← Paul Keres 1916 — 1975

64 ruutu · Eesti malekuningas

Paul Keres

, Narva , Helsingi

Narva poiss õppis malet ajalehe malenurgast ja mängis oma esimesed tõsised partiid kirja teel. Kahekümne kahe aastasena võitis ta AVRO 1938 turniiri, ühe kõigi aegade tugevaima koosseisu vastu. Neli korda seisis ta maailmameistritiitlist ühe sammu kaugusel. Rahvas pani ta oma rahatähele.

Alusta Mängi partiid läbi

puuduta ruutu: ratsu alustab sealt nooled: samm haaval

Keri

01AlgusBeginnings

01 · Narva · 59°23′N 28°11′E

Poiss, kes õppis malet ajalehest ja mängis kirja teel.

Pärnus oli malekirjandust vähe ja vastaseid veel vähem. Nii saadeti käigud postiga ja vastust oodati nädalaid. Ta oli üheksateistkümneselt Eesti meister ja kahekümne kaheselt esimene maailma parimate seas.

Paul Keres sündis 7. jaanuaril 1916 Narvas, kuhu vanemad olid Riia poolt läheneva rinde kartuses Pärnust pagenud. Lapsepõlv ja noorus möödusid Pärnus. Koolipoisina avaldas ta ajalehtedes maleülesandeid ja mängis oma esimesed tõsised partiid kirja teel: iga käik ümbrikus, iga vastus nädalate pärast.

1935. aastal, üheksateistkümneselt, tuli ta Euroopa kirimalemeistriks ja samal aastal esimest korda Eesti meistriks. Suvel istus ta Varssavi olümpial Eesti esimesel laual ja kogus 19 partiist 12½ punkti. Võit William Winteri üle, ratsu- ja odaohvriga kuninga vastu, käis läbi maailma maleajakirjanduse.

Siis läks kiiresti. Bad Nauheim 1936: jagatud esikoht Aljehhiniga. Margate 1937: võit Aljehhini üle ja jagatud esikoht Fine’iga. Semmering–Baden 1937: puhas esikoht. Samal ajal õppis ta Tartu Ülikoolis matemaatikat ja toimetas ajakirja Eesti Male.

Tema sõber Iivo Nei meenutas, et kohati oli Keresel akadeemilisi perioode, mil ta tuletas meelde teoreetilist füüsikut, ja kohati oli ta laua taga romantik, põnevate ja ilusate ohvripartiidega. Mihhail Tal ütles, et Keres ei tahtnud ainult võita – seda tahab iga maletaja –, vaid võita kaunilt.

ESBL · Postimees · ERR

Pere

  • Peeter Keres isa, 1876–1956 Viljandimaalt pärit rätsep. Ta viis pere 1915 sõja eest Narva ja 1922 tagasi Pärnusse. allikas
  • Marie Keres ema, sündinud Lämmergas Pärit Läänemaalt. allikas
  • Harald Keres vanem vend, 1912–2010 Teoreetiline füüsik, Eesti relativistliku gravitatsiooniteooria koolkonna rajaja, akadeemik aastast 1961. Ta armastas tudengitele öelda: „Mina ei ole Pauli vend, Paul on minu vend.“ allikas
  • Maria Keres abikaasa, sündinud Riives, 1917–2014 Abiellusid Tartus 1941. aasta detsembris. Ta käis temaga kaasas Haagis ja Moskvas 1948, Jugoslaavias 1959 ja Curaçaol 1962. Kolm last: Peeter, sündinud 1942, Kadrin ja Krista. allikas
  • Iivo Nei sõber, treener ja sekundant, 1931–2026 Hakkas Kerese eeskujul malet mängima, oli hiljem tema treener ja abiline, kirjutas temaga „Maleaabitsa“ ja „4 × 25“ ning oli 1972 Reykjavíkis Spasski treener. allikas

02AVRO 1938AVRO 1938

02 · Amsterdam · 52°22′N 4°54′E

Kaheksa tugevaimat maailmas, ja esimesena lõpetas kahekümne kahe aastane.

Hollandi raadio AVRO kutsus 1938. aasta novembris kokku valitseva maailmameistri, kaks endist, ühe tulevase ja neli pretendenti. Turniir rändas kümne linna vahel. Keres ja Fine kogusid 8½ punkti; Keres võitis omavaheliste partiide alusel, 1½–½ (hollandi allikas nimetab selle asemel Sonneborn–Bergeri koefitsienti).

Lõpptabel

  1. 1. Keres 8½
  2. 1. Fine 8½
  3. 3. Botvinnik 7½
  4. 4. Alekhine 7
  5. 4. Euwe 7
  6. 4. Reshevsky 7
  7. 7. Capablanca 6
  8. 8. Flohr 4½

14 vooru · 8 mängijat · kaks partiid igaühega

Kerese 14 partiid

  • Fine ½ 1 1½
  • Botvinnik ½ ½ 1
  • Alekhine ½ ½ 1
  • Euwe ½ ½ 1
  • Reshevsky 1 ½ 1½
  • Capablanca 1 ½ 1½
  • Flohr ½ ½ 1

+3 =11 −0 · kaotuseta · allikas: partiide kogu

  • Keres – Fine 1½ / 2
  • Fine – Keres ½ / 2
  • Keres valgetega 4½ / 7
  • Keres mustadega 4 / 7
1½ – ½ Kaks allikat, kaks reeglit. Inglise ja eesti Vikipeedia annavad esikoha omavaheliste partiide alusel: Keres – Fine 1½–½ (½ valgetega, 1 mustadega). Hollandi Vikipeedia ütleb Sonneborn–Bergeri koefitsient. Kerese koefitsient tabelist on 58,25; Fine’i oma siit arvutada ei saa: turniiri ülejäänud 42 partiid, nende seas tema 12, kogus ei ole. Valgetega 4½/7, mustadega 4/7; +3 =11 −0. en.wikipedia · et.wikipedia · nl.wikipedia · ChessBase
Paul Keres ja Reuben Fine AVRO turniiril Amsterdamis 27. novembril 1938
Keres ja Fine, Amsterdam, viimane voor, 27. november 1938. Foto: Polygoon (Spaarnestadi kogu, Hollandi Rahvusarhiiv), avalik omand, Wikimedia Commonsi kaudu; siin kärbitud ja toonitud. allikas · arhiivikirje

Võitjale lubati matš maailmameister Aljehhiniga. Kümme kuud hiljem algas sõda ja matši ei tulnud kunagi. Mängi läbi võit Capablanca üle →

03SõdaThe war

03 · Salzburg · 47°49′N 13°03′E

Kahe okupatsiooni vahel, laud ikka ees.

1939 oli ta pretendent maailmameistritiitlile. 1940 sai temast Nõukogude maletaja, 1941 Saksa okupatsiooni all elav eestlane, 1944 põgenik, kes ei pääsenud, 1946 mees, keda ei lubatud mängima. 1947 võitis ta NSV Liidu meistrivõistlused.

1939 1940 1941 1942 1943 1944 1945 1946 1947 sõda ja võim AVRO 1938 võit · 27. XI 1938 AVRO · 27. XI 1938 Olümpia, mille katkestas sõda · september 1939 Buenos Aires · september 1939 Matš Euwega, võit 7½:6½ · jaanuar 1940 Eesti annekteeritakse; üleöö Nõukogude maletaja · 6. VIII 1940 Botvinniku järel teine absoluutsel meistrivõistlusel · aprill 1941 Abiellub Maria Riivesega · detsember 1941 Turniirid Kolmandas Reichis · juuni 1942 Paat, mis jõudis liiga hilja · 22. IX 1944 Pronks tennises · 1945 Koondisest välja, Groningenist eemal · september 1945 Puise · 22. IX 1944 NSV Liidu meister: rehabiliteerimine · veebruar 1947 NSV Liidu meister · veebruar 1947
2 710 päeva AVRO viimasest voorust (27. XI 1938) sõja alguseni (september 1939) on 278 päeva: nii kaua elas lubatud matš Aljehhiniga. Puise rannast (22. IX 1944) NSV Liidu meistritiitlini (veebruar 1947) 862 päeva. Riba, mida ajajoone niit kannab, ulatub Buenos Airesest 1939 selle tiitlini: 2 710 päeva; selles vahemikus on ajajoonel 10 rida, neist 5 sõja ja võimu all. Kuu täpsusega kuupäevad on loetud kuu esimesest päevast, aasta täpsusega aasta esimesest. AVRO · Buenos Aires · Puise · 1947
  1. 1939

    Buenos Aires

    Eesti esimesel laual olümpial. Kui võistkonnad mängivad, tungib Saksamaa Poolasse. Eesti – Keres, Ilmar Raud, Paul Schmidt, Gunnar Friedemann ja Johannes Türn – võidab pronksi, riigi suurima võistkondliku tulemuse; Raud jääb Argentinasse. Lubatud matši Aljehhiniga, AVRO auhinda, ei korraldata kunagi.

    allikas
  2. 1940

    Üleöö Nõukogude maletaja

    6. augustil 1940 annekteerib Nõukogude Liit Eesti. Mõne kuu pärast mängib AVRO võitja Moskvas oma esimestel NSV Liidu meistrivõistlustel ja saab neljanda koha. 1941. aasta kevadel jääb ta „absoluutsel meistrivõistlusel“ Botvinniku järel teiseks.

    allikas
  3. 1942

    Salzburg, München, Praha

    Saksa okupatsiooni all mängib ta seal, kus lubatakse. Salzburg 1942 Mirabelli lossi saalides, München 1942, Praha 1943: iga kord Aljehhini järel teine, Salzburgis 1943 temaga jagatud esikoht. Münchenit reklaamiti Euroopa meistrivõistlustena; see oli propagandaüritus.

    allikas
  4. 1944

    Puise, 22. september

    Pere otsustab minna läände. Puise rannas Matsalu lahe ääres oodatakse mootorpaati Rootsi. See ei tule kokkulepitud ajal; kui paat saabub, on Punaarmee ranniku juba hõivanud. Keresed jäävad. Sama aasta kevadel oli talle Lidköpingis pakutud võimalust Rootsi jääda ja ta oli koju sõitnud.

    allikas
  5. 1945

    Nähtamatu

    Nõukogude Liit jätab ta 1945. aasta NSVL–USA raadiomatšist välja ega luba teda 1946. aastal Groningeni. Sõjaaegseid turniire heidetakse talle ette. Kaks aastat ei ole riigi tugevaimat maletajat välismaa jaoks olemas.

    allikas
  6. 1947

    NSV Liidu meister

    Tagasi lubatuna võidab ta Leningradis NSV Liidu meistrivõistlused. Kõik ei rõõmusta: üks vastane olevat pärast võitu tema üle hüüdnud „Tapsin fašisti“. Tiitli võidab ta uuesti 1950 ja 1951.

    allikas
Katkestatud partii · 1948 Kas Kerest sunniti Botvinnikule kaotama? Ava ümbrik

Haagi ja Moskva matšturniiril 1948 mängiti Aljehhini surmaga vabanenud tiitlile. Botvinnik võitis; Keres kaotas talle viiest partiist neli ja jagas Reshevskyga kolmandat kohta. Sellest ajast on küsitud, kas teda survestati.

  • Vaieldav

    Botvinnik olevat ühes intervjuus öelnud, et Stalinilt tuli korraldus: Smõslov ja Keres peavad talle kaotama. Väide ringleb vahendatult ja ajaloolased vaidlustavad selle.

  • Vaieldav

    Keres ise olevat öelnud maleajaloolasele Ken Whyldile, et teda küll survestati, kuid ta ei loovutanud ühtegi partiid. Ka see on vahendatud tunnistus.

  • Vaieldav

    1996. aastal vaatas USA meister Larry Evans kõik 1948. aasta Kerese ja Botvinniku partiid läbi ja loetles käigud, mida ta pidas kahtlaseks. Tema järeldused on jäänud vaidlustatuks.

Taust on teada: annekteeritud kodumaa, sõjaaegsed turniirid Saksamaal, sõjajärgsed hukkamised. Arhiivist pole lõplikku tõendit leitud. Partii on katkestatud, ümbrik jääb lahti.

1948 · chess.com · rec.games.chess · Postimees

04Igavene teineThe eternal second

04 · Curaçao · 12°07′N 68°56′W

Neli korda teine. Ühel korral pool punkti.

Kandidaatide turniir valis maailmameistri vastase. Keres mängis neis kuus korda ja lõpetas neljal korral teisena: Zürichis 1953, Amsterdamis 1956, Jugoslaavias 1959 ja Curaçaol 1962, kus Petrosjanist jäi puudu pool punkti.

võitja Keres · riba pikkus = punktid voorude arvust

05PartiidThe games

05 · 64 ruutu

Kolmteist partiid, mida mängida läbi.

Igas partiis on hetk, mil laual muutub kõik. Mootor mõõtis need hetked; märkused ütlevad, mis juhtus. Nooleklahvid liigutavad, tühik mängib.

Käik, millel laud pöördus

  1. Keres – Winter 1935

    pöördub 12…Bd6 · +1,2 → +3,0 · suurim hüpe 17…Be4 +3,1 · 5 võrdset poolkäiku

  2. Keres – Alekhine 1937

    pöördub 22…Qb4 · +1,4 → +8,3 · ühtlasi suurim hüpe (+7,0) · 15 võrdset poolkäiku

  3. Keres – Capablanca 1938

    pöördub 25…Rb5 · +1,0 → +4,2 · ühtlasi suurim hüpe (+3,2) · 16 võrdset poolkäiku

  4. Fine – Keres 1938

    pöördub 40.Kxe1 · +1,4 → +2,1 · suurim hüpe 39…Bc5 −2,8 · 46 võrdset poolkäiku

  5. Keres – Euwe 1940

    pöördub 16…Qb7 · +1,1 → +2,4 · suurim hüpe 21…Bxg2 +1,5 · 17 võrdset poolkäiku

  6. Keres – Smyslov 1948

    pöördub 23…Bh6 · +1,4 → +1,8 · suurim hüpe 24.fxe7 +2,6 · 35 võrdset poolkäiku

  7. Keres – Botvinnik 1955

    pöördub 7…Bxf3 · +1,4 → +1,7 · suurim hüpe 25…Ne5 +1,3 · 9 võrdset poolkäiku

  8. Keres – Szabo 1955

    pöördub 19…h6 · +0,8 → +2,8 · suurim hüpe 20…Kf8 +5,8 · 12 võrdset poolkäiku

  9. Keres – Spassky 1955

    pöördub 29…N6d7 · +0,6 → +5,6 · ühtlasi suurim hüpe (+5,0) · 24 võrdset poolkäiku

  10. Fischer – Keres 1959

    pöördub 29.Nd2 · +0,7 → +4,5 · ühtlasi suurim hüpe (+3,8) · 35 võrdset poolkäiku

  11. Tal – Keres 1962

    pöördub 36.Re8 · +1,4 → +2,8 · suurim hüpe 37.Re4 +1,5 · 37 võrdset poolkäiku

  12. Keres – Geller 1962

    pöördub 17…Qe7 · +1,3 → +1,7 · suurim hüpe 25…Rc7 +3,9 · 27 võrdset poolkäiku

  13. Keres – Allan 1975

    pöördub 14…Nb8 · +0,9 → +2,4 · suurim hüpe 24…Qg4 +5,2 · 22 võrdset poolkäiku

+1,5 Iga riba on partii, pikkus poolkäikudes; pikim on Fine – Keres 1938, 114 poolkäiku. Ookervärvi punkt on pöördepunkt: viimane seis, kus mootor nägi Kerese eelist alla +1,5 — sealt edasi ei langenud see enam kunagi. Punane romb on suurim üksik hüpe; kriipsud on võrdsed seisud. Lävi +1,5; hüpped mõõdetud ±10 etturi piires; võrdne seis on hinnang ±0,5 piires. Stockfish 18; sügavust partiifail ei kirjuta. Keres – Botvinnik 1955 ületab läve juba 7. käigul (7…Bxf3): avanguhinnang, mitte viga. Punkt avab vaaturi sellel käigul. Allikas on kirjas 13 partiil, 0 puhul on siin ainult kogu ise · Keres – Winter 1935 · Keres – Alekhine 1937 · Keres – Capablanca 1938 · Fine – Keres 1938 · Keres – Euwe 1940 · Keres – Smyslov 1948 · Keres – Botvinnik 1955 · Keres – Szabo 1955 · Keres – Spassky 1955 · Fischer – Keres 1959 · Tal – Keres 1962 · Keres – Geller 1962 · Keres – Allan 1975

0 / 0

Leia Kerese käik

Sina laua taga, tema käik peas.

Seisud tema partiidest, Keres käib. Igas seisus on mootori järgi üks käik teistest selgelt parem: see, mille ta mängis. Vali nupp, vali ruut.

1 / 17 · 0 / 17 lahendatud

varu on mootori vahe teise käiguga; 2 matti enne, lühem ees

06AvangudOpenings

06 · Esimene käik

Avangutabelis on kakskümmend neli varianti, mis kannavad tema nime.

Kerese rünnak Sitsiilia kaitses, Kerese kaitse Hispaania avangus, Kerese variant Nimzo-Indias: avanguteooria mäletab teda igas suures avangus. Vajuta „mängi“ ja käigud tulevad laual ette.

  • A40

    Kangaroo DefenseKeres Defense, Transpositional Variation

    1. d4 e6 2. c4 Bb4+ 3. Nc3

    Vanem kui Keres ise: 1.d4 e6 2.c4 Bb4+ oli tuntud juba 1840. aastatel ja Henry Thomas Buckle mängis seda Löwenthali vastu Londonis 1851. Nimi tuli hiljem mehelt, kes selle austusväärseks tegi. allikas

  • B81

    Sicilian DefenseScheveningen Variation, Keres Attack

    1. e4 c5 2. Nf3 e6 3. d4 cxd4 4. Nxd4 Nf6 5. Nc3 d6 6. g4

    Käigu 6.g4 mõte: mustade ...e6 on sulgenud c8-oda tee g4-väljale, nii et ettur läheb tempoga edasi, ajab ratsu f6-lt minema ja rünnak kuninga vastu algab. ChessBase nimetab seda tema tuntuimaks panuseks avanguteooriasse. allikas

  • C96

    Ruy LopezClosed, Keres Defense

    1. e4 e5 2. Nf3 Nc6 3. Bb5 a6 4. Ba4 Nf6 5. O-O Be7 6. Re1 b5 7. Bb3 d6 8. c3 O-O 9. h3 Na5 10. Bc2 c5 11. d4 Nd7

    Tema nimi tema lemmikavangus. Curaçaol 1962, 21. voorus, võitis Fischer teda just selles variandis. allikas

  • E32

    Nimzo-Indian DefenseClassical Variation, Keres Defense

    1. d4 Nf6 2. c4 e6 3. Nc3 Bb4 4. Qc2 O-O 5. a3 Bxc3+ 6. Qxc3 b6

    Üks kolmest avangust, kus Venemaa Maleföderatsiooni hinnangul oli tema teoreetiline töö kõige olulisem: Hispaania avang, Sitsiilia kaitse ja Nimzo-India kaitse. allikas

  • A00

    Grob OpeningGrob Gambit, Keres Gambit

    1. g4 d5 2. Bg2 e5 3. d4 exd4 4. c3

  • A07

    King's Indian AttackKeres Variation

    1. Nf3 d5 2. g3 Bg4

  • A09

    Réti OpeningRéti Gambit, Keres Variation

    1. Nf3 d5 2. c4 dxc4 3. e3 Be6

  • A14

    English OpeningAgincourt Defense, Keres Defense

    1. c4 e6 2. Nf3 d5 3. g3 Nf6 4. Bg2 Be7 5. O-O c5 6. cxd5 Nxd5 7. Nc3 Nc6

  • A21

    English OpeningKing's English Variation, Keres Defense

    1. c4 e5 2. Nc3 d6 3. g3 c6

  • A23

    English OpeningKing's English Variation, Two Knights Variation, Keres Variation

    1. c4 e5 2. Nc3 Nf6 3. g3 c6

  • A35

    English OpeningSymmetrical Variation, Four Knights Variation, Keres-Parma System

    1. c4 c5 2. Nf3 Nf6 3. Nc3 Nc6 4. g3 e6

  • B00

    Nimzowitsch DefenseKennedy Variation, Keres Attack

    1. e4 Nc6 2. d4 e5 3. dxe5 Nxe5 4. Nc3

  • B04

    Alekhine DefenseModern Variation, Keres Variation

    1. e4 Nf6 2. e5 Nd5 3. d4 d6 4. Nf3 g6 5. Bc4 Nb6 6. Bb3 Bg7 7. a4

  • B20

    Sicilian DefenseKeres Variation

    1. e4 c5 2. Ne2

  • B90

    Sicilian DefenseScheveningen Variation, Delayed Keres Attack

    1. e4 c5 2. Nf3 d6 3. d4 cxd4 4. Nxd4 Nf6 5. Nc3 a6 6. Be3 e6 7. g4

  • B90

    Sicilian DefenseScheveningen Variation, Delayed Keres Attack, Perenyi Gambit

    1. e4 c5 2. Nf3 d6 3. d4 cxd4 4. Nxd4 Nf6 5. Nc3 a6 6. Be3 e6 7. g4 e5 8. Nf5 g6 9. g5

  • C07

    French DefenseTarrasch Variation, Open System, Euwe-Keres Line

    1. e4 e6 2. d4 d5 3. Nd2 c5 4. Ngf3

  • C32

    King's Gambit DeclinedFalkbeer Countergambit, Charousek Gambit, Keres Variation

    1. e4 e5 2. f4 d5 3. exd5 e4 4. d3 Nf6 5. Nd2

  • C33

    King's Gambit AcceptedMason-Keres Gambit

    1. e4 e5 2. f4 exf4 3. Nc3

  • C68

    Ruy LopezExchange Variation, Keres Variation

    1. e4 e5 2. Nf3 Nc6 3. Bb5 a6 4. Bxc6 dxc6 5. Nc3

  • D98

    Grünfeld DefenseRussian Variation, Keres Variation

    1. d4 Nf6 2. c4 g6 3. Nc3 d5 4. Nf3 Bg7 5. Qb3 dxc4 6. Qxc4 O-O 7. e4 Bg4 8. Be3 Nfd7 9. Be2 Nb6 10. Qd3 Nc6 11. O-O-O

  • E25

    Nimzo-Indian DefenseSämisch Variation, Keres Variation

    1. d4 Nf6 2. c4 e6 3. Nc3 Bb4 4. f3 d5 5. a3 Bxc3+ 6. bxc3 c5 7. cxd5 Nxd5 8. dxc5

  • E53

    Nimzo-Indian DefenseNormal Variation, Gligoric System, Keres Variation

    1. d4 Nf6 2. c4 e6 3. Nc3 Bb4 4. e3 O-O 5. Bd3 d5 6. Nf3 c5 7. O-O b6

  • E93

    King's Indian DefensePetrosian Variation, Keres Defense

    1. d4 Nf6 2. c4 g6 3. Nc3 Bg7 4. e4 d6 5. Nf3 O-O 6. Be2 e5 7. d5 Nbd7 8. Bg5 h6 9. Bh4 g5 10. Bg3 Nh5 11. h4

Nimed ja käigud: lichess.org avangute tabel (CC0). allikas

07EtüüdidStudies

07 · Pärnu · 58°23′N 24°30′E

Enne turniire komponeeris ta lõppmänge.

Noor Keres saatis etüüde ajalehtedele ja maleajakirjadele: väike seis, üks võtmekäik, mille järel kõik klapib. Kuus neist on siin lahendamiseks; viie puhul kinnitab mootor, et võtmekäik on ainus, ühe puhul ei ole Keres ja mootor ühel meelel — leht näitab mõlemat.

1 / 6 · 0 / 6 lahendatud

Etüüdide autor on Paul Keres. Esmatrükid YACPDB andmebaasi kirjete järgi: Neue Leipziger Zeitung 1935 · Vaba Maa 1936 · Magyar Sakkvilág 1936 (aumaining) · Neue Leipziger Zeitung 1937 · Deutsche Schachblätter 1939 · Deutsche Schachblätter 1942.

08Sõnad ja raamatudWords and books

08 · Tallinn · 59°26′N 24°45′E

Tema sõnad, teiste sõnad ja raamatud, mis jäid.

Ta rääkis vähe ja kirjutas palju. Õpikud, millest õppis kolm põlvkonda Eesti maletajaid; sada partiid tema enda kommentaaridega; lõppmänguraamat, mis on pool sajandit hiljem ikka trükis.

SÕNAD · 1 / 9 Paul Keres · 1955 · omistatud · meie tõlge · chess.com

Mida vanemaks ma saan, seda enam hindan ma ettureid.

← → või nooleklahvid Pühi küljele

Tema sõnad

  • Mida vanemaks ma saan, seda enam hindan ma ettureid.

    The older I grow, the more I value pawns.

    Paul Keres · 1955 omistatud meie tõlge Tema tuntuim ütlus, omistatud talle ajakirjas Chess Review 1955. allikas

  • Minu ülesanne on ettureid edasi nihutada.

    Paul Keres omistatud Nii olevat ta iseloomustanud oma tegevust; sõnastus on Heino Puhveli vahendusel (Postimees, 6. jaanuar 1996) ja täpset algkuju ei ole siin kontrollitud. allikas

  • Ei, see oli tõeline eesti partii!

    Paul Keres omistatud Tema vastus, nagu seda edasi räägitakse, kui üht ta partiid kiideti kui „tõelist nõukogude partiid“; täpset sõnastust ei ole siin kontrollitud. allikas

  • Keegi ei ole kunagi sündinud meistrina. Tee selle tiitlini käib läbi aastatepikkuse õppimise, võitluse, rõõmu ja kurbuse.

    Paul Keres omistatud meie tõlge Omistatud talle venekeelses tsitaadikogus. allikas

Temast

  • „Keres jäi selles suhtes hätta, sest tal puudus tapjainstinkt. Ta oli liiga leebe inimene, et anda endast kõik vastaste alistamiseks. Ta võttis kõike, ka malet, filosoofiliselt.“

    “Keres failed in this respect because he lacked the killer instinct. He was too mild a person to give his all in order to defeat his opponents. He took everything, including his chess, philosophically.”

    Samuel Reshevsky · rivaal, USA meister meie tõlge Raamatust „Great Chess Upsets“ (Arco, New York 1976), lk 185, nii nagu ingliskeelne Vikipeedia seda 2018. aasta mais täies pikkuses tsiteeris; algusest on siin välja jäetud sõnad „Well, I believe that“. allikas

  • „Mis teda siis segas seda viimast sammu tegemast? Ilmselt iseloomu eripära.“

    Mihhail Botvinnik · maailmameister ERR-i „Suurmeistrite“ artikli (2016) eestikeelses sõnastuses. allikas

  • „Kohati olid tal mingid akadeemilised perioodid, tuletas teoreetilist füüsikut meelde. Aga kohati ta oli romantiline laua taga. Tal oli põnevaid, ilusaid, ohvritega partiisid.“

    Iivo Nei · sõber, kaasautor ERR-i sarjas „Suurmeistrid“ (2016). allikas

  • „Keres ei tahtnud ainult võita – seda tahab iga maletaja – vaid võita kaunilt, veenvalt, terviklikult.“

    Mihhail Tal · maailmameister ERR-i „Suurmeistrite“ artikli (2016) eestikeelses sõnastuses; artikli pealkiri on sama lause lühendatult. allikas

  • „Ettureid edasi nihutades tõusis Paul Keres üheks Eesti suurimaks kultuurifenomeniks, kelle nime aeg maleajaloost ei kustuta.“

    Heino Puhvel · Postimees, 6. jaanuar 1996 allikas

Raamaturiiul

Vali raamat riiulilt. Nooleklahvid liiguvad riiulil.

õpik 1939–1947 Paul Keres

Malekool I

Eesti Maleliidu Kirjastus; Pedagoogiline Kirjandus (1947)

Tema esimene õpik, mille andis sõja eel välja Eesti Maleliit ja mis ilmus 1947 uuesti pealkirjaga „Algõpetus ja avanguteooria I“. Malekooli sarja esimene osa, millest õppisid põlvkonnad Eesti maletajaid.

allikas

09AjajoonTimeline

09 · Narva – Helsingi · 1916 – 1975 · 202 km

Üks elu, protokollitud käik käigult.

Nagu partii protokoll: number, aeg, koht, käik. Vali, mida vaadata, ja keri; joon servas kasvab sinuga kaasa.

Amsterdam – Buenos Aires · 11 446 km Buenos Aires – Salzburg · 11 583 km Zürich – Curaçao · 8 080 km Curaçao – Vancouver · 6 432 km Vancouver – Helsingi · 7 509 km Narva · 1916 Metsakalmistu · 1975
52 380 km Narvast Helsingisse on linnulennult 202 km; elu peatuste vahel kokku 52 380 km, pikim etapp Buenos Aires – Salzburg 11 583 km. Vahemaad on arvutatud samadest koordinaatidest, mida kasutavad kompass ja avaleht; teekonnad olid pikemad. Pärnu 239 · Tartu 130 · Varssavi 773 · Margate 1 349 · Amsterdam 265 · Buenos Aires 11 446 · Salzburg 11 583 · Puise 1 395 · Moskva 907 · Zürich 2 194 · Curaçao 8 080 · Vancouver 6 432 · Helsingi 7 509 · Metsakalmistu 78
  1. 1910. aastad
    1. 7. I 1916 Narva Elu

      Sünd Narvas

      Paul Keres sündib 7. jaanuaril 1916 Narvas, kuhu vanemad olid Riia poolt läheneva rinde kartuses Pärnust koos vanema poja Haraldiga pagenud.

      allikas
  2. 1930. aastad
    1. 1934 Pärnu Elu

      Pärnu poiss

      Ta kasvab üles Pärnus, avaldab koolipoisina ajalehtedes maleülesandeid ja mängib oma esimesed tõsised partiid kirja teel. 1934 lõpetab ta Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi (Eesti spordi biograafilise leksikoni teise lehekülje andmetel 1937).

      allikas
    2. 1935 Tallinn Turniirid

      Eesti meister ja Euroopa kirimalemeister

      Üheksateistkümneselt võidab ta esimese oma viiest Eesti meistritiitlist (1935, 1942, 1943, 1945, 1953) ja samal aastal Euroopa kirimale meistrivõistlused.

      allikas
    3. VIII 1935 Varssavi Turniirid

      Esimesel laual Varssavi olümpial

      Olümpiadebüüt Eesti esimesel laual: 12½ punkti 19 partiist (+11 =3 −5), sealhulgas võit William Winteri üle, ratsu- ja odaohvriga, mis tegi ta nime tuntuks.

      allikas
    4. 1936 Bad Nauheim Turniirid

      Jagatud esikoht Aljehhiniga

      Esimene rahvusvaheline edu: jagatud esikoht Aleksander Aljehhiniga Bad Nauheimis, 6½/9 ilma kaotuseta. Samal aastal võidab ta Müncheni mitteametlikul olümpial Eesti esimesel laual lauakulla.

      allikas
    5. 1936 Tallinn Raamatud

      Eesti Male peatoimetaja

      Aastatel 1936–1940, samal ajal kui ta tõuseb maailma tippu, toimetab ta ajakirja Eesti Male.

      allikas
    6. 1937 Tartu Elu

      Matemaatika Tartu Ülikoolis

      Ta asub 1937 Tartu Ülikooli matemaatikat õppima; allikad ei ole ühel meelel, millal ta õpingud lõpetas: ühe andmetel 1941, teiste andmetel 1943. Septembris võidab ta Semmering–Badeni turniiri, esimese võidu tippkoosseisu vastu.

      allikas
    7. 7. IV 1937 Margate Turniirid

      Võit Aljehhini üle Margate’is

      7. aprillil 1937 võidab kahekümne ühe aastane Keres valgetega Aljehhinit Hispaania avangus. Ta jagab esikohta Reuben Fine’iga, mõlemad kaotuseta; Aljehhin jääb kolmandaks.

      allikas
    8. 27. XI 1938 Holland Turniirid

      AVRO 1938 võit

      Üks kõigi aegade tugevaimaid turniire: valitsev maailmameister, kaks endist, üks tulevane, neli pretendenti, kümme Hollandi linna. Kaotuseta Keres jagab Fine’iga 8½/14 ja saab esikoha omavaheliste partiide alusel. 27. novembril kindlustab esikoha üheksateistkäiguline viik viimases voorus.

      allikas
    9. IX 1939 Buenos Aires Sõda ja võim

      Olümpia, mille katkestas sõda

      Eesti esimesel laual Buenos Airese olümpial. Kui võistkonnad mängivad, tungib Saksamaa Poolasse. Eesti – Keres, Raud, Schmidt, Friedemann ja Türn – võidab pronksi: riigi suurim võistkondlik tulemus ja iseseisva vabariigi viimane olümpia. Lubatud matši Aljehhiniga ei korraldata kunagi.

      allikas
  3. 1940. aastad
    1. I 1940 Holland Turniirid

      Matš Euwega, võit 7½:6½

      1939–40 talvel võidab ta endist maailmameistrit Max Euwet neljateistkümne partii matšis 7½:6½. Euwest saab eluaegne sõber.

      allikas
    2. 6. VIII 1940 Tallinn — Moskva Sõda ja võim

      Eesti annekteeritakse; üleöö Nõukogude maletaja

      6. augustil 1940 annekteerib Nõukogude Liit Eesti. Mõne kuu pärast mängib AVRO võitja Moskvas oma esimestel NSV Liidu meistrivõistlustel ja saab neljanda koha.

      allikas
    3. IV 1941 Leningrad — Moskva Turniirid

      Botvinniku järel teine absoluutsel meistrivõistlusel

      Kuue mängija matšturniiril NSV Liidu „absoluutse meistri“ tiitlile jääb ta Botvinniku järel teiseks. Algab rivaalitsemine, mis varjutab kogu ta edasise karjääri.

      allikas
    4. XII 1941 Tartu Elu

      Abiellub Maria Riivesega

      1941. aasta detsembris abiellub ta okupeeritud Tartus Maria Konstantsia Riivesega. Poeg Peeter sünnib 1942, tütar Kadrin 1943.

      allikas
    5. VI 1942 Salzburg Sõda ja võim

      Turniirid Kolmandas Reichis

      Saksa okupatsiooni ajal mängib ta seal, kus lubatakse: Salzburg 1942 Mirabelli lossis, München 1942, Praha 1943, iga kord Aljehhini järel teine, ning jagab temaga esikohta Salzburgis 1943. Neid partiisid heidetakse talle ette aastaid.

      allikas
    6. 22. IX 1944 Puise, Matsalu laht Sõda ja võim

      Paat, mis jõudis liiga hilja

      22. septembril 1944 ootab pere Puise rannas mootorpaati Rootsi. See ei tule kokkulepitud ajal; kui paat lõpuks saabub, on Punaarmee ranniku hõivanud. Keresed jäävad.

      allikas
    7. 1945 Tallinn Elu

      Pronks tennises

      Male pole tema ainus mäng: aastatel 1945–1948 võidab ta Eesti tennisemeistrivõistluste paarismängus kolm pronksmedalit.

      allikas
    8. IX 1945 Moskva Sõda ja võim

      Koondisest välja, Groningenist eemal

      Nõukogude Liit jätab ta 1945. aasta NSVL–USA raadiomatši koondisest välja ega luba teda 1946. aasta Groningeni turniirile. Kaks aastat on riigi tugevaim maletaja välismaal nähtamatu.

      allikas
    9. II 1947 Leningrad Turniirid

      NSV Liidu meister: rehabiliteerimine

      Tagasi lubatuna võidab ta Leningradis NSV Liidu meistrivõistlused. Ta võidab need veel 1950 ja 1951.

      allikas
    10. 2. III 1948 Haag — Moskva Turniirid

      Maailmameistriturniir: kolmas

      Viie mängija turniir Aljehhini surmaga vabanenud tiitlile. Botvinnik võidab; Keres jagab Reshevskyga kolmandat kohta, kaotanud võitjale neli partiid. Kas teda survestati, vaieldakse tänaseni.

      allikas
  4. 1950. aastad
    1. IV 1950 Budapest Turniirid

      Esimene kandidaatide turniir

      Esimene viiest kandidaatide turniirist. Ta jääb neljandaks; järgmisel neljal korral on ta teine.

      allikas
    2. VIII 1952 Helsingi Turniirid

      Seitse olümpiat, seitse võistkondlikku kulda

      Helsingist 1952 kuni Tel Avivini 1964 mängib ta NSV Liidu koondises seitsmel olümpial ja võidab iga kord võistkondliku kulla. Tel Avivis, neljakümne kaheksa aastasena, võidab ta ka lauakulla.

      allikas
    3. IX 1953 Zürich Turniirid

      Kandidaadid, Zürich: teine

      Smõslov võidab kahekümne kaheksa partii maratoni 18 punktiga; Keres, Bronstein ja Reshevsky jagavad 16 punktiga teist kohta.

      allikas
    4. 1955 Nõmme, Tallinn Elu

      Maja Nõmmel

      Nõmme aedlinnas valmib arhitekt Peeter Tarvase talle projekteeritud maja. Tänav saab tema nime 1976.

      allikas
    5. 14. III 1955 Moskva Turniirid

      Võit maailmameistri üle

      14. märtsil 1955 võidab ta NSV Liidu meistrivõistlustel valgetega valitsevat maailmameistrit Botvinnikut. Karjääri jooksul alistab ta üheksa vaieldamatut maailmameistrit Capablancast Fischerini; keegi teine pole seda suutnud.

      allikas
    6. IV 1956 Amsterdam Turniirid

      Kandidaadid, Amsterdam: teine

      Jälle teine, poolteist punkti Smõslovi järel, pärast seda, kui võiduseis Filipi vastu käest libiseb.

      allikas
    7. IX 1959 Bled — Zagreb — Belgrad Turniirid

      Kandidaadid, Jugoslaavia: teine

      Ta võidab omavahelistes partiides turniirivõitjat Tali ja jääb ikkagi poolteist punkti temast maha. Koosseisus on ka kuueteistkümneaastane Fischer.

      allikas
  5. 1960. aastad
    1. 1961 Tallinn Raamatud

      „Valitud partiid 1931–1958“

      Tema enda valik sajast partiist, tema enda kommentaaridega, ilmub Tallinnas. Sellest kasvab välja ingliskeelne triloogia „Grandmaster of Chess“ (1964–1969).

      allikas
    2. VI 1962 Willemstad, Curaçao Turniirid

      Kandidaadid, Curaçao: pool punkti

      Lähemale ei jõua ta kunagi: kaotus Benkőle katkestatud partiist jätab ta Gelleriga võrdseks, pool punkti Petrosjanist maha. Teise koha järelmatši võidab ta 4½:3½. Neljas järjestikune teine koht.

      allikas
    3. 1965 Riia Turniirid

      Viimane kandidaatide matš

      Kandidaatide veerandfinaalis Riias kaotab ta Boriss Spasskile 4:6. Rohkem ta tiitli pärast ei mängi.

      allikas
    4. 1969 Tallinn Raamatud

      „Maleaabits“ koos Iivo Neiga

      Õpik noortele maletajatele, kirjutatud koos sõbra ja lähima Eesti kolleegi Iivo Neiga.

      allikas
  6. 1970. aastad
    1. VII 1971 Turniirid

      Kõrgeim ametlik reiting viiekümne viieselt

      Esimestes FIDE reitingutabelites on tema tipp 2615, maailma üheteistkümnes, juulis 1971. Tabelid algasid, kui ta oli juba viiekümne viie aastane; Chessmetricsi tagasivaatav reiting annab tema parimaks 2786, maailma teine viiekümne kahel kuul.

      allikas
    2. 1973 Raamatud

      „Practical Chess Endings“

      Tema lõppmänguõpik ilmub 1973 Lääne-Saksamaal ja järgmisel aastal inglise keeles. Pool sajandit hiljem on see ikka trükis.

      allikas
    3. 25. V 1975 Vancouver Turniirid

      Viimane turniir, viimane võit

      Viimane aasta toob kaks turniirivõitu: Tallinn, Spasski ees, ja Vancouver mais, USA meistri Walter Browne’i ees. Tema viimane partii, mustadega Browne’i vastu, on võit. Siinses kogus olev partii, võit Denis Allani üle, on samalt turniirilt.

      allikas
    4. VI 1975 Tallinn Elu

      Sada tuhat tänavatel

      Tallinna matustele tuleb üle saja tuhande inimese, nende seas FIDE president Max Euwe. Ta maetakse Metsakalmistule, laulja Georg Otsa kõrvale.

      allikas
    5. 5. VI 1975 Helsingi Elu

      Surm Helsingis

      Vancouverist koju sõites sureb ta 5. juunil 1975 Helsingis südameinfarkti. Ta on viiekümne üheksa aastane.

      allikas
    6. 21. XI 1975 Tallinn Pärand

      Avatakse Paul Kerese Malemaja

      Viis kuud pärast tema surma avatakse vanalinnas Vene 29 tema nimeline malemaja. Nõmme tänav, kus ta elas, nimetatakse tema järgi 9. jaanuaril 1976.

      allikas
    7. 1977 Tallinn Pärand

      Esimene Kerese mälestusturniir

      Tallinna rahvusvaheline turniir, mille ta ise oli 1971 ja 1975 võitnud, peetakse esimest korda tema nime all. Osalejate seas on Tal, Bronstein, Gulko ja Romanišin.

      allikas
  7. 1990. aastad
    1. 1992 Eesti Pärand

      Viiekroonine

      Taastatud vabariik paneb tema portree viiekroonisele rahatähele: ainus maletaja, kes on iial riiklikul rahal olnud.

      allikas
    2. 11. VIII 1996 Pärnu Pärand

      Büst vana kooli ees

      Kaheksakümnendaks sünniaastapäevaks avatakse Kuninga tänaval, endise Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ees, Mare Mikoffi pronksbüst, graniiti lõigatud autogrammiga.

      allikas
    3. 1999 Eesti Pärand

      Sajandi sportlane

      Eesti valib ta 20. sajandi parimaks sportlaseks. Aasta hiljem arvatakse ta Eesti sajandi saja suurkuju hulka.

      allikas
  8. 2010. aastad
    1. 7. I 2016 Narva Pärand

      Sada aastat: Narva paneb ta laua taha

      Sajandal sünniaastapäeval avatakse maja vastas, kus pere 1916 elas, Aivar Simsoni ja Paul Männi pronksist Keres, tühi tool teisel pool lauda. FIDE kuulutab 2016. aasta Paul Kerese aastaks; Eesti Post annab välja margi.

      allikas
  9. 2020. aastad
    1. 2023 Tallinn Pärand

      „Paul Keres. King“

      Toomas Lepa dokumentaalfilmi temast tutvustatakse Pimedate Ööde filmifestivalil.

      allikas
    2. 5. VI 2025 Eesti Pärand

      Viiskümmend aastat

      5. juunil 2025 tähistab Eesti Rahvusringhääling poolt sajandit tema surmast. Kolme riigikorra all püsis ta maailma parimate seas ja tegi malest rahvusliku harrastuse.

      allikas

10PärandLegacy

10 · Metsakalmistu, Tallinn · 59°28′N 24°50′E

Üheksa maailmameistrit, üks rahatäht ja tänav täis inimesi.

Ta ei saanud kunagi maailmameistriks. Ta võitis neid kõiki: Capablancast Fischerini, üheksa vaieldamatut tšempioni, mida pole teinud keegi teine. 1975. aasta juunis tuli Tallinna tänavatele üle saja tuhande inimese.

Üheksa löödud kuningat

  1. Capablanca 1938 · AVRO · valgetega · võit
  2. Alekhine 1937 · Margate · valgetega · võit
  3. Euwe 1940 · NLD m 3940 · valgetega · võit
  4. Botvinnik 1955 · URS-ch22 · valgetega · võit
  5. Smyslov 1948 · World Championship 18th · valgetega · võit
  6. Tal 1962 · Candidats Tournament · mustadega · võit
  7. Petrosian partii pole kogus — vt „Mida see lehekülg ei tea“
  8. Spassky 1955 · Gothenburg Interzonal · valgetega · võit
  9. Fischer 1959 · Candidats Tournament · mustadega · võit

Nimele klõpsates avaneb partii vaaturis. Võite on üheksa, partiisid siinses kogus kaheksa. allikas

  • 9 alistatud maailmameistrit Capablancast Fischerini kaheksa partiid siin kogus loetud lehe enda failidest ↗
  • 7 / 7 olümpiat NSV Liidu koondises, iga kord võistkondlik kuld ↗
  • 3 Euroopa võistkondlike meistrivõistluste kulda NSV Liidu koondises, lisaks seitsmele olümpiale ↗
  • 3 NSV Liidu meistritiitlit: 1947, 1950, 1951 ↗
  • 5 Eesti meistritiitlit: 1935, 1942, 1943, 1945, 1953 ↗
  • 4 teine koht kandidaatide turniiril: 1953, 1956, 1959, 1962 loetud lehe enda failidest ↗
  • 2786 Chessmetricsi tipp; maailma teine 52 kuul aastatel 1943–1960 ↗
  • 2615 kõrgeim ametlik FIDE reiting, juuli 1971, viiekümne viie aastasena ↗
  • 24 avangutabeli varianti, mis kannavad tema nime loetud lehe enda failidest ↗

Tunnustus

Tema nime kannavad

Kohad

  • 59°23′N 28°12′E

    Narva, Puškini 19

    Pere aadress 1916. aastal. Selle vastas istus sajandal sünniaastapäeval, 7. jaanuaril 2016, laua taha Aivar Simsoni ja Paul Männi pronksist Keres; möödujad võivad võtta teise tooli. Laual on tema viimane partii, Browne – Keres, Vancouver 1975, pärast 43. käiku. Avamisel oli talle antud valged, kuigi ta mängis mustadega; samal aastal pandi see õigeks.

  • 58°23′N 24°30′E

    Pärnu, Kuninga tänav

    Endine Pärnu Poeglaste Gümnaasium, tema kool 1930–1934. Selle ees seisab alates 11. augustist 1996 Mare Mikoffi pronksbüst mustal graniidil, kivisse lõigatud autogrammiga.

  • 59°26′N 24°45′E

    Tallinn, Vene 29

    Paul Kerese Malemaja vanalinnas, XIV–XV sajandi hoone, mis avati malemajana 21. novembril 1975, mõni kuu pärast tema surma. Alates 2004 on seal Kerese muuseumituba elusuuruses vahakujuga.

  • 59°26′N 24°44′E

    Tallinn, Tõnismägi

    Malelauamustriga platvorm ja Ekke Väli pronksbüst graniidil, arhitektid Andres Siim ja Hanno Kreis, 1991; kaitsealune kultuurimälestis, riiklikus registris nr 2250.

  • 59°28′N 24°50′E

    Tallinn, Metsakalmistu

    Tema haud kuulsuste künkal, laulja Georg Otsa kõrval.

Filmid

Eelvaatepildid tulevad YouTube’i serveritest; mängija laaditakse alles siis, kui vajutad esitusnuppu.

Mida see lehekülg ei tea

Alljärgnev ei ole tagasihoidlikkus, vaid nimekiri: iga rida on koht, kus allikad läksid lahku või vaikisid, ja mida siin lehel seepärast ei väideta.

  • Mis aastal ta Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi lõpetas. Eesti spordi biograafilise leksikoni üks lehekülg ütleb 1934, teine 1937; ajajoon näitab mõlemat.
  • Millal ta Tartu Ülikoolis õpingud lõpetas. Ühe allika järgi 1941, teiste järgi 1943; leht ei vali.
  • Mis päeval olid matused. Ükski siia jõudnud allikas päeva ei anna, ainult kuu, juuni 1975, ja rahvahulga: üle saja tuhande.
  • Tema viimane partii. Ajajoon teab, et see oli võit mustadega Browne’i vastu Vancouveris 25. mail 1975, ent partiid ennast siinses kogus ei ole; kogus on sama turniiri võit Denis Allani üle.
  • Euwe – Keres 1940, lipuohvriga partii, millest video räägib. Kogus on sama matši partii, kus Keres mängis valgetega; lipuohvripartiid siin ei ole, sellepärast video ühelegi partiile ei viita.
  • Kas ta oli AVRO 1938 ainus kaotuseta mängija. Tema oma 14 partiid (+3 =11 −0) on kogus; ülejäänud 42 partiid ei ole, seepärast ütleb leht ainult „kaotuseta“.
  • Mis aastani viiekroonine käibel oli. Allikad annavad väljalaske 1992 ja hilisema seeria 1994; lõppaastat ei anna ükski.
  • Kaks ütlust, „Minu ülesanne on ettureid edasi nihutada“ ja „Ei, see oli tõeline eesti partii!“, on siin sõnastuses, mida vahendavad ajalehed (Heino Puhvel Postimehes 1996 ja Sirp); täpset algkuju ei ole kontrollitud, seepärast kannavad need märget „omistatud“.
  • Millal Vancouveri turniir mängiti. Sama Kanada maleajaloo blogi ütleb ühes kohas 15.–25. mai 1975, teises 17.–25. mai, kümme vooru üheksa päevaga; viimane partii oli 25. mail, selles on allikad ühel meelel.
  • Mis reegel andis talle AVRO 1938 esikoha. Inglise ja eesti Vikipeedia ütlevad omavahelised partiid (1½–½ Fine’i vastu), hollandi Vikipeedia Sonneborn–Bergeri koefitsiendi. Kerese koefitsient tabelist on 58,25; Fine’i oma siit arvutada ei saa, sest turniiri ülejäänud 42 partiid, nende seas tema 12, kogus ei ole.
  • Kas 1936. aasta etüüd võidab. Keres ütleb: valge käib ja võidab 1.Nc2+ järel; Stockfish 18 hindab sügavusel 24 seisu pärast seda käiku 0,00 ja paremuselt teist käiku −0,74. Etüüd on etüüdide peatükis märkega „vaieldav“.
  • Tema võit Petrosjani üle. Chessgamesi kogu üheksast maailmameistrist nimetab selle; siinse kolmeteistkümne partii seas seda ei ole, seepärast on üheksast kuningast lehel kaheksal partii.
  • Kuidas lõppes Fischer – Keres Curaçao 7. voorus (12. mail 1962). Üks allikas loeb selle Kerese võiduks mustadega, kaks teist Fischeri võiduks; Kerese kaitse märkus nimetab ainult 21. vooru, mille tulemuses allikad ei vaidle.
  • Mis sügavusel partiide hinnangujooned arvutati. Analüüsiskript töötab vaikimisi sügavusel 14, ülesanded kontrolliti sügavusel 20 ja etüüdid 24; partiifail ise sügavust ei kirjuta.
  • Etüüd 1936: Keres ütleb võit, mootor 0,00, paremuselt teine käik −0,74. etüüdid
  • Võit Petrosjani üle: partii kogus puudub. allikas
  • Neli ütlust kannab märget „omistatud“. sõnad
  • Ajajoone rida „Pärnu poiss“ (1934): allikad lähevad lahku. ajajoon
  • Ajajoone rida „Matemaatika Tartu Ülikoolis“ (1937): allikad lähevad lahku. ajajoon

Mida siin ei väideta: et ratsu ringkäik avalehel on tema oma — see on Warnsdorffi reegliga arvutatud kinnine ringkäik, mitte ajalooline; et kandidaatide turniiride vahed olid saatus — need on punktid tabelist; ja et 1948. aasta küsimusele on vastus — leht hoiab ümbriku kinni.

Allikad ja edasilugemine

Rajad

↑ ↓ liigu · Enter ava · Esc sulge ·