dokumentaalfilm soome-ugri ja samojeedi rahvaste etnograafiast ja etnogeneesist, filmi „Veelinnurahvas“ (1970) järg, mis tõlgendab Meri arusaama soome-ugri rahvaste keelelisest ja kultuurilisest sugulusest. Filmitud Põhja-Soomes (Lapimaal), Vepsamaal, Vadjamaal, Mordvas, Handi-Mansimaal, Ungaris, Taimõri poolsaarel, Setomaal ning Eesti saartel Saaremaal ja Muhus. See oli Tallinnfilmi esimene rahvusvaheline ühistoodang (koos Soome Mainos-TV ja Ungari televisiooniga). Nõukogude Liidus film keelati, kuid välismaal pälvis see suurepäraseid arvustusi; 2009. aastal restaureeriti film Meri 80. sünnipäevaks digitaalselt projekti „Eesti film 100“ raames.

    • saamid
    • vepslased
    • vadjalased
    • mordvalased
    • handid
    • ungarlased
    • nganassaanid
    • setod
    Tallinnfilm (koostöös Mainos-TV ja Magyar Televízióga) Hõbemedal 22. New Yorgi rahvusvahelisel televisiooni- ja filmifestivalil 1979. aasta kevadel. Operaator Rein Maran · heli Enn Säde · muusika Veljo Tormis Helirežissöör Enn Säde pani võtete loo hiljem kirja raamatus „Eales ei leia algust“. allikas Vaata Kirjeldus on kohandatud eestikeelse Vikipeedia artiklist, CC BY-SA 4.0
  3. 1986 65°N 31°E Kalevala küla, Karjala · Agani jõgi, Handi-Mansimaa · Eesti

    Kaleva hääled

    Kolmeosaline filmiessee mälust ja soome-ugri rahvaste ajaloolistest kultuurisidemetest: esimene osa käsitleb mälu rolli kultuuris enne ja pärast „Kalevalat“, teine jälgib „Kalevala“ koostaja Elias Lönnroti teekonda Eestis ning kolmas taasloob muistse rauasulatusrituaali. Filmitud 1985. aastal Karjalas Kalevala külas, Handi-Mansimaal Agani jõel (Obi vesikonnas) ning Eestis (Tallinnas, Kuusalus, Tartus, Võrus, Võrumaal Litsmetsas ja mujal). Kuulub Lennart Meri soome-ugri filmientsüklopeediasse.

    • karjalased
    • handid
    • eestlased
    Eesti Telefilm · 41 min Muusika Veljo Tormis: Tallinna Filharmoonia kammerkoor laulab „Raua needmist“ Kirjeldus on kohandatud eestikeelse Vikipeedia artiklist, CC BY-SA 4.0
  4. 1989 61°30′N 74°E Agani jõgi, Handi-Mansi autonoomne ringkond, Lääne-Siber

    Toorumi pojad

    Dokumentaalfilm hantide ligi 3000 aasta vanustest karupeietest – kohustuslikust rituaalist, mis järgneb hantide esivanemaks peetava karu küttimisele. Peied kestavad neli kuni viis päeva ning nende ajal karu riietatakse, toidetakse ja lõbustatakse maadluse, laulude ja tantsudega. Filmitud 1985. aasta septembris ja 1988. aasta augustis Lääne-Siberis Handi-Mansi autonoomses ringkonnas Agani jõe (Obi lisajõe) kaldal Tyltchiny suvelaagris. Salvestati üle 18 tunni materjali, millest Meri kavatses monteerida umbes kuus tundi teadusfilmi; materjali hoiti 20 aastat Saksamaal Göttingeni instituudis ja see tagastati Eesti Filmiarhiivile 2010. aasta veebruaris.

    • handid
    Eesti Telefilm · 61 min Peaauhind parima populaarteadusliku filmi eest Nõukogude Eesti filmifestivalil 1990. aastal. Vaata Kirjeldus on kohandatud eestikeelse Vikipeedia artiklist, CC BY-SA 4.0
  5. 1997 71°N 93°E Avami jõgi, Taimõri poolsaar

    Šamaan

    Antropoloogiline dokumentaalfilm, mis jäädvustab üheksanda põlve nganassaani šamaani Demnime (1913–1980) loitsurituaali; šamaan oli toona 64-aastane. Filmitud 16. juulil 1977 Avami jõel Taimõri poolsaarel, Euraasia kõige põhjapoolsemas nurgas, filmi „Linnutee tuuled“ võtete ajal; film pandi kokku sealt välja jäänud materjalist ja valmis 20 aastat hiljem, 1997. aastal.

    • nganassaanid
    Lennart Meri / Eesti Telefilm · 20 min Kirjeldus on kohandatud eestikeelse Vikipeedia artiklist, CC BY-SA 4.0

Hõimurahvad

Rahvad, keda ta filmis, reastatud piki Linnuteed.

Iga täht on rahvas, kelle keel on eesti keele sugulane; nad on seatud läänest itta ja seotud keeleharude kaupa. Tühjad ringid on keeled, mis on pärast filmimist vaikinud.

Vali rahvas

Hõimusõnad sama sõna Läänemerest Taimõrini

Vali täht või sõna allpool, või liigu hiirega mõne filmikaardi kohale. Esc tühistab.

Elujõuline keel Ohustatud Kriitiliselt ohustatud Vaikinud tähe suurus: kõnelejate arv

  • eestlased · eestlased · läänemeresoome · Elujõuline keel · umbes 1,1 miljonit kõnelejat Filmitud kodus: Tallinnas, Kuusalus, Tartus ja Võrumaal „Kaleva häälte“ (1986) jaoks. Filmides Kaleva hääled (1986)
  • setod · setoq · läänemeresoome · Ohustatud · umbes 12 000 seto keele kõnelejat; lõunaeesti keele haru Setomaa oli üks „Linnutee tuulte“ (1977) võttepaiku. Filmides Linnutee tuuled (1977)
  • vadjalased · vaďďalaizõd · läänemeresoome · Kriitiliselt ohustatud · Ingerimaal on alles alla kümne kõneleja Võttegrupp oli vadjalaste juures 17. mail 1977 „Linnutee tuulte“ võtetel. Filmides Linnutee tuuled (1977)
  • vepslased · vepsläižed · läänemeresoome · Ohustatud · paar tuhat kõnelejat Äänisjärve ümbruses Filmitud „Linnutee tuulte“ (1977) jaoks. Filmides Linnutee tuuled (1977)
  • karjalased · karjalazet · läänemeresoome · Ohustatud · mõnikümmend tuhat kõnelejat Karjalas ja Soomes Karjala Kalevala küla, kust Lönnrot runosid kogus, on üks „Kaleva häälte“ (1986) võttepaiku. Filmides Veelinnurahvas (1970), Kaleva hääled (1986)
  • saamid · sámit · saami · Ohustatud · üheksa elavat saami keelt, kõik ohustatud, mõnel vaid käputäis kõnelejaid Filmitud Lapimaal „Linnutee tuulte“ (1977) jaoks; saami peatükk on vaadatav ka eraldi katkendina. Filmides Linnutee tuuled (1977)
  • ungarlased · magyarok · ugri · Elujõuline keel · umbes 13 miljonit kõnelejat; suurim uurali keel Ungari televisioon oli „Linnutee tuulte“ (1977) kaastootja. Filmides Linnutee tuuled (1977)
  • mordvalased · erźat · mokšet · mordva · Ohustatud · ersa ja mokša keel, paarsada tuhat kõnelejat Volga ääres Filmitud Mordvas „Linnutee tuulte“ (1977) jaoks. Filmides Linnutee tuuled (1977)
  • marid · marij · mari · Ohustatud · paarsada tuhat kõnelejat Mari Elis ja mujal Filmitud Mari Elis „Veelinnurahva“ (1970) jaoks. Filmides Veelinnurahvas (1970)
  • komid · komi · permi · Ohustatud · umbes sada viiskümmend tuhat kõnelejat Komi Vabariigis Filmitud Komi Vabariigis „Veelinnurahva“ (1970) jaoks. Filmides Veelinnurahvas (1970)
  • handid · hanti · ugri · Ohustatud · alla kümne tuhande kõneleja Obi ja selle lisajõgede ääres Handid on neljas tema filmis; Agani jõel filmis ta „Kaleva hääled“ (1986) ja „Toorumi poegade“ (1989) karupeied. Filmides Veelinnurahvas (1970), Linnutee tuuled (1977), Kaleva hääled (1986), Toorumi pojad (1989)
  • neenetsid · neneć · samojeedi · Ohustatud · umbes kakskümmend tuhat tundraneenetsi keele kõnelejat; metsaneenetsi keelel palju vähem Filmitud Jamali poolsaarel „Veelinnurahva“ (1970) jaoks. Filmides Veelinnurahvas (1970)
  • nganassaanid · ńa · samojeedi · Kriitiliselt ohustatud · Taimõri poolsaarel on alles vaid umbes sada kõnelejat Euraasia põhjapoolseim rahvas; „Šamaan“ (1997) on monteeritud 1977. aastal Avami jõel filmitud materjalist. Filmides Linnutee tuuled (1977), Šamaan (1997)
  • kamassid · samojeedi · Vaikinud · alates 1989. aastast kõnelejaid ei ole Filmitud Abalakovos Sajaani jalamil „Veelinnurahva“ (1970) jaoks. Viimane kõneleja Klavdia Plotnikova suri 1989. Filmides Veelinnurahvas (1970)
  • silm · silm · rekonstrueeritud algurali *śilmä · eestlased: silm · setod: silm · vadjalased: silmä · vepslased: sil’m · karjalased: silmä · saamid: čalbmi · ungarlased: szem · mordvalased: śel’me · marid: šinča · komid: śin · handid: sem · neenetsid: sæw · nganassaanid: śejmɨ · kamassid: sima
  • nimi · nimi · rekonstrueeritud algurali *nimi · eestlased: nimi · setod: nimi · vadjalased: nimi · vepslased: nimi · karjalased: nimi · saamid: namma · ungarlased: név · mordvalased: lem · marid: lüm · komid: ńim · handid: nem · neenetsid: ńum · nganassaanid: ńim · kamassid: nim
  • kala · kala · rekonstrueeritud algurali *kala · eestlased: kala · setod: kala · vadjalased: kala · vepslased: kala · karjalased: kala · saamid: guolli · ungarlased: hal · mordvalased: kal · marid: kol · komid: teine sõna · handid: χul · neenetsid: xalʲa · nganassaanid: kolɨ · kamassid: kola
  • käsi · käsi · rekonstrueeritud algurali *käte · eestlased: käsi · setod: käsi · vadjalased: tšäsi · vepslased: käzi · karjalased: käsi · saamid: giehta · ungarlased: kéz · mordvalased: keď · marid: kit · komid: ki · handid: köt · neenetsid: ŋuda · nganassaanid: juta · kamassid: uda
  • vesi · vesi · rekonstrueeritud algurali *weti ~ *wete · eestlased: vesi · setod: vesi · vadjalased: vesi · vepslased: vezi · karjalased: vesi · saamid: teine sõna · ungarlased: víz · mordvalased: veď · marid: wüt · komid: va · handid: teine sõna · neenetsid: teine sõna · nganassaanid: bɨʔ · kamassid: bü

03PäritoluOrigins

03 · Kaali, Saaremaa · 58°22′N 22°40′E

Saaremaale kukkus meteoriit ja tema kuulis seda vanades lauludes.

„Hõbevalges“ (1976) luges Meri müüte, kaubateid ja geoloogiat koos, et küsida, kust eestlased tulid ja kas Kaali plahvatus kajab põhjala mälus siiani.

Meri tähtsaim teos: poolteaduslik, kujutlusrikas rännak eestlaste ja läänepoolsete soomeugrilaste kaugesse minevikku. Raamat algab Kaali meteoriidi langemisega Saaremaale umbes 1500 eKr, plahvatusega, mida võrreldakse Hiroshima pommiga, ning väidab, et mälestus sellest langevast tulest elab edasi põhjarahvaste folklooris, „Kalevalas“ ja „Eddas“. Sealt edasi pakub Meri, et Saaremaa ongi müütiline Ultima Thule, kuhu kreeka maadeuurija Pytheas jõudis 4. sajandil eKr, liikudes põhja poole mööda iidseid merevaiguteid, mis ühendasid Läänemerd Vahemere ja Lähis-Idaga, ning et Pythease „koht, kus päike magama läheb“ osutab Kaali kraatrile. Ilmumise järel sai sellest kiiresti populaarne ja keskne eesti kirjanduse teos; kirjandusteadlane Jaan Undusk on nimetanud seda Meri „maailmavaateteoseks“ – maailmavaateks, mille pühapaik on Kaali kraater ja mille järel oli Meri valmis Eestit Euroopasse tagasi tooma.

Kaali kraater
58°22′N 22°40′E · Saaremaa
Peakraater
u 110 m lai, põhjas järv
Langemine
pronksiaeg, umbes 3500 aastat tagasi
Meri tees
Langemist nähti ja see jäi müüti: päike, mis kukkus, tuli taevas.
Järg
„Hõbevalgem“, 1984
Kaali peakraater Saaremaal, põhjas järv
Kaali peakraater Saaremaal, põhjas järv, 2007. Kaspars Priede / CC BY-SA 3.0, kärbitud Allikas

„Ma kadestan loodusjõude, koski, vulkaane, tuult selle mõju pärast, mis neil inimestele on,“ ütles keegi kunstnik, ja kõigist loodusjõududest on meri kõige võimsam, aga ka inimlähedasem. Viie tuhande aasta eest jõudsime tema äärde, lükkasime kõrvale metsa rohelise eesriide ja tardusime paigale. Siin me nüüd oleme, ja kõik me kanname endas mere märke.

— „Hõbevalge. Reisikiri tuulest ja muinasluulest“ (1976) · allikas

04RaamatudBooks

04 · Kabelineem, Viimsi · 59°33′N 24°50′E

Reisiraamatud, millest said ajalood, ja ajalood, mida loed nagu reisikirja.

Ta kirjutas nii, nagu ta rändas: vaadates lähedalt, küsides vanadelt inimestelt ja järgides jõge selle allikani.

  1. Kobrade ja karakurtide jälgedes. Kesk-Aasia matkamärkmeid

    1959 · Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn · reisikiri

    Meri esimene raamat, mis sündis 1958. aasta ekspeditsioonist Tjan-Šani mägedesse ja Karakumi kõrbe vanadesse islamikeskustesse. Suuresti jalgsimatkana kirja pandud raamat liigub puuvillalinnadest mäekurudeni ning kõrbeületusteni kaameli seljas ja jõepaadiga, tähelepaneliku ja ajaloohuvilise häälega, millest sai kogu tema hilisema reisikirjanduse tunnusjoon. Raamat võeti soojalt vastu ja see pani aluse Meri mainele reisikirjanikuna.

    158 lehekülge, illustreerinud Ants Viidalepp. Pehme kaas, tavaformaat.

    Allikas
  2. Laevapoisid rohelisel ookeanil

    1961 · Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn · reisikiri

    Jutustus kajakimatkast läbi Siberi ja Jakuutia; „roheline ookean“ on lõputu taiga, millest jõed läbi voolavad. See on üks Meri varaseid reisikirju selle sõna tavapärases tähenduses, ajast, mil tema raamatud polnud veel kasvanud ajaloolis-kultuurilisteks esseedeks, millega ta tuntuks sai, ning see aitas tal end reisikirjanikuna kehtestada, enne kui ta pöördus filmi ja poliitika poole.

    175 lehekülge, illustreerinud A. Viidalepp.

    Allikas
  3. Tulemägede maale. Reisipäevik 160. meridiaanilt

    1964 · Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn · reisikiri

    Kamtšatka-ekspeditsiooni reisipäevik. Raamatu annotatsioon nimetab seda ilukirjanduslikuks aruandeks teaduslikust eksperimendist – Eesti esimesest ühiskondlikel alustel korraldatud uurimisreisist, millele kümme noort meest kulutasid oma suvepuhkuse Kaug-Ida vähe uuritud paikades. Kamtšatka-raamatust sai tema esimene suur rahvusvaheline läbimurre; see tõlgiti peagi vene, saksa, leedu ja poola keelde ning hiljem soome keelde.

    Tõlked: vene keel, saksa keel, leedu keel, poola keel, soome keel („Kamtšatka: tulivuorten maa“, Gummerus 1988)

    264 lehekülge, kaane kujundanud N. Kormašov. Täiendatud teine trükk ilmus 1977. aastal pealkirja „Lähenevad rannad“ all. Raamatus kirjeldatud Eesti noorte 1960. aasta Kamtšatka-ekspeditsiooni juhtis Meri ise.

    Allikas
  4. Virmaliste väraval

    1974 · Eesti Raamat, Tallinn · reisikiri

    Reisiraamat Kirdeväilast. Autori märkuses ütleb Meri, et on suurel määral kasutanud varasemate rändurite – Cooki, Forsteri, Wrangeli jt – teoseid ja oma reisipäevikuid, ning lisab, et Kirdeväila avastamislugu tema raamat siiski ei käsitle.

    Tõlked: soome keel („Revontulten porteilla“, Gummerus, 1977), vene keel

    328 lehekülge, kujundanud Vive Tolli.

    Allikas
  5. Hõbevalge. Reisikiri tuulest ja muinasluulest

    1976 · Eesti Raamat, Tallinn · esseistlik ajalugu / reisikiri

    Meri tähtsaim teos: poolteaduslik, kujutlusrikas rännak eestlaste ja läänepoolsete soomeugrilaste kaugesse minevikku. Raamat algab Kaali meteoriidi langemisega Saaremaale umbes 1500 eKr, plahvatusega, mida võrreldakse Hiroshima pommiga, ning väidab, et mälestus sellest langevast tulest elab edasi põhjarahvaste folklooris, „Kalevalas“ ja „Eddas“. Sealt edasi pakub Meri, et Saaremaa ongi müütiline Ultima Thule, kuhu kreeka maadeuurija Pytheas jõudis 4. sajandil eKr, liikudes põhja poole mööda iidseid merevaiguteid, mis ühendasid Läänemerd Vahemere ja Lähis-Idaga, ning et Pythease „koht, kus päike magama läheb“ osutab Kaali kraatrile. Ilmumise järel sai sellest kiiresti populaarne ja keskne eesti kirjanduse teos; kirjandusteadlane Jaan Undusk on nimetanud seda Meri „maailmavaateteoseks“ – maailmavaateks, mille pühapaik on Kaali kraater ja mille järel oli Meri valmis Eestit Euroopasse tagasi tooma.

    Tõlked: soome keel („Hopeanvalkea“, 1983), vene keel (2020), itaalia keel (2016, tlk Daniele Monticelli), inglise keel („Silverwhite: The Journey to the Fallen Sun“, Hurst 2025, tlk Adam Cullen)

    Vastuvõtt: Thule samastamine Saaremaaga levis laialt rahva seas ja Kaali-tees jõudis eesti ja põhjamaade folkloristikasse, samas kui klassikaline filoloog Jaan Unt vaidles sellele jõuliselt vastu ja ajaloolane Herbert Ligi oli selle kõige järjekindlam kriitik. Kirjandusteadlane Jaan Undusk on nimetanud seda Meri „maailmavaateteoseks“. „Hõbevalge“ ja „Hõbevalgema“ ühisväljaanne, mille Urmas Sutrop ja Mart Meri koostasid autori enda märkmete põhjal, ilmus 2008. aastal; oma eluajal oli Meri kordustrükkidest keeldunud, sest soovis teksti ümber töötada.

    Allikas
  6. Hõbevalgem. Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest

    1984 · Eesti Raamat, Tallinn · esseistlik ajalugu / reisikiri

    Autori sõnul on see „Hõbevalge“ sissejuhatus ja esimene peatükk, seitse aastat hiljem ümber kirjutatuna: suur osa materjalist on sama, kuid fakte on täpsustatud ja täiendatud ning lisatud uut teavet, mida esimesel korral ei saanud kasutada. Raamat keskendub eelkõige Pythease isikule ja tema reisile Põhja-Euroopasse. Teooria täiendatud versiooni avaldades uskus Meri, et on Kaali, Ultima Thule ja Pythease küsimused lõplikult lahendanud.

    Tõlked: soome keel

    216 lehekülge. Selle tekst liideti „Hõbevalgega“ 2008. aasta ühisväljaandes, mille koostasid Urmas Sutrop ja Mart Meri.

    Kirjeldus on kohandatud eestikeelse Vikipeedia artiklist, CC BY-SA 4.0

  7. Tulen maasta, jonka nimi on Viro

    1995 · Otava, Helsinki · kõned

    Soomekeelne kogumik Meri presidendikõnedest (toimetanud Piret Saluri, soome keelde tõlkinud Juhani Salokannel), suunatud Soome avalikkusele Eesti taassünni aastail. Peatükkide hulgas on „Viro, toivorikkaana sinä seisot tulevaisuutesi ovella“, „Valtio ei synny helposti eikä nopeasti“, „Kulttuuri on politiikka ja politiikka kulttuuri“, „Mistä me tulemme, minne olemme menossa“, „Baltian maat: yhdentyvän Euroopan koetinkivi“, „Virossa ei ole enää vieraita sotavoimia“ ja nimipeatükk.

    Tõlked: soome keel

    Pealkiri kajastab Meri kindlat nõudmist kasutada Eesti kohta soomekeelset sõna „Viro“ – sõna, mis okupeeritud Eestis oli maha surutud.

    Allikas
  8. Presidendikõned

    1996 · Ilmamaa, Tartu (Eesti mõttelugu 9) · kõned / esseed

    Meri esimese ametiaja lõpul ilmunud 592-leheküljeline köide sarjas „Eesti mõttelugu“ jaguneb kaheks osaks: valik tema artikleid, kõnesid ja intervjuusid ajakirjanduse, kirjanduse, ajaloo, filmi, reisimise, linnaplaneerimise, looduskaitse ja poliitika teemadel ning seejärel aastate 1990–1996 kõned välisministrist riigipeani. See on esimene kolmest Meri köitest selles sarjas.

    Toimetanud Edvin Hiedel, Andres Langemets ja Henno Rajandi; eessõna Hando Runnelilt; järelsõna Rootsi endiselt peaministrilt Carl Bildtilt. ISBN 9985821505. Teine trükk 2005.

    Kirjeldus on kohandatud eestikeelse Vikipeedia artiklist, CC BY-SA 4.0

  9. Riigimured

    2001 · Ilmamaa, Tartu (Eesti mõttelugu 41) · kõned

    Meri teise presidendiaja kõned 1996. aasta oktoobrist 2001. aasta oktoobrini, peetud kodu- ja välismaal, koondatud sarja „Eesti mõttelugu“ 41. köitesse. Raamat dokumenteerib aastaid, mil Eesti liikus NATO ja Euroopa Liidu poole.

    Koostanud ja järelsõna kirjutanud Toomas Kiho; eessõna Hando Runnelilt; kujundanud Kaljo Põllu.

    Allikas
  10. Poliitiline testament

    2007 · Ilmamaa, Tartu (Eesti mõttelugu) · kõned

    Kolmas ja postuumne Meri köide sarjas „Eesti mõttelugu“, mis koondab kõned, mida ta pidas eri riikides ja paljudel teemadel pärast ametist lahkumist 2001. aastal. Köite koostasid tema endine nõunik Toomas Hiio ja poeg Mart Meri.

    271 lehekülge, ISBN 9789985772584, kaane kujundanud Kaljo Põllu. Esitleti president Meri kodus Kabelineemel Viimsi poolsaarel.

    Allikas
  11. Lennart Meri ütlemisi

    2015 · Tammerraamat, Tallinn · tsitaadid

    Postuumne kõvade kaantega kogumik Meri aforismidest ja meeldejäävatest lausetest, mis pärinevad tema kõnedest ja avalikest esinemistest, artiklitest ja mälestustest ning kirjandusteostest; koostanud Toomas Kiho.

    192 lehekülge, ISBN 9789949565092.

    Allikas

05SõnadWords

05 · Toompea, Tallinn · 59°26′N 24°44′E

Ta ütles asju, mida keegi teine ei julgenud, ja need kõlasid nagu terve mõistus.

Nii, nagu ta need ütles või kirjutas; saksa või soome keeles öeldu on siin tõlkes ja märkus selle all ütleb, kelle tõlge see on. Iga tsitaat viitab kohale, kust see leiti.

SÕNAD · 1 / 11 Sõnumileht, 18. veebruar 1997; ERR-i arhiiv, „Lennart Meri ütles“ · 1997-02-18

Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.

nooleklahvid pühi

  • Eesti on soomlasele ainus koht maailmas, kus liha on liha ja kala kala, veri on veri ja vesi vesi, ning peegelpildis kehtib see ka eestlase suhtes.

    Huumor Kõne president Ahtisaari auks korraldatud vastuvõtul Tallinnas, 31. mail 1994 allikas

    Tema kõnest Soome presidendi Martti Ahtisaari riigivisiidi puhul korraldatud ametlikul vastuvõtul 31. mail 1994; lause on graveeritud Meri mälestusmärgile „Meremärk“ Eesti suursaatkonna hoovis Helsingis (sõnamäng soome ja eesti keele petissõnadega).

  • Eestile on kombeks üks president korraga.

    Juhtimine Sõnavõtt, 1990. aastate algus (Vikerraadio, „Lennart Meri ütles“) allikas

    Öeldud 1990. aastate alguses võimuvõitluse ajal peaminister Mart Laariga, et teha selgeks, kes on riigipea; ERR-i Vikerraadio pühendas sellele saatesarja „Lennart Meri ütles“ ühe osa.

  • Euroopa ei ole supp, vaid mosaiik, kus igal kivikesel, kuitahes väikesel, on oma värv.

    Euroopa ERR, „Lennart Meri oli Eesti riigi tasakaalustaja“ allikas

    Tsiteeritud ERR-i 2006. aasta järelehüüdes „Lennart Meri oli Eesti riigi tasakaalustaja“.

  • Euroopa vajab Pearut ja Andrest, Paul Aristet, Jaan Einastot ja Endel Lippmaad, mitte Eestis villitud kokakoolat.

    Euroopa Sõnavõtt, 2000 (et.wikiquote) allikas

    Öeldud 2000. aastal; Pearu ja Andres on tülitsevad talumehed Tammsaare „Tões ja õiguses“, ülejäänud on keeleteadlane ja kaks teadlast — Meri väide, et Eesti väärtus Euroopale on tema kultuur ja teadus.

  • See, kes tahab täna Vene riiki ja vene rahvast tõepoolest aidata, peab järjekindlalt veenma Vene juhtkonda, et imperialistlike ekspansioonide aeg on möödas.

    Venemaa Kõne Matthiae-Mahlil Hamburgis, 25. veebruaril 1994 (ERR-i taasavaldus) allikas

    1994. aasta Hamburgi Matthiae-Mahli kõnest, öeldud saksa keeles. Eestikeelne tekst on Vabariigi Presidendi Kantselei kõnearhiivi tekst ERR-i 2024. aasta taasavalduse järgi. Lehe ingliskeelses versioonis on lause nii, nagu seda tsiteerib Lauri Mälksoo oma 2026. aasta Lennart Meri loengus (ICDS, lingitud siin); kantselei enda ingliskeelne tõlge sõnastab selle teisiti.

  • Lääs ei oska tajuda seda, mis käärib praegu Venemaa avarustes.

    Venemaa Kõne Matthiae-Mahlil Hamburgis, 25. veebruaril 1994 (ERR-i taasavaldus) allikas

    Tema Matthiae-Mahli kõnest Hamburgi raekojas 25. veebruaril 1994, milles ta hoiatas Vene uusimperialismi eest; Peterburi aselinnapea Vladimir Putin lahkus saalist. Eestikeelne tekst pärineb ERR-i 2024. aasta taasavaldusest; ingliskeelne on selle lehe tõlge sellest.

  • „Ma kadestan loodusjõude, koski, vulkaane, tuult selle mõju pärast, mis neil inimestele on,“ ütles keegi kunstnik, ja kõigist loodusjõududest on meri kõige võimsam, aga ka inimlähedasem. Viie tuhande aasta eest jõudsime tema äärde, lükkasime kõrvale metsa rohelise eesriide ja tardusime paigale. Siin me nüüd oleme, ja kõik me kanname endas mere märke.

    Loodus „Hõbevalge. Reisikiri tuulest ja muinasluulest“ (1976) allikas

    Kuulus lõik „Hõbevalgest“ (1976), tema esseistlikust Läänemere rahvaste ajalookäsitlusest; viimane lause andis Sirbile pealkirja („Kõik me kanname endas mere märke“). Lehe ingliskeelses versioonis on lõik selle lehe enda tõlkes; raamatu avaldatud ingliskeelne tõlge on Adam Culleni „Silverwhite“ (Hurst, 2025).

  • Ida on palju rohkem mõtteviis kui ilmakaar.

    Venemaa Postimees, „Lennart Meri 26 tsitaati“ allikas

    Venemaast ja impeeriumimentaliteedist; sisaldub Postimehe 26 tsitaadi kogumikus.

  • Inimene toimib edukalt ainult niisuguses keskkonnas, mille põhjuslikke seoseid ta mõistab või arvab mõistvat.

    Juhtimine et.wikiquote allikas

    Mõtisklus sellest, miks inimene peab mõistma maailma, milles ta tegutseb; tsiteeritud et.wikiquote’is ja pistik.net-is.

  • Julgeolek ei allu aritmeetilisele loogikale, vaid sõltub poliitilisest tahtest.

    Juhtimine Sõnumileht, 18. veebruar 1997 allikas

    Avaldatud Sõnumilehes 18. veebruaril 1997, NATO Balti riikidesse laienemise arutelu ajal.

  • Julgeolekugarantiisid saab ühele riigile anda ainult tema rahvas ise.

    Vabadus Kõne CSIS-is Washingtonis, juunis 1996 (Sõnumileht, 29.06.1996) allikas

    Tema kõnest Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuses (CSIS) Washingtonis, mida vahendas BNS Sõnumilehes 29. juunil 1996.

  • Pane sitta sellele kapsale, mis kasvab.

    Huumor Ütlus, tsiteeritud lehel tsitaadid.ee allikas

    Talumehe reegel, mida ta rakendas majandusele: toeta seda, mis juba kasvab, mitte seda, mis ei kasva.

  • Keel on võimas realiteet ja keelesugulus äratab tugevaid tundeid.

    Keel „Hõbevalgem“ (1984) allikas

    Tema kirjutistest soome-ugri hõimusugulusest; tsitaat.com omistab selle „Hõbevalgemale“ (1984).

  • Kogemustega on juba kord nii, et neid leiab ainult minevikust.

    Mälu Postimees, „Lennart Meri 26 tsitaati“ allikas

    Aforism, mis sisaldub Postimehe kogumikus „Lennart Meri 26 tsitaati“ ja ERR Newsi tema ütluste loendis. Lehe ingliskeelses versioonis on lause ERR Newsi sõnastuses.

  • Kõigist raskustest hoolimata on Eesti õppinud selgeks ühe olulise tõe: kui tahad, et sind koheldakse riigina, tuleb ka käituda riigina.

    Eesti tsitaadid.ee; Postimees, „26 tsitaati“ allikas

    Eesti riikluse algusaastatest; loetletud tema Eestit puudutavate tsitaatide hulgas.

  • Kõikjal räägitakse kommunismi surmast, aga keegi ei ole veel näinud kommunismi laipa.

    Ajalugu Sõnavõtt, 1996 allikas

    tsitaadid.ee järgi pärineb see 1996. aastast; sünge nali kommunistlike struktuuride püsimisest pärast 1991. aastat. Lehe ingliskeelses versioonis on lause kohandatud ERR Newsi sõnastusest.

  • Kunst on kultuuri geen, mis iseennast taastoodab ja niiviisi kultuuri kasvatab, ainsat keskkonda, milles inimese vaim saab hingata.

    Mälu „Lennart Meri ütlemisi“ allikas

    Kunsti vajalikkusest; et.wikiquote viitab trükiallika lehekülgedele 22–23 ning see on ka raamatus „Lennart Meri ütlemisi“.

  • Ma ei ole veel ühtegi kindralit näinud, kes oskaks lehma lüpsta.

    Huumor Postimees, „Lennart Meri 26 tsitaati“ allikas

    Torge sõjaväelise ladviku pihta; sisaldub Postimehe 26 tsitaadi kogumikus ja ERR Newsi 12 ütluse loendis. Lehe ingliskeelses versioonis on lause ERR Newsi sõnastuses.

  • Ma ei või ära segada õiglust kättemaksuga.

    Juhtimine tsitaadid.ee; Postimees, „26 tsitaati“ allikas

    Nõukogude minevikuga tegelemisest; Postimees ja tsitaadid.ee nimetavad seda tema tähtsamate riigivalitsemist puudutavate ütluste hulgas.

  • Maa kõneleb meiega meie keeles, kuid muidugi ei ole see metsade ega vete hääl, mida kuuleme, vaid kümnete põlvkondade sosin, nende tööde ja rõõmude, vaevade ja heitluste, tõdede ja vastutõdede kauge kaja.

    Keel Vabariigi aastapäeva kõne, 24. veebruaril 1999 allikas

    Tema vabariigi aastapäeva kõnest Estonia kontserdisaalis; tsiteerinud et.wikiquote, samuti Eesti Kirik ja Nõmme muuseum.

  • Meie ülim eesmärk on korraldada oma suhted Venemaaga euroopalikul moel.

    Venemaa Vabariigi aastapäeva kõne, 24. veebruaril 1993 (Postimehe taasavaldus) allikas

    Tema esimesest vabariigi aastapäeva kõnest presidendina Estonia kontserdisaalis 24. veebruaril 1993 (lause jätkub: sama sõbralikult ja koostööaltilt nagu taastatud suhted Saksamaa, Prantsusmaa, Põhjamaade, Soome, Kanada ja USA-ga); Postimees avaldas kõne uuesti selle pealkirja all.

  • …meie vajumine viiekümneks aastaks okupatsiooniookeani pimedasse olematusse, kust me õhku ahmides kaldale jõudsime, vabadus, võrdsus, vendlus endist viisi hammaste vahel.

    Vabadus Vabariigi aastapäeva kõne Estonia kontserdisaalis, 24. veebruaril 1996 (Vabariigi Presidendi Kantselei kõnearhiiv, arhiivikoopia) allikas

    Vabariigi aastapäeva kõnest Estonia kontserdisaalis 24. veebruaril 1996. Vabariigi Presidendi Kantselei tekstis algab lause „Eesti tugevus on isegi meie sukeldumisrekord, meie vajumine viiekümneks aastaks…“; Postimehe taasavalduses on sõnad „meie vajumine“ välja jäänud.

  • Meist igaühest sõltub Eesti püsimine.

    Eesti tsitaadid.ee; ERR News, „12 Sayings from Estonia’s Former President Meri“ allikas

    Üks Meri enim tsiteeritud lauseid, mis on andnud pealkirja ka temast kirjutatud lastele mõeldud elulooraamatule; ERR News nimetab seda tema 12 tuntuima ütluse hulgas. Lehe ingliskeelses versioonis on lause ERR Newsi sõnastuses.

  • Kõigist loodusjõududest on meri kõige võimsam, aga ka inimlähedasem.

    Loodus „Hõbevalge“ allikas

    „Hõbevalgest“ (1976): rahvast, kes tuli viis tuhat aastat tagasi mere kaldale ega ole mere märkidest kunagi vabanenud. Lehe ingliskeelses versioonis on lause selle lehe enda tõlkes; raamatu avaldatud ingliskeelne tõlge on Adam Culleni „Silverwhite“ (Hurst, 2025).

  • Muutuvas maailmas võidab see, kes maailmaga koos käib, käib natukene kiiremini kui maailm.

    Tulevik Postimees, „Lennart Meri 26 tsitaati“ allikas

    Pikema, ettenägelikkust käsitleva mõttekäigu algus (mõte jätkub: niisugune inimene jõuab maailmast ette ja suudab ette aimata probleeme, mille elu tema ette seab); sisaldub Postimehe 26 tsitaadi kogumikus ja raamatus „Lennart Meri ütlemisi“.

  • Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.

    Tulevik Sõnumileht, 18. veebruar 1997; ERR-i arhiiv, „Lennart Meri ütles“ allikas

    Öeldud 1997. aastal, majanduslikult ja poliitiliselt raskel aastal; ERR-i raadioarhiiv on pühendanud sellele saatesarja „Lennart Meri ütles“ ühe osa ning et.wikiquote viitab Sõnumilehe numbrile 40 (18. veebruar 1997). Laialt levib rahvapärane variant, kus „kuid“ asemel on „aga“; ERR-i arhiivi pealkirjas on „kuid“.

  • On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde.

    Juhtimine tsitaadid.ee allikas

    Aforism poliitilisest kõnepruugist; sisaldub Postimehe 26 tsitaadi kogumikus ja raamatus „Lennart Meri ütlemisi“.

  • Rahvaluule, olgu siis rahvalaulud, rahvatantsud või rahvamuusika on rahva kirjutamata ajalugu.

    Mälu tsitaat.com allikas

    Eesti rahvakultuuriorganisatsioonid (nt Eesti Rahvakultuuri Keskus) kasutavad seda laialt Meri rahvaluulemääratlusena.

  • Raskel ajal on ka perse laululind.

    Huumor tsitaadid.ee allikas

    Mahlakas vanasõnalaadne nali, millega ta raskusi naljaks pööras; tsitaadid.ee-s rubriigis „Naljakad“ ja Postimehe 26 tsitaadi hulgas.

  • Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele.

    Eesti Kõne Riigikogu istungjärgu avamisel, 10. septembril 2001 allikas

    Tema kõnest IX Riigikogu sügisistungjärgu avamisel, ühest tema viimastest kõnedest presidendina. Lehe ingliskeelses versioonis järgib tõlge osalt ERR Newsi sõnastust.

  • Venemaa ei ole veel täielikult mõistnud uue ajastu pakutavaid võimalusi. Paistab, et mõned Moskva poliitikud usuvad ikka veel, et kahepoolsetes suhetes on üks võitev pool ja teine, kes kaotab. Mul tarvitseb nimetada vaid ühte näidet: Tšetšeenia.

    Venemaa Kõne Jyväskylä ülikoolis, 8. novembril 1999 allikas

    Tema kõnest Jyväskylä ülikoolis 8. novembril 1999 üritusel, millega tähistati kümne aasta möödumist külma sõja lõpust. Soome keeles fi.wikiquote’is: „Venäjä ei ole vielä täysin ymmärtänyt uuden aikakauden tarjoamia mahdollisuuksia. Vaikuttaa siltä, että jotkut Moskovan poliitikot yhä uskovat, että kahdenkeskisissä suhteissa on yksi voittava osapuoli ja toinen puoli, joka häviää. Minun tarvitsee mainita ainoastaan yksi esimerkki: Tšetšenia.“ Inglis- ja eestikeelne on selle lehe tõlked.

  • See kujutlus, et Stalinite ja Hitlerite aeg on möödas, on ohtlik.

    Ajalugu Sõnavõtt, 1999 allikas

    Presidendina 1999. aastal lausutud hoiatus; ERR News nimetab seda tema tuntuimate ütluste hulgas. Lehe ingliskeelses versioonis on lause ERR Newsi sõnastuses.

  • Sotsiaalse ebavõrdsuse kahandamise kõige tõhusam viis on haridusse investeerimine.

    Tulevik tsitaat.com; ERR News, „12 Sayings“ allikas

    Poliitiline põhimõte tema presidendiajast; ERR Newsi 12 ütluse loendis.

  • Supertanker vajab 16 meremiili, et ümber pöörata, kuid eskimod võivad teha täispöörde koha peal.

    Eesti tsitaat.com; ERR News, „12 Sayings“ allikas

    Tema lemmikvõrdlus väikeriigi paindlikkuse kohta suurriigiga võrreldes, mis pärineb tema Arktika-reisidelt.

  • Tegelikult mängivad väikeriigid Euroopa Unioonis samasugust rolli nagu hea õli auto mootoris.

    Euroopa Intervjuu ajakirjale Luup, 22. detsember 1997 allikas

    Intervjuust ajakirjale Luup 22. detsembril 1997.

  • Teie, noored, lähete elust läbi nagu nuga võist!

    Huumor tsitaadid.ee; ERR News, „12 Sayings“ allikas

    Noortele suunatud ütlus; püsiv osa Eesti koolide tsitaadikogudest ja ERR Newsi tema ütluste loendist. Lehe ingliskeelses versioonis järgib lause ERR Newsi sõnastust.

  • Balti rahvad – eestlased, lätlased ja leedulased – okupeeriti ja annekteeriti nende tahte vastaselt ja rahvusvahelist õigust rikkudes 1940. aastal ja uuesti 1944. aastal ning viidi seejärel viie aastakümne sovetiseerimise ja venestamisega oma rahvusliku olemasolu piirini.

    Ajalugu Kõne Matthiae-Mahlil Hamburgis, 25. veebruaril 1994 allikas

    Öeldud saksa keeles. Ingliskeelne tekst on Vabariigi Presidendi Kantselei ametlik tõlge, mille Paul Goble on kantselei arhiivist avaldanud lingitud Estonian Worldi artiklis; eestikeelne on selle lehe tõlge.

  • Tule taevas appi!

    Huumor Vabariigi aastapäeva kõne, 24. veebruaril 2001 allikas

    Tema nördinud kommentaar oma viimases vabariigi aastapäeva kõnes Estonia teatris 24. veebruaril 2001 skandaali kohta, milles poliitikud Mart Laar ja Robert Lepikson olid tulistanud Edgar Savisaare fotot; ERR-i arhiiv on pühendanud sellele saatesarja „Lennart Meri ütles“ ühe osa.

  • Usaldus ei ole kaasavaram, mida on kogutud sukasäärde, kuni see on saanud täis. Usaldust tuleb igal jumalahommikul uuendada, päevast päeva taastata, kasvatada nagu kapitali ja hoida nagu algkapitali.

    Juhtimine tsitaadid.ee; president.ee allikas

    Riigi ja kodanike suhtest; tsiteeritud president.ee Lennart Meri lehel ja tsitaadikogudes.

  • Vigadel on niisugune omadus, et inimene kipub ühte viga teise veaga varjama, mistõttu teine viga peab alati suurem olema kui esimene.

    Juhtimine Postimees, „Lennart Meri 26 tsitaati“ allikas

    Aforism Postimehe 26 tsitaadi kogumikust.

  • Kui vihma sajab, ei maksa vihmavarju enne ära visata, kui uut olemas ei ole.

    Euroopa Märkus Rootsi-visiidil allikas

    Öeldud 1995. aasta septembris Rootsi-visiidil vastuseks jutule NATO laialisaatmisest.

Lennarti-legendid

Lood, mida temast räägitakse.

Kaks päeva pärast tema surma noppis Epp Petrone kommentaariumidest „Lennarti-legende“ ja pani need oma blogisse pealkirjaga „Lennarti-legendid Eesti Kirjandusmuuseumile“; lugejad lisasid kommentaarides uusi. Siin on mõned sellised lood, iga loo juures selle rääkija.

  1. Peaminister Mart Laar võttis 1994. aasta juuli viietunnised Kremli läbirääkimised kokku ühe lausega: Meri ja Jeltsin kauplesid vägede väljaviimise lepete üle nagu Buhhaara turul.

    räägib Mart Laar · 1994 Postimees

  2. Meri armastas meenutada, kuidas ta koos operaator Rein Maraniga Lapimaal filmides jõudis tollimajja, ainsasse hoonesse kilomeetrite raadiuses. Kuuldes, et lumised tulijad on Eestist, hüppas vana tolliametnik püsti ja laulis ladusas eesti keeles „Ants oli tubli saunamees“.

    räägib Lennart Meri Vikitsitaadid

  3. 2000. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil hilines president veidi Veljo Tormise kontserdile ja istus lihtsalt pingiridade ette pungarite keskele. Lugu on kirja pandud kommentaarina Epp Petrone postituse „Lennarti-legendid Eesti Kirjandusmuuseumile“ all, kaks päeva pärast tema surma.

    räägib L@SSIE, kommenteerija Epp Petrone blogis · 2000 Epp Petrone blogi, kommentaarid

  4. Näitleja Egon Nuter kehastas presidenti Vanalinna Studio satiirilistes sketšides. Meri vastus pilkele oli kutsuda Nuter külaliseks oma viimasele vabariigi aastapäeva vastuvõtule presidendina.

    räägib Jaan Lukas · 2001 Vooremaa, 4. aprill 2019

  5. Toonane Moskva suursaadik Mart Helme meenutas, kuidas juulilepete allkirjastamise järgne tähistamine algas šampanjaga ja jätkus öö edenedes viina, konjaki ja Amarettoga.

    räägib Mart Helme · 1994 ERR

  6. 1992. aastal helistas toona Helsingis olnud Meri politoloog Rein Taageperale ja palus ka tal presidendiks kandideerida, et oleks keegi teine, kui temaga peaks midagi juhtuma. Taagepera vastas, et kui ta kandideerib, siis võidu peale ja ka Meri vastu; Meri võttis selle teatavaks.

    räägib Rein Taagepera · 1992 ERR (Aleksander Krjukov, Urmet Kook)

06KõnedSpeeches

06 · Hamburg · 53°33′N 9°59′E

Väikese rahva hääl kõnepuldis, saali kartmata.

Ta kirjutas oma kõned ise ja avardas nendega seda, mida tohtis välja öelda. Katkendid on sõna-sõnalt Vabariigi Presidendi Kantselei kõnearhiivist, mis ei ole enam võrgus: iga kõne avaneb oma lehe koopiana Internet Archive’is, Hamburgi kõne ERR-i taasavaldusena.

  1. Helsingi, Soome Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) välisministrite nõukogu istung; Meri esines Eesti välisministrina

    Välisminister Lennart Meri CSCE välisministrite nõukogu istungil 25. märtsil 1992 Helsingis

    Välisministrina kõneldes väitis Meri, et CSCE seisab teelahkmel taassünni ja matuse vahel, ning kutsus üles looma ennetavaid mehhanisme ja rakendama uut „konsensus miinus üks“ põhimõtet. Ta nõudis, et ligikaudu 200 000 Venemaa jurisdiktsiooni all oleva sõjaväelase väljaviimine Eestist, Lätist ja Leedust seataks CSCE kontrolli alla, ning seadis Eesti toetuse „Suurele Euroopale Vancouverist Vladivostokini“ sellest sõltuvaks. Samuti avaldas ta Andrei Kozõrevile protesti, et Eesti piiri lähedal Sosnovõi Boris toimunud tuumaavarii kohta ei olnud teavet antud, pöörates vene vähemuse argumendi pea peale: „inimõigused algavad õigusest ellu jääda“.

    Üksnes sellel tingimusel annab Eesti oma toetuse Suurele Euroopale, Euroopale Vancouverist Vladivostokini: meile on suurriikidest teravamalt selge lihtne tõde: julgeolek, rahvusvaheline õigus ja demokraatia on niisama jagamatud, nagu on jagamatu Euroopa.

    Üks Meri olulisemaid välisministrina peetud kõnesid, mis pani paika joone, et Eesti tagasipöördumine Euroopasse ja võõrvägede väljaviimine on lahutamatud; valem „julgeolek on jagamatu“ kordub kogu tema presidendiaja vältel.

    Täistekst (arhiivikoopia)
  2. Tallinn, Eesti (Eesti Televisioon) Telepöördumine päeval, mil Meri astus pärast 1992. aasta valimisi Vabariigi Presidendi ametisse

    Eesti Vabariigi President Eesti Televisioonis 6. oktoobril 1992

    Ametisseastumise päeva õhtul pöördus Meri rahva poole, alustades sõnadega, millega president Päts oli 53 aastat varem viimati eestlaste poole pöördunud. Ta ütles, et Eesti esimesed vabad valimised on teinud lõpu nõukogude minevikule ja valinud vaba Euroopa demokraatia tee, lubas, et Eesti on õigusriik ka mittekodanike jaoks, ning nimetas esimese ülesandena võõrvägede „kiiret, korrapärast ja täielikku“ väljaviimist. Ta lõpetas 1918. aasta iseseisvusmanifesti sõnadega: „Eesti, sa seisad lootusrikka tuleviku lävel!“

    Eesti naised ja mehed, Eesti Vabariigi kodanikud! Viiskümmend kolm aastat tagasi pöördus viimati nende sõnadega teie poole Vabariigi president. Nende sõnadega pöördun teie poole täna, Eesti Vabariigi presidendi esimesel tööpäeval. Eesti jonn ja eesti tahe on meid taas liitnud Eesti Vabariigiks.

    Meri esimene pöördumine riigipeana; see rõhutas teadlikult õiguslikku järjepidevust sõjaeelse vabariigiga ja visandas tema presidendiaja programmi (õigusriik, lõimumine Euroopasse, võõrvägede väljaviimine).

    Täistekst (arhiivikoopia)
  3. Tallinn, Eesti („Estonia“ kontserdisaal) Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik aktus

    Vabariigi President „Estonia“ kontserdisaalis 24. veebruaril 1994

    Kuus kuud enne viimaste Vene vägede lahkumist hoiatas Meri, et illusioon kiirest ja kergest riikluse taastamisest on hajumas, ning diagnoosis „postkommunistliku luupainaja“: kodaniku, kes ei taju enam õiguste ja kohustuste tasakaalu. Siseohtudest seadis ta esikohale kuritegevuse ja avaliku turvatunde kadumise, võttes käibele loosungi „kord majja!“, kuid lükkas tagasi igasuguse „tugeva käe“ ja äärmusluse. Ühtlasi kinnitas ta, et Venemaa peab kinni 31. augusti väljaviimistähtajast, ning lõpetas looga 94-aastasest Adeele Paalveltist, kes kudus sokke tundmatule Eesti sõdurile.

    Siin oleks kohane öelda, et kultuur on poliitika ja poliitika on kultuur. Kultuur on poliitika seepärast, et ennekõike kultuuris avaldub rahvuslik identiteet, see eeldus, see raskesti kirjeldatav substants, millest sünnivad riigid. Poliitika on kultuur ennekõike seepärast, et poliitika ülimaks eesmärgiks on kaitsta inimest, aidata inimesel kinnistada ja süvendada inimese tunnuseid. Inimese esmaseks tunnuseks on tema side kultuuriga, sest väljaspool kultuuri ei ole inimest olemas.

    Iseloomulik näide Meri iga-aastastest 24. veebruari kõnedest ja „kord majja“ teema algus; lõiku „kultuur on poliitika“ tsiteeritakse sageli kirjanikust presidendi kreedona.

    Täistekst (arhiivikoopia)
  4. Hamburg, Saksamaa (Hamburgi raekoda) Pidulik vastuvõtt (traditsiooniline Matthiae-Mahli bankett) Hamburgi raekojas

    Vabariigi President pidulikul vastuvõtul Hamburgi raekojas 25. veebruaril 1994

    Tsiteerides Tallinna raekoja hansaaegset deviisi („Karda Jumalat, räägi tõtt, tee õigust ja ära karda kedagi“), ütles Meri oma Saksa võõrustajatele otsekoheselt, et Lääs ei näe, mis Venemaal käärib: taas kõneldakse Venemaa erilisest rollist kogu endise NSV Liidu alal, Venemaa välisministeerium on vihjanud, et vene vähemuse küsimust ei saa lahendada üksnes diplomaatiaga, ning väidetakse, et Balti riigid ühinesid 1940. aastal NSV Liiduga vabatahtlikult. Ta hoiatas reaalpoliitikaks maskeeritud „lepituspoliitika“ eest, väitis, et Baltimaad on saanud Euroopa proovikiviks, ning palus Läänel siduda Narvast Aadria mereni ulatuv riikide vöönd kindlalt demokraatliku maailmaga. Tollaste kirjelduste järgi lahkus Vene delegatsioon, sealhulgas Peterburi aselinnapea Vladimir Putin, kõne ajal saalist.

    See, kes tahab täna Vene riiki ja vene rahvast tõepoolest aidata, peab järjekindlalt veenma Vene juhtkonda, et imperialistlike ekspansioonide aeg on möödas. Kes seda ei taju, toetab demokraatia vastaseid Venemaal ja teistes postkommunistlikes riikides.

    Kõne peeti saksa keeles. Eestikeelne tekst on Vabariigi Presidendi Kantselei kõnearhiivi tekst, siin ERR-i 2024. aasta taasavalduse järgi.

    Meri rahvusvaheliselt kuulsaim kõne, mida mäletatakse varajase ja otsekohese hoiatuse pärast Vene uusimperialismi eest ning selle pärast, et Vene delegatsioon teadete kohaselt kõne ajal saalist lahkus.

    Täistekst
  5. Tallinn, Eesti (Maarjamäe) Tseremoonia viimaste Vene vägede Eestist lahkumise puhul

    Vabariigi President Vene sõjaväe lahkumise puhul Maarjamäel 31. augustil 1994

    Päeval, mil viimased Vene väed lahkusid, kuulutas Meri Eestile, Euroopale ja maailmale, et Eesti pinnal ei ole enam võõrvägesid, sidudes sündmuse viimaste Vene vägede lahkumisega Berliinist samal päeval. Ta tänas Eesti Põhjamaade, Euroopa ja Ameerika sõpru, hoiatas neid arvamast, et „Balti küsimus“ on päevakorrast maas, ning ulatas käe Venemaale, öeldes samas, et eestlased ei unusta kunagi 1940. aastat. Ta meenutas 1944. aasta paadipõgenikke ja Eestis hukkunud võõrriikide kodanikke ning lõpetas: „Eestis ei ole enam võõrvägesid. See päev on tulnud! Jumal kaitsku Eestit!“

    Oleme kogunenud Maarjamäele, et öelda Eesti rahvale, Euroopale ja kogu maailmale: tänasest ei ole enam võõrvägesid Eesti pinnal. Tänasest oleneb ainult meie enda arukusest, üksmeelest ja kainest pilgust tulevikku, et see jääks nõndaviisi igavesti.

    Tähistab Meri esimese ametiaja keskse välispoliitilise eesmärgi – 1994. aasta juulis Boriss Jeltsiniga kokku lepitud Vene vägede väljaviimise – kulminatsiooni.

    Täistekst (arhiivikoopia)
  6. Tallinn, Eesti („Estonia“ kontserdisaal) Üleriigiline mälestusaktus 28. septembril 1994 hukkunud parvlaeva „Estonia“ 852 ohvrile

    Vabariigi President reisilaeva „Estonia“ hukkumise mälestusaktusel 1. oktoobril 1994

    Kolm päeva pärast katastroofi pöördus Meri rahva ja teiste leinavate rahvaste poole, nimetades Läänemerd, „eestlaste teist põldu“, sadade inimeste viimseks puhkepaigaks. Ta langetas pea kapten Arvo Andressoni ja tema lese ees, avaldas austust Soome ja Rootsi päästjatele ning mõtiskles „katsumuste karika“ üle, milles inimene ja riik karastuvad. Ta lubas, et Eesti teeb kõik, et selgitada välja kogu tõde katastroofi kohta, ning hoiatas nende eest, kes püüavad tragöödiat poliitilise kasu nimel ära kasutada. Samalaadne pöördumine kõlas järgmisel päeval mälestusteenistusel Stockholmis.

    Täna on meid kokku liitnud ahastus ja valu. Tormis, mis tänagi lõõtsub "Estonia" kontserdisaali turvaliste seinte taga, hukkus laev nimega "Estonia". Läänemeri, mida oleme läbi aastasadade nimetanud eestlaste teiseks põlluks, on saanud sadadele inimestele viimseks puhkepaigaks.

    Riigipea kõne Eesti ajaloo suurima rahuaegse merekatastroofi puhul ja üks tema presidendiaja emotsionaalselt raskemaid hetki.

    Täistekst (arhiivikoopia)
  7. Zürich, Šveits Ettekanne Šveitsi kuulajaskonnale Šveitsi-visiidi ajal

    Vabariigi Presidendi ettekanne „Eesti tee tagasi Euroopasse“ Zürichis 23. jaanuaril 1995

    Meri alustas oma ettekande pealkirjas peituvast paradoksist: Eesti on alati olnud Euroopa, miks siis rääkida tagasiteest? Tema vastus oli, et hoopis Euroopa ärkas pärast Berliini müüri langemist „alasti“ ja oli unustanud mõiste „Kesk-Euroopa“. Ta tutvustas majandusreformide „Eesti imet“, stabiilset krooni, vabakaubandust Euroopa Liiduga ja eelseisvaid assotsieerumisläbirääkimisi, kuid rõhutas, et Eesti lõimumine peab toimuma koos teiste Balti ja Visegrádi riikidega, sest erinevad julgeolekutsoonid viivad julgeoleku puudumiseni.

    Erinevad julgeolekutsoonid viivad julgeoleku puudumisele. Julgeolek on aga jagamatu ega talu nõrgemaid ja tugevamaid lülisid. Eesti on jõudnud järelduseni, et meie julgeoleku garantiiks on meie majanduse usaldusväärsus. Siit tuleb meie lähim ülesanne: peame olema ühtviisi vajalikud nii läänele kui idale.

    Meri „Euroopa valiku“ argumendi keskne sõnastus, esitatud Euroopa Liidu assotsieerumislepingu ja taasiseseisvumisjärgsete teiste parlamendivalimiste eel.

    Täistekst (arhiivikoopia)
  8. Strasbourg, Prantsusmaa Kõne Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel (PACE)

    Vabariigi President Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel Strasbourgis 25. aprillil 1995

    Meri meenutas, et PACE oli Balti riikide nõukogude anneksiooni hukka mõistnud resolutsioonides alates 1960. aastast, ning nimetas assambleed „meie mandri südametunnistuseks“. Ta andis ülevaate Eesti vabadest valimistest, vähemuspoliitikast ja majandusreformidest, väitis, et NATO laienemist tuleks käsitada Lääne tsivilisatsioonile hädavajalikuna, mitte millegina, mis vajab õigustamist, ning toetas Ukraina ja Moldova liikmesust. Ta kiitis assambleed Venemaa liikmetaotluse menetlemise peatamise eest Tšetšeenia sõja ajal ja hoiatas topeltstandardi eest võrreldes Jugoslaavia jäänukriigi kohtlemisega.

    Seega arutledes ühiste Euroopa väärtuste üle ei peaks me mitte küsima, miks peaks NATO laienema, vaid peaksime mõtlema, miks on tema laienemine Lääne tsivilisatsioonile hädavajalik.

    Meri tähtsaim kõne Euroopa parlamentaarsel foorumil ja üks varasemaid avalikke üleskutseid NATO laienemiseks.

    Täistekst (arhiivikoopia)
  9. New York, USA (ÜRO Peaassamblee) ÜRO Peaassamblee pidulik eriistung Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 50. aastapäeva tähistamiseks

    Vabariigi Presidendi kõne ÜRO 50. aastapäevale pühendatud Peaassamblee eriistungil New Yorgis 22. oktoobril 1995

    Meri kirjeldas Eesti ainulaadset positsiooni vana demokraatiana, mis on veetnud viis aastakümmet koloniseeritud rahvaste seas ja kuulub seetõttu „ühtaegu esimesse ja kolmandasse maailma“. Ta kõneles väikeriikide, ÜRO „vaikiva enamuse“ nimel, kelle hääl Julgeolekunõukogus on olematu, ning tegi ettepaneku luua väikeriikidele Julgeolekunõukogus roteeruv koht. Samuti kutsus ta maailma väikeriigid 1996. aastal Tallinna, et koostada „Tallinna väikeriikide deklaratsioon“ kui ÜRO reformi lähtepunkt.

    Meid on kergem haavata, järelikult oleme tundlikumad. Et oleme tundlikumad, oleme kiiremad reageerima. Et oleme kiiremad reageerima, on meis enam idealismi. Et väikeriikidel on rohkem idealismi, elab meis aktiivsem lootus ja soov jääda truuks oma põhimõtteile.

    Meri tuntuim ÜRO-kõne ja tema idee selgeim sõnastus väikeriikidest kui maailmapoliitika idealistlikust „vaikivast enamusest“.

    Täistekst (arhiivikoopia)
  10. Tallinn, Eesti (Riigikogu istungisaal, Toompea) Ametivande andmine Riigikogu ees teiseks ametiajaks Vabariigi Presidendina pärast valimist valimiskogus 20. septembril 1996

    Vabariigi President ametisse astumisel 7. oktoobril 1996 Riigikogu istungite saalis

    Teise ametiaja ametivannet andes tänas Meri oma vastaskandidaate ja valimiskogu ning tegi ettepaneku tihendada riigipea ja Riigikogu komisjonide koostööd, kaitstes samas võimude lahusust ja põhiseaduse puutumatust. Ta kordas küsimust, mille ta oli samas saalis esmakordselt esitanud okupatsiooni ajal – „Kust me tuleme, kuhu me läheme?“ –, ning hoiatas ületsentraliseerimise ja ääremaastumise eest: riik on täpselt nii tugev, kui tugev on tema nõrgim maakond. Tema vastus oli inimkeskne riik, mis on avatud uuendustele ja hoiab eesti kultuuri Euroopa kultuuri surematu osana.

    …me läheme inimkeskse riigi poole, mis on avatud uuendustele, eneseteostamisele, Eesti kultuuri säilitamisele Euroopa kultuuri surematu osana. Me läheme oma turvalise kodu suunas. Me õpime olema riik ja õpime käituma kui riik. Seda me saame teha ainult koos.

    Meri teise presidendiaja (1996–2001) ametlik algus, tähelepanuväärne oma põhiseaduslike mõtiskluste ja regionaalpoliitilise hoiatuse poolest.

    Täistekst (arhiivikoopia)
  11. Tallinn, Eesti („Estonia“ teatrisaal) Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik aktus

    Vabariigi President Eesti Vabariigi 82. aastapäeval „Estonia“ teatrisaalis 24. veebruaril 2000

    Meri alustas looga metsavennast, keda ta oli eelmisel päeval autasustanud ja kelle kirjutusmasinal kirjutatud luuletus Stalinile oli ette näinud „uut Nürnbergi“, ning seadis selle taustaks Eesti võitlusele selgete moraalsete kriteeriumide eest Euroopas ja topeltstandardite vastu. Ta eitas, et Eesti oleks parlamentaarses kriisis, kuid süüdistas kaotatud ajas põhiseaduse ja ajaloo kehva tundmist ning hoiatas hoiaku eest, nagu oleks riigi ülesehitamine lõpule viidud. Pikk kõne oli üles ehitatud kolme pealkirja – „Inimene“, „Loodus“ ja „Jumal“ – ümber, ründas metsiku kapitalismi ahnust ja töötlemata puidu väljavedu ning lõppes ettepanekuga luua raha ja vaimu ühendav Eesti „Sitra“.

    Ma olen ütelnud ja kordan siin taas: enesemääramisõigust saab teostada ja riiki luua ainult üks kord ja igaveseks. Kuid tänases karmistunud maailmas tuleb Vabariigi aastapäeval lisada: riik on ainult siis igavene, ta on ainult siis meile kaitsvaks katuseks, kui me teda nõudliku ema kombel armastusega kasvatame kaela kandma, tööd tegema ja kodu hoidma.

    Üks Meri pikimaid ja tsiteerituimaid vabariigi aastapäeva kõnesid oma triaadi „Inimene, Loodus, Jumal“ ja Eesti uusrikaste kultuuri kriitikaga.

    Täistekst (arhiivikoopia)
  12. Tallinn, Eesti (Eesti Televisioon) Hüvastijätupöördumine televisioonis presidendiameti Arnold Rüütlile üleandmise eelõhtul

    Vabariigi President Eesti Televisioonis 7. oktoobril 2001

    Oma viimasel õhtul ametis nimetas Meri seda „hüvastijätutunniks“, meenutas, kuidas ta 6. oktoobril 1992 võttis riigipea teatepulga üle Heinrich Margilt, ning ütles, et annab selle sama lugupidamise ja auga edasi Arnold Rüütlile. Ta kirjeldas presidendi rolli parlamentaarses vabariigis kui riigi järjepidevuse kehastust, mis ulatub üle valimistsüklite, tunnistas oma eriarvamust valitsusega NRG elektrijaamade tehingu asjus ning hoiatas, et Eesti suurimad ohud peituvad Eesti enda kahtlustes Euroopa Liidu ja NATO kursi suhtes ning kasvavas tõusiklikus ülbuses. Ta keeldus jätmast poliitilist testamenti, öeldes, et ta ei kavatse surra, vaid jääb Eestisse rahva hulka.

    Võib-olla te ootate minult poliitilist testamenti. Niisugust testamenti ei tule. Ei tule kahel põhjusel. Esiteks on homsest alates Vabariigi President Arnold Rüütel, ausalt valitud Eesti riigipea. Teiseks, - mina ei kavatse surra, ma jään Eestisse teie hulka.

    Meri isiklik hüvastijätt Eesti rahvaga pärast üheksat aastat presidendiametis; lause „mina ei kavatse surra“ sai üheks tema meeldejäävamaks ütluseks.

    Täistekst (arhiivikoopia)
  13. Tallinn, Eesti (Riigikogu, Toompea) Tseremoonia Riigikogus, kus Arnold Rüütel andis ametivande ja Meri andis üle Vabariigi Presidendi ameti

    Vabariigi President Riigikogus 8. oktoobril 2001

    Sündmused jõudsid Meri viimasest presidendikõnest ette: USA juhitud löögid Afganistanile olid alanud eelmisel õhtul ning ta alustas Balti hartast ette lugedes ja kinnitades president Bushile, Tony Blairile ja Jacques Chiracile, et Eesti seisab oma kohustuste taga. Seejärel mõtiskles ta Eesti kui väikeriigi üle, millel pole ruumi eksimusteks – „vana maa ja noor riik“ –, ning seadis kolm tasakaalus eesmärki: hoida eesti rahvast ja keelt, kinnistada Eesti kindlalt Euroopasse ja hoida need kaks tasakaalus, hoiatades nende eest, kes tahavad olla eurooplased, olemata eestlased, ja vastupidi. Oma viimase ametitoiminguna andis ta Riigikogule üle põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu presidendi otsevalimiste ja põhiseaduskohtu sisseseadmiseks ning õnnitles seejärel Arnold Rüütlit kui Eesti 17. riigipead.

    Euroopa ei ole karneval ega õllepidu, Euroopa on ennekõike Ateena, Rooma ja Jeruusalemma kiirgus, mille väärtusi tuleb kaitsta maailmas, mis on astunud kolmandasse aastatuhandesse. Ja lõpuks: need eesmärgid olgu tasakaalus. Meie hulgas on neid, kes tahaksid olla eurooplased, olemata eestlased. Ja on kahetsusväärselt ka neid, kes tahaksid olla eestlased, olemata eurooplased.

    Meri viimane ametlik kõne riigipeana, peetud Afganistani löökide päeval, ja hetk, mil ta esitas ametlikult ettepaneku presidendi otsevalimisteks ja põhiseaduskohtu loomiseks.

    Täistekst (arhiivikoopia)

07AjajoonTimeline

07 · Tallinn · 59°26′N 24°45′E

Seitsekümmend kuus aastat, üks tee.

Esimese vabariigi Tallinnast läbi Siberi ja nõukogude aastakümnete tagasi vabasse Eestisse.

  1. 1920. aastad
    1. Tallinn Elu

      Sünd Tallinnas

      Lennart Georg Meri sünnib Tallinnas diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning eestirootsi päritolu Alice-Brigitta Engmanni perekonda.

      allikas
  2. 1930. aastad
    1. Pariis · Berliin Elu

      Kooliaastad Pariisis ja Berliinis

      Diplomaadist isa lähetused viivad pere välismaale: Collège Jésus-Christ Pariisis 1934–1935, Berliini 164. kool 1935–1938 ja 1938. aastal Pariisi Lycée Janson de Sailly, kust pärinevad tema enda sõnul kõige soojemad koolimälestused. Prantsuse ja saksa keelest saavad teised emakeeled.

      allikas
  3. 1940. aastad
    1. Siber Elu

      Küüditamine Siberisse

      1941. aasta 14. juuni massiküüditamisel saadetakse Meri perekond itta, Venemaa Kirovi oblastisse (asumiseaega nimetavad eestlased lihtsalt Siberiks); isa eraldatakse perest ja saadetakse vangilaagrisse. Kaheteistaastane Lennart peab ema ja venda ülal metsatöölise ja Punaarmee tehase kartulikoorijana ning õpib 1944–1945 Jaranski linnakese keskkoolis.

      allikas
    2. Elu

      Tagasi Eestisse

      1946. aastal saab perekond Eestisse tagasi pöörduda. Lennart jätkab kooliteed Tallinnas.

      allikas
    3. Tartu Elu

      Ajalooõpingud Tartus

      Kaks aastat pärast asumiselt naasmist astub ta Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda ajalugu õppima ning lõpetab ülikooli 1953. aastal cum laude.

      allikas
  4. 1950. aastad
    1. Tartu Elu

      Tartu ülikooli lõpetamine cum laude

      Õppinud alates 1948. aastast ajaloo-keeleteaduskonnas ajalugu, lõpetab Meri 1953. aastal Tartu ülikooli cum laude. Nõukogude võimud ei luba tal ajaloolasena töötada.

      allikas
    2. Elu

      Abiellub Regina Ojaverega

      Meri abiellub 1953. aastal Regina Ojaverega. Neile sünnivad pojad Mart (snd 1959) ja Kristjan (snd 1966); abielu lõpeb 1982. aastal lahutusega.

      allikas
    3. Elu

      Vanemuine ja Eesti Raadio

      Meri töötab Tartus Vanemuise teatris dramaturgina (1953–1955) ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetaja ja lavastajana (1955–1961).

      allikas
    4. Raamatud

      Esimene raamat „Kobrade ja karakurtide jälgedes“

      Pärast 1958. aasta reisi Tjan-Šani mägedesse ja Karakumi kõrbe vanadesse islamikeskustesse avaldab Meri oma esimese reisiraamatu „Kobrade ja karakurtide jälgedes“ (Eesti Riiklik Kirjastus, 1959).

      allikas
  5. 1960. aastad
    1. Kamtšatka Film

      Kamtšatka ekspeditsioon

      Meri juhib noorte eesti teadlaste ekspeditsiooni Kaug-Itta Kamtšatka loodust uurima; rühma kuuluvad geoloogid Kaarel Orviku ja Anto Raukas ning bioloogid Hans Trass ja Erast Parmasto.

      allikas
    2. Tallinn Film

      Tallinnfilmi

      Aastatel 1963–1968 on ta Tallinnfilmi stsenarist, seejärel toimetaja 1968–1971 ja uuesti 1986–1988. Tema juhendamisel valmivad muu hulgas „Viimne reliikvia“, „Keskpäevane praam“ ja „Kolme katku vahel“; samast stuudiost kasvab välja tema enda dokumentalistitöö.

      allikas
    3. Tallinn Raamatud

      Tõlgib „Ühe päeva Ivan Denissovitši elus“

      Koos Enn Sarvega tõlgib ta eesti keelde Aleksandr Solženitsõni „Ühe päeva Ivan Denissovitši elus“; raamat ilmub Loomingu Raamatukogu sarjas aasta pärast vene originaali, kui sula seda veel lubab.

      allikas
    4. Raamatud

      Ilmub „Tulemägede maale“

      Kamtšatka reisipäevik „Tulemägede maale“ (Eesti Raamat, 1964) toob Merile esimese rahvusvahelise läbimurde: see tõlgitakse vene, saksa, leedu, poola ja hiljem soome keelde; 1977. aastal ilmub ümbertöötatud väljaanne pealkirja all „Lähenevad rannad“.

      allikas
  6. 1970. aastad
    1. Film

      Esimene dokumentaalfilm „Veelinnurahvas“

      1963. aastal Tallinnfilmi stsenaristina tööle asunud Meri lõpetab oma esimese dokumentaalfilmi „Veelinnurahvas“, mis kõneleb soome-ugri ja samojeedi rahvaste argielust ja pärimusest; võttegrupp läbib üle 18 000 km. Film esilinastub 1972. aastal.

      allikas
    2. Raamatud

      Ilmub „Virmaliste väraval“

      Ilmub „Virmaliste väraval“, reisikiri Kirdeväilast ja selle avastajatest. Sellest saab Meri enim tõlgitud teos.

      allikas
    3. Raamatud

      „Hõbevalge“ ja Kaali meteoriit

      „Hõbevalge. Reisikiri tuulest ja muinasluulest“ (Eesti Raamat, 1976) rekonstrueerib eestlaste varase meresõiduloo ja Kaali meteoriidi langemise Saaremaale ning oletab, et Pytheas purjetas oma reisil Saaremaani ja pidas seda saart Thuleks.

      allikas
    4. Film

      „Linnutee tuuled“

      „Linnutee tuuled“, Tallinnfilmi esimene rahvusvaheline ühistoodang (koos Mainos-TV ja Magyar Televízióga), filmitakse Lapimaast Taimõri poolsaareni. 1979. aastal võidab see New Yorgi 22. rahvusvahelisel filmi- ja televisioonifestivalil dokumentaalfilmide hõbemedali.

      allikas
  7. 1980. aastad
    1. Raamatud

      Ilmub „Hõbevalgem“

      Järg „Hõbevalgem. Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest“ (Eesti Raamat, 1984) jätkab Eesti muinasaja ja Kaali katastroofi uurimist.

      allikas
    2. Film

      „Kaleva hääled“

      Meri soome-ugri filmisari jätkub filmiga „Kaleva hääled“ (1986), mis ilmub hiljem DVD-kogumikus „Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia“.

      allikas
    3. Toompea, Tallinn Poliitika

      „Kas eestlastel on lootusi?“ loomeliitude pleenumil

      1.–2. aprillil 1988 võtab Eesti NSV loominguliste liitude ühispleenumil Toompeal sõna üle viiekümne kultuuritegelase – laulva revolutsiooni verstapost, mis murrab tsensuuri tabu. Meri peab teisel päeval kõne „Kas eestlastel on lootusi?“.

      allikas
    4. Poliitika

      Eesti Instituudi asutamine

      1988. aastal käivitatud algatuse tulemusena asutab Meri 1989. aastal valitsusvälise Eesti Instituudi, et edendada kultuurisidemeid Läänega; selle esindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis toimivad de facto saatkondadena, kuni diplomaatilised suhted 1991. aasta augustis taastatakse.

      allikas
    5. Film

      „Toorumi pojad“

      Dokumentaalfilm „Toorumi pojad“ (1989) jäädvustab hantide iidse karupeierituaali – nelja-viie päeva pikkuse laulude, tantsude ja maadlusega tseremoonia, mis järgneb püha karu jahile.

      allikas
  8. 1990. aastad
    1. Poliitika

      Välisministriks nimetamine

      Pärast Eesti esimesi vabu valimisi nimetab Rahvarinde juht Edgar Savisaar Meri 12. aprillil 1990 välisministriks. Ta on ametis 1992. aastani, kaitstes riigi õigusliku järjepidevuse taastamise poliitikat.

      allikas
    2. Helsingi · New York Poliitika

      Iseseisvuse taastamine ja ÜRO liikmesus

      Kaks tundi pärast seda, kui Eesti kuulutab 20. augustil 1991 välja iseseisvuse taastamise, saadab välisminister Meri Helsingist faksi korraldusega valmistada 12 tunni jooksul ette argumendid rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Eesti saab 10. septembril CSCE ning 17. septembril 1991 ÜRO liikmeks.

      allikas
    3. Elu

      Abiellub Helle Pihlakuga

      Meri abiellub 1992. aastal Tallinna Draamateatri näitleja Helle Pihlakuga; Helle on esileedi aastatel 1992–2001. Nende tütar Tuule oli sündinud 1985. aastal.

      allikas
    4. Helsingi Poliitika

      Suursaadik Soomes

      Meri on Eesti suursaadik Soomes 23. aprillist 10. oktoobrini 1992; 15. juulil 1992 esitatakse ta presidendikandidaadiks.

      allikas
    5. Presidendiaeg

      Riigikogu valib Meri presidendiks

      Oma esimesel istungil 5. oktoobril 1992 valib Riigikogu Meri Vabariigi Presidendiks 59 häälega Rüütli 31 vastu (11 sedelit on kehtetud). Ta astub ametisse 6. oktoobril 1992 esimese riigipeana pärast iseseisvuse taastamist.

      allikas
    6. Tallinn Presidendiaeg

      Paavst Johannes Paulus II Tallinnas

      Oma kümnetunnise Eesti-visiidi ajal 10. septembril 1993 peab paavst Johannes Paulus II Tallinnas missa ning kohtub president Meri ja peaminister Mart Laariga; see on esimene paavsti visiit Eestisse.

      allikas
    7. Hamburg Presidendiaeg

      Matthiae-Mahli kõne Hamburgis

      Hamburgi Matthiae-Mahli õhtusöögil 25. veebruaril 1994 hoiatab Meri Euroopat Moskvast lähtuva ohu eest. Peterburi abilinnapea Vladimir Putin tõuseb kõne ajal püsti ja lahkub saalist – midagi sellist polnud sel tseremoonial varem kunagi juhtunud.

      allikas
    8. Moskva Presidendiaeg

      Vene vägede lahkumise leping Jeltsiniga

      Pärast viis tundi kestnud läbirääkimisi Moskvas kirjutavad Meri ja Boriss Jeltsin alla juulilepetele Vene vägede Eestist väljaviimise ja Vene sõjaväepensionäride sotsiaalsete tagatiste kohta, seades tähtajaks 31. augusti 1994.

      allikas
    9. Tallinn Presidendiaeg

      Viimased Vene väed lahkuvad Eestist

      31. augustil 1994 lahkuvad Eestist viimased Vene väed, millega lõpeb peaaegu pool sajandit kestnud võõrvägede kohalolek; rühm spetsialiste jääb ajutiselt Paldiskisse tuumareaktoreid demonteerima.

      allikas
    10. Helsingi Presidendiaeg

      Maarjamaa Risti teenetemärk

      Meri algatusel asutatakse Maarjamaa Risti teenetemärk, mida antakse ainult välismaalastele. Esimese Maarjamaa Risti keti saab Soome president Martti Ahtisaari 16. mail 1995 Meri riigivisiidil Soome.

      allikas
    11. Tallinn Presidendiaeg

      Tiigrihüpe kuulutatakse avatuks

      Meri kuulutab avatuks Tiigrihüppe. Toonase Washingtoni suursaadiku Toomas Hendrik Ilvese ja haridusminister Jaak Aaviksoo algatatud programm viib arvutid ja interneti igasse Eesti kooli. Aasta hiljem, programmi esimesel aastapäeval, ütleb ta rahvale: oleme infoühiskonna liikmed, mitte enam külalised.

      allikas
    12. Presidendiaeg

      Tagasivalimine teiseks ametiajaks

      20. septembril 1996 valib Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu Meri tagasi 196 häälega Arnold Rüütli 126 vastu. Samal aastal saab ta Coudenhove-Kalergi Euroopa auhinna.

      allikas
    13. Film

      Valmib „Šamaan“

      „Šamaan“, mis on kokku pandud nganassaani šamaani Demnime rituaali materjalist, mille Meri filmis koos Enn Sädemega 16. juulil 1977 Taimõri poolsaarel, valmib kakskümmend aastat hiljem Soomes toimuva šamanismikonverentsi jaoks.

      allikas
    14. Madrid Presidendiaeg

      Sõnavõtt NATO Madridi tippkohtumisel

      Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu kohtumisel Madridis 9. juulil 1997 ütleb Meri, et Eesti oleks soovinud olla äsja kutsutud uute liikmete hulgas, kuid NATO on õigel teel.

      allikas
    15. Presidendiaeg

      EL kutsub Eesti liitumisläbirääkimistele

      Luxembourgis 12.–13. detsembril 1997 toimunud Euroopa Ülemkogu otsustab alustada liitumisläbirääkimisi Eesti ja viie teise kandidaatriigiga; Eesti ja Euroopa Liidu liitumiskonverents avatakse 31. märtsil 1998.

      allikas
    16. Washington Presidendiaeg

      USA–Balti partnerlusharta Washingtonis

      Presidendid Meri, Guntis Ulmanis ja Algirdas Brazauskas kirjutavad koos president Bill Clintoniga alla Eesti, Läti, Leedu ja Ameerika Ühendriikide partnerlushartale, mis tunnustab Balti riikide püüdlust liituda NATOga.

      allikas
    17. Tallinn Presidendiaeg

      Inimsusevastaste kuritegude uurimise komisjon

      Meri kutsub ellu Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni, mis uurib Nõukogude ja Saksa okupatsiooni kuritegusid, sealhulgas küüditamisi ja holokausti Eestis. Komisjoni juhib Soome diplomaat Max Jakobson; töö kestab kümmekond aastat.

      allikas
  9. 2000. aastad
    1. Presidendiaeg

      Ametiaja lõpp

      Meri teine ametiaeg lõpeb 8. oktoobril 2001, kui ametisse astub Arnold Rüütel. Üheksa aastaga on ta jätnud välja kuulutamata üle neljakümne seaduse – rohkem kui ükski teine Eesti riigipea – ja viinud neist kaheksa Riigikohtusse, võites seitse. Ta valitakse Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ning esindab aastatel 2002–2003 Eesti valitsust Euroopa Tuleviku Konvendis.

      allikas
    2. Pärand

      Eesti liitub NATO ja Euroopa Liiduga

      29. märtsil 2004, Meri 75. sünnipäeval, saab Eesti NATO liikmeks; 1. mail 2004 liitub Eesti Euroopa Liiduga, millega jõuab lõpule tee, mille eest ta presidendina seisis.

      allikas
    3. Elu

      Lennart Meri surm

      Lennart Meri sureb 14. märtsil 2006 kell 3.40 öösel Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksuses pärast pikka võitlust vähiga.

      allikas
    4. Tallinn Elu

      Riiklikud matused ja Metsakalmistu

      Riiklik matusetalitus toimub 26. märtsil 2006 keskpäeval Kaarli kirikus, kus Meri oli 1929. aasta oktoobris ristitud. Soome saadab ametisoleva presidendi Tarja Haloneni ning endised presidendid Martti Ahtisaari ja Mauno Koivisto – esimest korda reisib kolm Soome presidenti korraga välismaale. Pärast leinarongkäiku, mis möödub Kadrioru lossist, maetakse ta kitsas pereringis Metsakalmistule kaitseväe saluudi saatel.

      allikas
    5. Pärand

      Esimene Lennart Meri konverents

      Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus korraldab 2007. aastal Tallinnas mälestusüritusena esimese Lennart Meri konverentsi; sellest kasvab välja üks piirkonna juhtivaid julgeolekupoliitika konverentse.

      allikas
    6. Tallinn Pärand

      Tallinna lennujaam saab Lennart Meri nime

      Pärast ajakirjanik Argo Ideoni ettepanekut ja peaminister Andrus Ansipi teadaannet uue terminali avamisel 19. septembril 2008 nimetatakse Tallinna lennujaam 29. märtsil 2009, Meri 80. sünnipäeval, Lennart Meri Tallinna lennujaamaks.

      allikas
  10. 2020. aastad
    1. Pärand

      „Hõbevalge“ ilmub inglise keeles

      Adam Culleni tõlget „Silverwhite: The Journey to the Fallen Sun“ (Hurst Publishers) esitletakse 28. mail 2025 Briti suursaadiku residentsis Tallinnas; see on 1976. aasta klassikateose esimene ingliskeelne väljaanne.

      allikas

08VideodVideos

08 · Avami jõgi, Taimõr · 71°00′N 93°00′E

Kuula häält, näe kergitatud kulmu.

Tema filmid täispikkuses, viimane intervjuu presidendina, lennujaama tualeti pressikonverents ja tema nime kandev konverents. Videod laaditakse alles siis, kui vajutad „mängi“; arhiivipalad avanevad ERR-i lehel.

  • Meri film 1970 eesti keeles

    „Veelinnurahvas“ (1970), täispikk film

    Tema esimene dokumentaalfilm, kuus peatükki soome-ugri ja samojeedi rahvastest.

    YouTube
  • Meri film 1970 inglise keeles

    „The Waterfowl People“, ingliskeelne versioon

    „Veelinnurahvas“ ingliskeelse jutustusega.

    YouTube
  • NSV Liidus keelatud, välismaal kiidetud; digitaalselt restaureeritud 2009. allikas

    Meri film 1977 eesti keeles

    „Linnutee tuuled“ (1977), täispikk film

    Lapimaalt Taimõri poolsaareni.

    YouTube
  • NSV Liidus keelatud, välismaal kiidetud; digitaalselt restaureeritud 2009. allikas

    Meri film 1977 inglise keeles

    „Winds of the Milky Way“, ingliskeelne versioon

    „Linnutee tuuled“ ingliskeelse jutustusega.

    YouTube
  • Meri film 1977 inglise keeles

    Saamid, katkend filmist „Linnutee tuuled“

    1977. aasta filmi saamide peatükk.

    YouTube
  • Meri film 1977 eesti keeles

    Vadjalaste juures 17. mail 1977: „Linnutee tuuled“ ekspeditsioon

    Ekspeditsioonikaadrid Vadjamaalt „Linnutee tuulte“ võtete ajal.

    YouTube
  • Meri film 1989 inglise keeles

    „The Sons of Torum“, ingliskeelne versioon

    „Toorumi pojad“: handi karupeied Agani jõel.

    YouTube
  • Meri film 1997 inglise keeles

    „The Shaman“, ingliskeelne versioon

    „Šamaan“: nganassaani šamaan Demnime, filmitud Taimõri poolsaarel 1977.

    YouTube
  • Intervjuu 1994 eesti keeles

    Urmas Ott ja Lennart Meri, „Urmas Ott ja teised“ (1994)

    President külalisena Urmas Oti aastalõpusaates.

    YouTube
  • Uudis 1992 eesti keeles

    Lennart Meri presidendikampaania 1992. aastal

    Kampaaniakaadrid taastatud vabariigi esimestelt presidendivalimistelt.

    YouTube
  • Uudis eesti keeles

    Lennart Meri – punalipp maha võtta

    Arhiivikaadrid aastatest, mil punalipp alla võeti.

    YouTube
  • Video eesti keeles

    „Lennart Meri on öelnud“: tsiteerib Taavi Hallimäe

    Meri ütlemised ette loetuna.

    YouTube
  • Video eesti keeles

    „Hõbevalge“ itaalia keeles: kuraator Gianni Glinni tutvustab väljaannet

    „Hõbevalge“ itaaliakeelsest tõlkest.

    YouTube
  • Video eesti keeles

    President Lennart Meri Vaindloo saarel

    President Eesti kõige põhjapoolsemal saarel.

    YouTube
  • Merist 1994 saksa keeles

    „Lennart Meri – Ein Leben für Estland“ (1994)

    Saksa teledokumentaal Merist ja noorest vabariigist.

    YouTube
  • Merist 2010 eesti keeles

    „Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt“ (2010)

    Jaak Lõhmuse dokumentaalfilm Meri soome-ugri filmientsüklopeedia sünnist.

    YouTube
  • Merist eesti keeles

    Lennart Meri – suurmees väikeriigist

    Portreelugu Lennart Merist.

    YouTube
  • Konverents 2018 inglise keeles

    Lennart Meri konverentsi lugu (2018)

    Kuidas konverents kasvas mälestusüritusest üheks Euroopa julgeolekufoorumiks.

    Lennart Meri Conference
  • Konverents 2023 inglise keeles

    Lennart Meri loeng 2023

    Iga-aastane Lennart Meri loeng.

    Lennart Meri Conference
  • Konverents 2025 inglise keeles

    Lennart Meri Talk, Lennart Meri konverents 2025

    2025. aasta tema nime kandva konverentsi peavestlus.

    Lennart Meri Conference

Kust vaadata

09PärandLegacy

09 · Metsakalmistu, Tallinn · 59°28′N 24°50′E

Lennujaam, konverents ja viis mõelda väikesest riigist.

Mis kannab tema nime, millised tunnustused ta sai ja kus tee lõpeb.

Tema nime kannavad

  • Lennart Meri Tallinna lennujaam 2009

    29. märtsil 2009, tema 80. sünnipäeval, sai Tallinna lennujaam tema nime. Idee pärines ajakirjanik Argo Ideonilt ja selle kuulutas välja peaminister Andrus Ansip uue terminali avamisel 2008. aastal.

  • Lennart Meri konverents 2007

    Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse igal kevadel Tallinnas korraldatav välis- ja julgeolekupoliitika konverents, mis toimus esimest korda 2007. aastal mälestusüritusena ja on nüüdseks üks juhtivaid omalaadseid kokkusaamisi Põhja-Euroopas.

  • Lennart Meri fond

    Fenno-Ugria Asutuse juures tegutsev fond, mis toetab tööd soome-ugri rahvaste seas tema filmiekspeditsioonide vaimus.

  • Meremärk, Lennart Meri monument Helsingis

    Lennart Meri mälestusmärk Eesti suursaatkonna hoovis Helsingis, mis tähistab tema eluaegset sidet Soomega; sellele graveeritud lause on tema ütlus lihast, kalast, verest ja veest.

  • Lennart Meri teadustöö auhind 2007

    Tartu Ülikooli ja selle sihtasutuse poolt tema mälestuseks loodud auhind antakse igal aastal ülikooli teadustööde eest.

  • President Lennart Meri preemia 2014

    Viimsi vald ja Meri perekond annavad preemia humanitaarerialade üliõpilastele igal aastal tema sünnipäeval, 29. märtsil, mälestusüritusel.

  • Büst Välisministeeriumis

    Skulptor Tauno Kangro büst seisab ministeeriumis, mida Meri juhtis aastatel 1990–1992.

Tunnustused

Hüvastijätt

Mina ei kavatse surra, ma jään Eestisse teie hulka.

— Lennart Meri, Hüvastijätukõne Eesti Televisioonis, 7. oktoobril 2001 · allikas

Tee lõpp

Lennart Meri suri vähki 14. märtsi 2006 varahommikul Ida-Tallinna Keskhaiglas. Riiklikud matused peeti 26. märtsil 2006 Tallinna Kaarli kirikus, kus ta oli 1929. aastal ristitud. Pärast leinarongkäiku, mis möödus Kadrioru lossist, sängitati ta linna äärel asuvale Metsakalmistule – Lydia Koidula, Paul Kerese ja teiste selliste eestlaste kõrvale, kelle töö on neid endid üle elanud. Eesti oli kaks aastat varem, tema 75. sünnipäeval, astunud NATO-sse ja viis nädalat pärast seda Euroopa Liitu.

Lennart Meri konverents

Alates 2007. aastast korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus igal kevadel Tallinnas Lennart Meri konverentsi. See toob kokku riigipead, ministrid, diplomaadid ja analüütikud, et vaielda Kirde-Euroopa julgeoleku üle niisama otsekoheselt, nagu tema seda tegi.

10ArhiividArchives

10 · Tallinn · 59°25′N 24°44′E

Kus hoitakse ülejäänut.

Fotod, saated, filmid ja paberid on avalikes arhiivides. Need on uksed.

Fotod

Allikad ja tänu

Kõik siin lehel pärineb avalikest allikatest: president Meri kõnede arhiivist, Eesti Rahvusringhäälingust (ERR), eesti- ja ingliskeelsest Vikipeediast, Eesti filmi andmebaasist ja ajakirjandusest. Iga tsitaat, kuupäev ja film viitab tagasi kohale, kust see leiti, et saaksid lugeda tervikut kontekstis.

Kõnetekstid on Vabariigi Presidendi Kantselei aastate 1992–2001 kõnearhiivi tekstid. See arhiiv ei ole enam võrgus, mistõttu iga kõne viitab oma lehe koopiale Internet Archive’is (Hamburgi kõne ERR-i taasavaldusele); katkendid leiti algul kõnekorpuse kaudu, mille Toomas Eilat sellest arhiivist kogus ja GitHubis litsentsita avaldas (toomase/presidendi_koned). Fotode autor ja litsents on märgitud iga foto juures ning Creative Commonsi litsentsi nimi viib litsentsi tekstini. Lehel on fotode värve veidi summutatud ja Kaali panoraam on raami järgi kärbitud; suurelt avades näeb iga fotot tervikuna. Filmi või raamatu kirjeldus, mille juures on kirjas, et see on kohandatud Vikipeedia artiklist, jääb selle artikli litsentsi CC BY-SA 4.0 alla. Gloobuse maismaa piirjoon on Natural Earthi andmestik (avalik omand).

Kui pole märgitud teisiti, on selle lehe jaoks kirjutatud tekst avaldatud litsentsi CC BY-SA 4.0 alusel; tsitaatidele ja nende tõlgetele, kõnetekstidele, Vikipeediast kohandatud lõikudele ja fotodele kehtivad nende endi autorite õigused ja tingimused, mis on märgitud nende juures.

Kui märkad viga või sul on õigused millelegi, mida siin näidatakse, ava teema projekti repositooriumis ja see parandatakse.

Viidatud domeenid

  • youtube.com 20
  • web.archive.org 16
  • arhiiv.err.ee 12
  • et.wikipedia.org 12
  • tsitaadid.ee 10
  • commons.wikimedia.org 9
  • err.ee 7
  • et.wikiquote.org 7
  • vanaraamat.ee 7
  • ewod.ut.ee 6
  • jupiter.err.ee 6
  • raamatud.postimees.ee 5
  • tsitaat.com 4
  • en.wikipedia.org 4
  • efis.ee 4
  • et.m.wikiquote.org 3
  • estonianworld.com 3
  • news.err.ee 3
  • president.ee 2
  • lennartmeri95.rara.ee 2
  • lmc.icds.ee 2
  • postimees.ee 2
  • leo.ee 2
  • etv2.err.ee 2
  • helsinki.mfa.ee 1
  • vikerraadio.err.ee 1
  • icds.ee 1
  • goodreads.com 1
  • arvamus.postimees.ee 1
  • fi.wikiquote.org 1
  • vm.ee 1
  • sfchronicle.com 1
  • nato.mfa.ee 1
  • eu.mfa.ee 1
  • clubmadrid.org 1
  • valimised.ee 1
  • nato.int 1
  • rara.ee 1
  • teadus.postimees.ee 1
  • jamestown.org 1
  • kriso.ee 1
  • rahvaraamat.ee 1

Mida see lehekülg ei tea

Osa neist ridadest on kirjutatud ja igaüks neist nimetab kontrolli, mis jääb ehitusel seisma, kui kirjeldatud lünk on täidetud. Ülejäänud loetakse kokku lehe enda failidest: kui andmed liiguvad, liigub ka see kaart.

  • Vabariigi Presidendi Kantselei aastate 1992–2001 kõnearhiiv ei ole enam võrgus. Kõnede täistekstid avanevad siit, ühe erandiga, Internet Archive’i koopiatena, mis on tehtud eri aegadel; leht ei saa lubada, et need koopiad alles jäävad, ega kontrollida neid millegi värskema vastu. web.archive.org
  • Osa tsitaate on võetud tsitaadikogumissaitidelt, mitte kõne või raamatu enda tekstist. Neil saitidel ei ole tavaliselt kirjas, kust lause pärineb, nii et sõnastuse täpsust ei saa siit lehelt kontrollida. tsitaadid.ee
  • Küüditamise aastatest 1941–1946 teab see leht kaks kuupäeva — äraviimise ja tagasituleku — ja mitte midagi nende vahelt. Ajajoone niit on nende aastate kohalt katki tõmmatud, sest sealt ei ole midagi, mille peal ta seisaks. et.wikipedia.org
  • Ekspeditsioonikaardi peatuspunktid on joonistatud kaardile käsitsi paigutatud koordinaatidega, mitte päris laius- ja pikkuskraadidega: kaart näitab, kuhu ta läks, aga ei ole mõõtmisvahend. et.wikipedia.org
  • Kolm videot, mis siin varem YouTube’i kaudu avanesid — „Kaleva hääled“, viimane intervjuu presidendina ja lennujaama tualeti pressikonverents — on sealt kustutatud. Nende asemel osutab leht ERR-i arhiivile, kust neid saab vaadata Eestist; väljaspool Eestit võib osa neist olla kättesaamatu. arhiiv.err.ee
  • Ajajoone 22 kirjet 47-st on dateeritud ainult aastaga: päeva ega kuud nende kohta ei teata. → timeline
  • 15 tsitaati 41-st toetuvad tsitaadikogumissaidile, mitte esmasele tekstile. → words
  • 15 videot 35-st avanevad arhiivi lehel mujal, mitte siin: leht ei saa neid mängida ega nende kättesaadavust lubada. → videos

Kui mõni siinne rida on vale, siis eksib leht — allpool olev parandusviide ütleb, kuhu sellest teatada.

Mis teda köitis

↑ ↓ liigu · Enter ava · Esc sulge ·