Orel, koor ja kakssada laulu What one stop does

Miina Härma

Sündinud 9. veebruaril 1864 Kõrvekülas, surnud 16. novembril 1941 Tartus

Kõrveküla koolmeistri tütar, kes õppis Peterburis seitse aastat orelit ja kirjutas laulud, mida koorid laulavad siiani. Tema mängu ei salvestanud keegi.

1897 Tuljak 2026

129 aastat hiljem on see endiselt iga tantsupeo viimane lugu. allikas

Kümme vilet, 16′ kuni ½′ · 5,24 m kuni 16 cm · hoia vilet all, et seda kuulda

iga vile on nimi, pikkus ja helikõrgus

Iga peatükk on vile: kordamööda oktav ja kvint, ja viimane samm on oktav.

01AlgusBeginnings

01 · Kõrveküla · 58°26′N 26°47′E

Koolmeistri tütar, kelle muusika algas kodust.

Kolm asja sellest majast jäid talle külge: kodus õpitud muusika, isa viiul ja perekonnanimi, mille ta vahetas alles seitsmekümne ühesena.

Miina Hermann sündis 9. veebruaril 1864 Kõrvekülas, Raadi vallas Tartu lähedal. Isa oli koolmeister ja valla muusikaelu eestvedaja: ta mängis viiulit ning juhatas koore ja orkestrit. Eestikeelse Vikipeedia järgi oli muusikaharidus ka emal. Laste arvu annavad allikad erinevalt: ingliskeelne Vikipeedia ütleb seitse, eestikeelne kaheksa.

Muusika algas kodust. Eesti Muusika Infokeskuse elulugu ütleb, et muusikaalased algteadmised sai ta kodust, ja opetaja.edu.ee elulugu lisab, et orelit õpetas tütrele isa. Mida ta hiljem konservatooriumis õppis, ei alanud seega seal: orel ei olnud talle uus.

Umbes viieteistkümneselt läks ta kompositsiooni ja klaverit õppima Karl August Hermanni juurde. Tartu helilooja, keelemees ja kirjastaja kandis sama perekonnanime, aga eestikeelse Vikipeedia järgi nad sugulased ei olnud. Tema esimene õpetaja oli seega juba avaldatud eesti helilooja, ajal, mil eesti heliloojaid oli võimalik ühe käe sõrmedel üles lugeda.

Nime Härma võttis ta alles 1935. aastal, seitsmekümne ühe aastaselt. 71 oma 77 eluaastast elas ta Miina Hermannina, ja kõik, mis tema nime all enne 1935. aastat trükiti — kaasa arvatud noodid — kannab seda nime. Sellel lehel nimetame teda Härmaks, sest nii nimetab teda Eesti; aga kui keegi läheb teda arhiivist otsima, tuleb otsida kaks korda.

Eesti Muusika Infokeskus: Miina Härma · Eesti teatri biograafiline leksikon: Härma, Miina · Tallinna lauluväljak: Miina Härma mälestuspink · Eesti Kirjandusmuuseum: Miina Härma (Rutt Hinrikus) · opetaja.edu.ee: Miina Härma elulugu (Interneti-arhiivi koopia) · Vikipeedia: Miina Härma · Ingliskeelne Vikipeedia: Miina Härma

  1. 1864

    Sünd Kõrvekülas

    Sünnib 9. veebruaril koolmeistri peres Raadi vallas. Seitsekümmend seitse aastat hiljem maetakse ta Tartus Raadi kalmistule.

    allikas
  2. 1879

    Karl August Hermann

    Umbes viieteistkümneselt algab kompositsiooni- ja klaveriõpe Tartu helilooja ja keelemehe juures.

    allikas
  3. 1935

    Hermannist Härma

    Seitsmekümne ühe aastaselt eestistab ta perekonnanime. Enne seda on ta kogu elu ja kogu loomingu Hermann.

    allikas

Orel ja koor

Orel ja koor ei lähe päris kokku. Vali intervall ja hoia nuppu all, et vahet kuulda.

C4 261,6 Hz · E4 329,6 Hz · suur terts · 2^(4/12) = 1,2599 vastu 5/4 = 1,25 · +13,7 senti · löögid 10,4 Hz

+13,7 senti · 10,4 Hz Koor, mis laulab ilma pillita, tõmbab oma akordid puhtaks: iga intervalli väikeste täisarvude suhtele, nii et ülemhelid, mis kahel noodil on ühised, langevad ühele kõrgusele ja midagi ei võbise. Orel ei saa: ta on häälestatud korraga, ühes temperatsioonis otsast otsani. Tema suur terts on 2^(4/12) — 5/4-st 13,7 senti laiem —, nii et kesk-C peal lähevad kaks ühist ülemheli, 5·C4 ja 4·E4, teineteisest mööda 10,4 Hz: 1 308,1 ja 1 318,5 Hz. Ülemine kõver on oreli oma, alumine koori oma; „koor“ on siin seesama vile, puhta suhte peale tõmmatud, mitte hääl. Helmholtz, On the Sensations of Tone

02PeterburiSt Petersburg

02 · Peterburi, 1883 — 1890 · 59°56′N 30°20′E

Seitse aastat Homiliuse oreliklassis.

Seitse aastat ühe pilli peal, ühe õpetaja käe all, kelle klassist tuli suur osa tolle põlvkonna eesti organiste. See on ühtlasi põhjus, miks „esimene eesti organist“ vajab ettevaatust.

1883. aastal, üheksateistkümneselt, astus ta Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi. Homilius oli Peterburis sündinud organist ja konservatooriumi oreliprofessor, ja tema klassist käis läbi suur osa selle põlvkonna eesti organistide haridusest.

Nimekiri on lühike ja kõnekas: Johannes Kappel, Miina Hermann, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig, Artur Kapp, Peeter Süda. See on ka põhjus, miks tuleb ettevaatlik olla lausega „esimene eesti organist“. Ta oli nende hulgas, ja tema koht selles reas on täpsem küsimus kui esimese koha oma.

Ta lõpetas 1890. aastal. Oreli kõrval õppis ta harmooniat V. Siecke ning kontrapunkti ja fuugat Julius Johannseni käe all: see on see osa haridusest, mis teeb organistist helilooja. Seitse aastat ühe pilli peal.

Juba õpingute ajal, 1886. aastast, andis ta orelikontserte Eesti maakirikutes. Pärast lõpetamist reisis ta Euroopas: orelikontserdid mitmes Saksamaa linnas ja Londonis, hiljem ka Venemaal ja Soomes. Ükski allikas ei nimeta kirikut, saali ega kava. Tema mängust ei ole ühtki salvestust.

Eesti teatri biograafiline leksikon: Härma, Miina · Eesti Muusika Infokeskus: Miina Härma · Vikipeedia: Louis Homilius · Vikipeedia: Johannes Kappel · Vikipeedia: Konstantin Türnpu · Vikipeedia: Rudolf Tobias · Tallinna lauluväljak: Mihkel Lüdigi mälestuspink · Vikipeedia: Artur Kapp · Vikipeedia: Peeter Süda · Eesti entsüklopeedia: Härma, Miina

  1. 1883

    Homiliuse klassi

    Astub üheksateistkümneselt Peterburi konservatooriumi oreliklassi.

    allikas
  2. 1886

    Maakirikute orelid

    Kontserdid Eesti maakirikutes algavad juba õpingute ajal ja kestavad aastakümneid.

    allikas
  3. 1890

    Lõpetab konservatooriumi

    Seitse aastat orelit Homiliuse klassis, harmooniat Siecke ning kontrapunkti ja fuugat Johannseni juures.

    allikas

03PingilAt the bench

03 · Üksteist registrit · A4 = 440 Hz

Seitse aastat pilli taga, mis töötab endiselt samamoodi.

Iga registri nimi on vilepikkus ja vilepikkus on helikõrgus. Tõmba nupp välja ja vaata, mis restile tõuseb.

16′ 8′ 8′ 8′ 4′ 4′ 2⅔′ 2′ 1⅗′ 4′ 2⅔′ 2′ 8′
Rest mahutab 1,45 meetrit viletoru; kõrgeim vile siin on 33 cm.

1 vile kõneleb · 5 eri sagedust · C4

Gedakt 8′ Kinnise otsaga vile: paarisülemhelid kaovad ja järele jääb pehme puhas toon.

Iga pulk on üks sagedus, mille väljatõmmatud registrid sellele klahvile ruumi saadavad; iga klambris paar annab lööke ja aeglasemate kohale on kiirus kirjutatud.

Valmis kombinatsioonid

Registrid

  • Oktav allpool vajutatud nooti. Kaetud vile, seega sama kõrge kui lahtine 8′ — pool sellest, mida nimi lubab.

  • Oreli oma hääl. Kõlab täpselt seda nooti, mida vajutad.

  • Kinnise otsaga vile: paarisülemhelid kaovad ja järele jääb pehme puhas toon.

  • Kitsas vile, mis kõneleb aeglaselt ja heledalt. Kuuled, kuidas ta kohale jõuab.

  • Pool nii pikk vile, oktav kõrgemal.

  • Sama kõrgus kui oktavil, aga pehme ja peaaegu ülemhelideta.

  • Kolmandik vilest, duodetsim kõrgemal. Üksi kõlab võõralt, koos teistega annab heleduse.

  • Veerand vilest, kaks oktavit kõrgemal.

  • Viiendik vilest: suur terts kahe oktavi kohal. Kvindi ja tertsiga koos tekib sarvekõla.

  • Üks nupp, kolm rida vilesid. Ülalpool murduvad read oktavi võrra alla, muidu jääksid vilepikkused olematuks.

  • Keelvile: metallkeel lööb vastu ja ülemhelid kannavad kogu heli.

Klõpsa klahve või mängi tähtedega. Puuduta klahvi. Klaviatuur liigub külgsuunas: kaks oktavit, C3 kuni C5. Registri saab välja tõmmata ka noodi kõlamise ajal — nii seda päris orelilgi tehakse.

Viled on joonistatud tegelike pikkustega, suud ühel joonel. Joonlaud jääb paigale, nii et ülespoole mängides viled kahanevad.

Ükski heli siin ei ole salvestus. Iga rida vilesid kõlab sagedusel, mille tema enda nimi ette annab, ja helilaine on selle viletüübi ülemhelidest kokku pandud — tüüpiline kuju, mitte ühegi konkreetse vile mõõtmine. Ka registrid ise on tavalised oreliehituse nimed, mitte ühegi tema mängitud pilli dispositsioon: ükski allikas ei seo teda nimeliselt ühegi oreliga.

04TartuTartu

04 · Tartu · 58°23′N 26°44′E

Tagasi Tartusse, ja kohe oma koor.

Ta ei kirjutanud kunagi abstraktsele koorile. Ta kirjutas lauljatele, keda ta ise õpetas ja kelle hääli ta teadis — ja ehitas kõrvalt asutusi, mis jäid temast kauemaks.

Kõrveküla · 1864–1883 · 19 aastat Kõrveküla · 19 Peterburi · 1883–1894 · 11 aastat Peterburi · 11 Tartu · 1894–1903 · 9 aastat Tartu · 9 Kroonlinn · 1903–1915 · 12 aastat Kroonlinn · 12 Tartu · 1915–1941 · 26 aastat Tartu · 26 186418831894190319151941 1890 · Saksamaa, London Muusikaõpetaja tütarlastegümnaasiumis · 1917–1929 kool 1917–1929 · 12 Tartus kokku 35 aastat 186418831894190319151941 Kõrveküla · 1864–1883 · 19 aastat Peterburi · 1883–1894 · 11 aastat 1890 · Saksamaa, London Tartu · 1894–1903 · 9 aastat Kroonlinn · 1903–1915 · 12 aastat Tartu · 1915–1941 · 26 aastat kool 1917–1929 · 12 aastat Tartus kokku 35 aastat
35 / 77 aastat Tema 77 eluaastat koha järgi. Tartus möödus neist 35, kahes jaos; kaksteist õpetaja-aastat jäävad teise sisse. 1864 · 1883 · 1894 · 1903 · 1915 · 1941 · 1917 · 1929 · Tartu

1894. aastal, pärast kontserdireisi Saksamaale ja Inglismaale, tuli ta Tartusse. Samal aastal asutas ta segakoori, mida on nimetatud oma aja kõrgeima tasemega kontsertkooriks Eestis. Kaks aastat hiljem laulis see koor 1896. aasta üldlaulupeol.

Koor on siin tähtsam, kui nimekirjast paistab. Kõik, mida ta kirjutas, kirjutas ta lauljatele, keda ta ise ette valmistas ja kelle hääli ta tundis. Tuljak sündis just selle koori jaoks.

Kroonlinna aastate järel naasis ta 1915. aastal Tartusse ja jäi sinna. 1916 asutas ta Peetri koguduses lastekoori ja õpetas kihelkonnakoolis muusikat. 1917. aastast kuni pensionile minekuni 1929 õpetas ta muusikat Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis — kaksteist aastat klassi ees, üle vabariigi sünni.

Iseseisvas Eestis ehitas ta asutusi. Ta võttis 1919. aastal osa Tartu kõrgema muusikakooli asutamisest ja oli eesti muusikakuukirja peatoimetaja. Kool, kus ta õpetas, kannab täna tema nime — aga alles 1964. aastast, kolmkümmend viis aastat pärast tema pensionile minekut ja kakskümmend kolm pärast tema surma.

Eesti Muusika Infokeskus: Miina Härma · Eesti Kirjandusmuuseum: Miina Härma (Rutt Hinrikus) · Tartu Peetri kogudus: ajalugu · Miina Härma Gümnaasium: ajalugu

  1. 1894

    Oma koor

    Asutab Tartus segakoori, millest saab tema tööriist ja tema publik korraga.

    allikas
  2. 1916

    Lastekoor Peetri koguduses

    Asutab lastekoori ja õpetab 1916–1917 muusikat Peetri kihelkonnakoolis.

    allikas
  3. 1919

    Tartu kõrgem muusikakool

    Võtab osa kooli asutamisest; sealt tuleb järgmine põlvkond Tartu muusikuid.

    allikas

05TuljakTuljak

05 · Tartu, 1897 · 58°23′N 26°44′E

Isa polka, kolm rahvaviisi ja üks laul, mis ei lõpe.

Ainus asi temalt, mida eestlane tunneb ilma tema nime teadmata. Siin on, kust see tuli, kui kaua tal kulus laulupeole jõuda — ja miks sellel lehel ei ole ühtki nooti.

15 · 31 · 52 · 46 aastat Kolmkümmend üks aastat koorilaulu valmimisest esimese üldlaulupeoni, sealt veel viiskümmend kaks, kuni seda hakati laulma igal peol, ja nelikümmend kuus sellest tänaseni. Joone alguses on 1882 ilmunud Hermanni trükk; korduse juhatamise aastana nimetatakse 1928 või 1933, seepärast on märgil kaks ringi. 1882 · 1897 · 1928 · 1980

Tuljaki kooriseade valmis 1897. aastal, kolm aastat pärast seda, kui ta oma koori asutas, ja ta kirjutas selle sellele koorile. Aluseks oli polka, mida ta oli lapsena kuulnud isa viiulil mängimas. Sellele lisas ta kolm rahvaviisi. Laul on seega osalt tema oma ja osalt see, mida ta oli kuulnud — täpselt nagu enamik tema loomingust, kus umbes sada seadet on rahvaviisidele, mille ta ise oli üles kirjutanud.

Sõnad tulid pärast. Karl Ferdinand Karlson, kes tema kooris laulis, kirjutas teksti juba valmis muusikale, võttes aluseks oma sõbra Andres Alveri „Tõnni ja Manni kosja- ja pulmaloo“. See on laul, mis sai kõigepealt viisi ja siis alles sõnad — ja sellepärast ongi Tuljak see, mida temalt kõige rohkem lauldakse, ilma et sõnad oleksid tema omad.

Üldlaulupeo kavva jõudis Tuljak alles 1928. aastal, kolmkümmend üks aastat pärast valmimist. Vikipeedia järgi on seda alates 1980. aastast lauldud igal üldlaulupeol. Anna Raudkats, eesti tantsupeo traditsiooni rajaja, seadis sellele tantsu, ja selle tantsuga on Tuljak iga üldtantsupeo lõpunumber.

Tuljaki esitatavat noodistust siin lehel ei ole. Kirjandusmuuseumi näitusel on ajalooliste nootide pildid, kuid siinse pilli jaoks ei ole neid noodistatud. Väljaanded erinevad ka helistikult: ühes A-duur, käibel olevas noodis ja Eesti Muusika Infokeskuse kirjes G-duur.

Laulupidu: Miina Härma 155 — Tuljakust on saanud tantsupidude traditsioon · Vikipeedia: Tuljak (Tuljaku sünnilugu on siin kohandatud Vikipeediast, CC BY-SA 4.0) · Miina Härma Gümnaasium: virtuaalnäitus, Tuljak

  1. 1897

    Kooriseade valmis

    Isa polka ja kolm rahvaviisi, kirjutatud koorile, mille ta oli kolm aastat varem asutanud.

    allikas
  2. 1928

    Laulupeo kavas

    Tuljak jõuab esimest korda üldlaulupeo kavva — IX peol Tallinnas. Kas see oli seesama pidu, kus teda kutsuti juhatama oma laulu kordust, sõltub sellest, kumba allikat uskuda: üks annab aastaks 1928, teine 1933.

    allikas
  3. 1980

    Igal peol

    Vikipeedia järgi on Tuljakut alates 1980. aastast lauldud igal üldlaulupeol; Raudkatsi tantsuga lõpeb iga tantsupidu.

    allikas

06LaulupiduThe song festival

06 · Tallinn, lauluväljak · 59°27′N 24°48′E

Pult, ja kuidas allikad seda tegelikult sõnastavad.

Kolm „esimest“ käivad tema nime juurde. Kaks meest said mõned neist enne teda, kaks kolmest kannavad allikates määratlust, mis kokkuvõtetes kaob, ja kolmanda aastas ei lepi allikad omavahel kokku.

VI · 1896 · 5 681 esinejat · 410 kollektiivi 5 681 VI 1896 VIII · 1923 · 10 562 esinejat · 386 kollektiivi 10 562 VIII 1923 IX · 1928 · 15 049 esinejat · 436 kollektiivi 15 049 IX 1928 X · 1933 · ≈16 500 esinejat · kollektiivide arv teadmata ≈16 500 X 1933* XI · 1938 · 17 501 esinejat · 569 kollektiivi 17 501 XI 1938 tema koor laulab kordus: 1928 · 1933? 1896: Tallinn (sa.laulupidu.ee) * kollektiivide arv teadmata esinejaid 5 681 VI 1896 10 562 VIII 1923 15 049 IX 1928 ≈16 500 X 1933* 17 501 XI 1938 tema koor laulab kordus: 1928 · 1933? esinejaid 1896: Tallinn (sa.laulupidu.ee) * kollektiivide arv teadmata
0 / 116 Ta ei olnud kordagi üldlaulupeo üldjuht; esimene naine määrati selleks 1985, 116 aastat pärast esimest pidu. Tulbad: esinejad viiel peol; VI peol laulis tema koor ja oma laulu kordust kutsuti teda juhatama IX või X peol — allikad lahknevad. VI 1896 · VIII 1923 · IX 1928 · X 1933 · XI 1938 · X: esinejad · 1869 · 1985

Kolm „esimest“ käivad tema nime juurde. Eesti allikad sõnastavad neid hoolikamalt, kui kokkuvõtted tavaliselt teevad: Eesti Muusika Infokeskuse elulugu ütleb „Eesti esimene professionaalne naishelilooja, esimene naisorganist ja esimene väljapaistev naiskoorijuht“, ja sama keskuse leht 2014. aasta juubelialbumi kohta „Esimene eesti soost akadeemilise haridusega naine – orelikunstnik, helilooja, muusikaõpetaja, koorijuht“. Iga kord on määratlus sees. Kokkuvõtetes kaob see ära.

Ja see loeb, sest ilma määratluseta ei pea need paika. Carl Friedrich Karelli (1791–1857) nimetatakse esimeseks eesti kutseliseks heliloojaks, organistiks ja lauljaks. Johannes Kappelit (1855–1907) nimetatakse esimeseks eesti kutseliseks muusikuks, organistiks ja heliloojaks — ja Kappel sai organisti diplomi sama Homiliuse käest, üheksa aastat enne Härmat. Ükski allikas siin ei nimeta ühtki varasemat eesti naishelilooja ega naisorganisti. Nii et sooga määratletud „esimesed“ jäävad püsima; määratluseta omad ei jää.

Laulupeo oma on kõige täpsem ja kõige sagedamini valesti räägitud. Mis allikate järgi juhtus: üldlaulupeol kutsuti teda juhatama oma laulu kordust. IX peo (1928) üldjuhid — ametisse määratud dirigendid — olid Juhan Aavik, Lennart Neumann ja Anton Kasemets. Helilooja, kes juhatab oma pala kordust, ja peo üldjuht on kaks eri asja, ja selle lehe kõige teravam arv on see, et teist neist temast kunagi ei saanud.

Ka aasta ise ei ole kõigis allikates sama: Maris Hellrandi essee laulupeo 2023. aasta uudiskirjas annab 1928; Kuno Areng, keda tsiteerib eestikeelse Vikipeedia artikkel Vaike Uibopuust, räägib aastast 1933. Veel üks versioon, mille järgi see juhtus enne Eesti Vabariigi sündi, leidus ainult otsingumootori kokkuvõtetes ega elanud kontrolli üle — ja ka levinud lause, et ta oli III, V ja VI üldlaulupeo üldjuht, ei pea vastu: nende pidude üldjuhtide seas teda ei ole. Kindel on see, et tema laulud olid laulupidude kavades IV peost (1891) alates.

Esimene naine, kes määrati üldlaulupeo üldjuhiks, oli Vaike Uibopuu 1985. aastal; esimene üldlaulupidu oli peetud 1869. aastal, sada kuusteist aastat varem. See 116-aastane ootus oli pikem kui Härma 77-aastane elu. See ei võta temalt midagi ära. See ütleb, mis see oli: naine, keda kutsuti pulti oma laulu pärast, ja mitte pult, mis talle kuulus.

Maris Hellrand (Laulupidu): Naised laulupeol — töö ja tammepärjad · Vikipeedia: Vaike Uibopuu (tsiteerib Kuno Arengut) · Laulupeo SA: IV üldlaulupidu, 1891 · Laulupeo SA: IX üldlaulupidu, 1928 · Eesti Muusika Infokeskus: Miina Härma · Eesti Muusika Infokeskus: Miina Härma (inglise keeles) · Eesti Muusika Infokeskus: juubelialbumi „Miina Härma 150. Enne ja nüüd“ leht · Vikipeedia: Johannes Kappel

  1. 1891

    Kavas

    IV üldlaulupeost alates on tema laulud üldlaulupidude kavades — heliloojana, mitte dirigendina. 1891. aasta peol laulavad meeskoorid tema laulu „Enne ja nüüd“.

    allikas
  2. 1928/33

    Kordus

    Teda kutsutakse juhatama oma laulu kordust — Hellrandi essee annab aastaks 1928, Kuno Areng 1933. 1928. aasta IX peo üldjuhid on Aavik, Neumann ja Kasemets.

    allikas
  3. 1985

    Vaike Uibopuu

    Esimene ametisse määratud naisüldjuht, sada kuusteist aastat pärast esimest laulupidu.

    allikas

07ÄraAway

07 · Kroonlinn, 1903 — 1915 · 59°59′N 29°46′E

Kaksteist aastat Kroonlinnas.

Kaksteist aastat mereväelinnas Peterburi ees, keset seda, mis oleks pidanud olema tema kõige viljakam aeg. Miks ta läks, ei ütle ükski allikas.

Aastatel 1903–1915 elas ta Kroonlinnas, mereväelinnas Soome lahe saarel Peterburi ees. Ta andis seal klaveritunde ja mängis orelit; ühe allika järgi esines ta sageli Püha Nikolai kirikus. Kaksteist aastat, kolmekümne üheksandast eluaastast viiekümne esimeseni — keset seda, mis oleks pidanud olema tema kõige viljakam aeg.

Miks ta läks, ei ütle ükski allikas, mis siia uuringusse sattus. Enne Kroonlinna oli ta olnud Tartus üheksa aastat ja juhatanud koori, mis laulis laulupeol. Pärast Kroonlinna tuli ta tagasi Tartusse ja jäi sinna kakskümmend kuus aastat, surmani.

Ta ei abiellunud ja lapsi tal ei olnud; ükski allikas ei anna selle kohta rohkem kui vaikuse. Ta suri 16. novembril 1941 Tartus, seitsmekümne seitsme aastasena, ja maeti Raadi kalmistule Tartus.

Eesti entsüklopeedia: Härma, Miina · Eesti teatri biograafiline leksikon: Härma, Miina · Eesti Kirjandusmuuseum: Miina Härma (Rutt Hinrikus) · Tallinna lauluväljak: Miina Härma mälestuspink

  1. 1903

    Kroonlinna

    Kolib mereväelinna Peterburi ette ja jääb sinna kaheteistkümneks aastaks.

    allikas
  2. 1915

    Tagasi

    Naaseb Tartusse ja jääb sinna ülejäänud kakskümmend kuus aastat.

    allikas
  3. 1941

    Raadi

    Sureb 16. novembril Tartus ja maetakse samasse kihelkonda, kus ta sündis.

    allikas

08Inimesed ja kohadPeople and places

08 · Kaart

Õpetajad, kolleegid, eelkäijad. Ja kuus peatust ühes pikas elus.

Inimesed tema ümber ja kaart: Kõrvekülast Peterburi, sealt Londonisse, siis Tartusse, Kroonlinna ja uuesti Tartusse. Saksamaa ja Soome on tema kontserdireiside hulgas, aga ükski allikas ei nimeta seal linna, nii et kaardil neid ei ole.

Täidetud punkt: koht, kus ta elas. Rõngas: Tallinn, 1928. aasta laulupidu. Joon järgib elukäiku aastate järjekorras. Maismaa: Natural Earth.

Kohad

  • 58°26′N 26°47′E

    Kõrveküla

    Küla Raadi vallas Tartu lähedal, kus Miina Hermann sündis 9. veebruaril 1864 koolmeistri tütrena.

  • 59°56′N 30°20′E

    Peterburi

    Konservatooriumis õppis ta 1883–1890 orelit Louis Homiliuse klassis.

  • 51°30′N 0°08′W

    London

    Pärast 1890. aasta lõpetamist andis ta orelikontserte mitmes Saksamaa linnas ja Londonis; ükski allikas ei nimeta kirikut ega kontserdisaali.

  • 58°23′N 26°44′E

    Tartu

    Ta tuli siia 1894, asutas segakoori, aitas 1919 asutada kõrgema muusikakooli ja suri siin 1941.

  • 59°59′N 29°46′E

    Kroonlinn

    Mereväelinn Soome lahes, kus ta elas 1903–1915, andis klaveritunde ja mängis orelit.

  • 59°27′N 24°48′E

    Tallinn

    Lauluväljak, esimest korda kasutusel IX üldlaulupeol 1928, kus Tuljak jõudis esimest korda üldlaulupeo kavva.

  • 58°23′N 26°44′E (linna täpsusega)

    Raadi kalmistu, Tartu

    Ta on maetud siia, Tartu Raadi kalmistule.

  • 58°23′N 26°44′E (linna täpsusega)

    Miina Härma Gümnaasium, Tartu

    Kool, kus ta 1917–1929 muusikat õpetas; tema nime sai see 1964, tema sajandal sünniaastapäeval.

Inimesed

  • Karl August Hermann 1851–1909

    Esimene õpetaja

    Tartu helilooja, keelemees ja kirjastaja — sama perekonnanimi, aga eestikeelse Vikipeedia järgi mitte sugulane. Umbes viieteistkümneselt õppis Miina tema juures kompositsiooni ja klaverit — tema esimene õpetaja oli seega juba avaldatud eesti helilooja.

    allikas
  • Louis Homilius 1845–1908

    Oreliprofessor Peterburis

    Peterburis sündinud organist ja Peterburi konservatooriumi oreliprofessor. Tema klassis õppisid orelit Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig, Artur Kapp ja Peeter Süda: nii ütlevad nende endi elulood — Kappeli, Türnpu, Tobiase, Kapi ja Süda artiklid eestikeelses Vikipeedias, Lüdigi mälestuspingi leht Tallinna lauluväljakul ja Härma elulugu Eesti Muusika Infokeskuses.

    allikas
  • Julius Johannsen 1826–1904

    Kontrapunkti- ja fuugaõpetaja

    Tema juhendamisel õppis Härma Peterburi konservatooriumis kontrapunkti ja fuugat, oreli kõrval, mida õpetas Homilius; konservatooriumi lõpetas ta 1890. aastal.

    allikas
  • Karl Ferdinand Karlson 1875–1941

    Tuljaki sõnade autor

    Laulja tema enda kooris. Ta kirjutas Tuljaki sõnad juba valmis muusikale, võttes aluseks sõbra Andres Alveri «Tõnni ja Manni kosja- ja pulmaloo». Ta suri samal aastal kui Härma.

    allikas
  • Anna Haava 1864–1957

    Luuletaja, kelle sõnadele ta kirjutas

    Härmaga samal aastal sündinud luuletaja. Tema sõnadele on kirjutatud «Ei saa mitte vaiki olla» ja «Kui sa tuled, too mull’ lilli» — Haava, mitte Koidula, on see luuletaja, kelle nimi tema laulude juures kõige sagedamini seisab.

    allikas
  • Anna Raudkats 1886–1965

    Tuljaki tantsu seadja

    Eesti tantsupeo traditsiooni rajaja. Tema seatud sammudega on Tuljak traditsiooniliselt iga üldtantsupeo lõpunumber.

    allikas
  • Johannes Kappel 1855–1907

    „Esimene eesti kutseline organist“ — enne teda

    Sai organisti diplomi samalt Louis Homiliuselt üheksa aastat enne Härmat ja teda nimetatakse esimeseks eesti kutseliseks muusikuks, organistiks ja heliloojaks. Tema tõttu vajab lause „esimene eesti organist“ Härma kohta sootunnust.

    allikas
  • Carl Friedrich Karell 1791–1857

    „Esimene eesti kutseline helilooja ja organist“ — palju varem

    Sündinud seitsekümmend kolm aastat enne Härmat ja nimetatud esimeseks eesti kutseliseks heliloojaks, organistiks ja lauljaks. Tema ja Kappel on põhjus, miks sellel lehel seisab, et sooga määratletud „esimesed“ jäävad püsima ja määratluseta omad mitte.

    allikas
  • Rudolf Tobias 1873–1918

    Kaasõpilane Homiliuse juures

    Sai organisti diplomi samalt õpetajalt ja teda nimetatakse esimeseks kõrgema kompositsiooniharidusega eesti heliloojaks — kalibreering sellele, mida Härma «esimesed» täpselt tähendavad.

    allikas
  • Vaike Uibopuu

    Esimene naisüldjuht, 1985

    Esimene naine, kes määrati üldlaulupeo üldjuhiks — 1985. aastal, kui esimesest üldlaulupeost oli möödas sada kuusteist aastat. Maris Hellrandi essee järgi kutsuti Härma 1928 juhatama oma laulu kordust; ametisse määratud üldjuhi pulti ei jõudnud ta kunagi.

    allikas

09AjajoonTimeline

09 · Kõrveküla – Tartu · 1864 – 1941

Seitsekümmend seitse aastat, rida rea järel.

Kõrvekülast aastal 1864 Tartusse aastal 1941, ja mis tema tööst pärast seda sai.

4 722 km linnulennult elu peatuste vahel, viis etappi. Teekonnad ise olid pikemad.

  1. Kõrveküla 1864
  2. Peterburi 1883 · 262 km
  3. London 1890 · 2 100 km
  4. Tartu 1894 · 1 861 km
  5. Kroonlinn 1903 · 249 km
  6. Tartu 1915 · 249 km

Vali, mida näidata. Joon servas kasvab kerides ja läheb Kroonlinna aastatel halliks.

30 / 30 sündmust

  1. 1860. aastad
    1. 9. II 1864 Kõrveküla Elu

      Sünd Kõrvekülas

      Miina Hermann sünnib 9. veebruaril 1864 Kõrvekülas Raadi vallas Tartu lähedal koolmeistri peres.

      allikas
    2. 1869 Tartu Pärand

      I üldlaulupidu

      Esimene üldlaulupidu peetakse Tartus 1869. aastal; Miina Hermann on viiene. Sellest peost loeb leht sada kuusteist aastat esimese naisüldjuhini 1985.

      allikas
  2. 1870. aastad
    1. u. 1879 Tartu Muusika

      Esimene õpetaja: Karl August Hermann

      Umbes viieteistkümneselt — aasta on tuletatud vanusest, mitte allikas antud — õpib ta kompositsiooni ja klaverit Karl August Hermanni juures. Tartu helilooja, keelemees ja kirjastaja kannab sama perekonnanime, aga sugulased nad ei ole.

      allikas
  3. 1880. aastad
    1. 1882 Tartu Muusika

      Tuljaku tants trükis

      Karl August Hermann avaldab „Tuljaku tantsu“ klaveri- või viiulipalana Eesti Postimehe Muusiku Lisalehes. Kirjandusmuuseumi näitus nimetab 1882. aasta trükki; see eelneb Härma 1897. aastal valminud koorilaulule.

      allikas
    2. 1883 Peterburi Ränne

      Astub Peterburi konservatooriumi oreliklassi

      Üheksateistkümneselt astub ta Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi. Ta õpib seal 1890. aastani.

      allikas
    3. 1886 Eesti Muusika

      Kontserdid maakirikutes

      Juba õpingute ajal, 1886. aastast alates, annab ta orelikontserte maakirikutes. Eesti entsüklopeedia artikkel (E. Pilliroog) peab neid esinemisi rahva muusikalise harimise seisukohalt hindamatuks.

      allikas
  4. 1890. aastad
    1. 1890 Peterburi Muusika

      Lõpetab konservatooriumi

      Ta lõpetab 1890. aastal: orel Louis Homiliuse klassis, harmoonia V. Siecke ning kontrapunkt ja fuuga Julius Johannseni juures. Seitse aastat ühe pilli peal.

      allikas
    2. 1890 Saksamaa, London Ränne

      Orelikontserdid Saksamaal ja Londonis

      Pärast lõpetamist reisib ta Euroopas ja annab orelikontserte mitmes Saksamaa linnas ning Londonis. Tema kontserdid ulatuvad Venemaale, Soome, Saksamaale ja Suurbritanniasse.

      allikas
    3. 1891 Tartu Muusika

      Tema laulud jõuavad laulupeo kavva

      IV üldlaulupeost alates on tema laulud üldlaulupidude kavades: 1891. aasta peol Tartus laulavad meeskoorid tema laulu „Enne ja nüüd“. See on aasta, millest tema laulupeokohalolek algab — heliloojana kavas, mitte pulti kutsutuna.

      allikas
    4. 1894 Tartu Elu

      Tagasi Tartusse; asutab segakoori

      Pärast kontserdireisi Saksamaale ja Inglismaale tuleb ta 1894. aastal Tartusse ja asutab segakoori, millest Eesti Muusika Infokeskuse eluloo järgi kujunes tollase Eesti kõrgeima tasemega kontsertkoor.

      allikas
    5. 1896 Tartu Muusika

      Tema koor laulab VI üldlaulupeol

      Kaks aastat pärast asutamist laulab tema Tartu segakoor 1896. aasta üldlaulupeol.

      allikas
    6. 1897 Tartu Muusika

      Tuljaki kooriseade

      Ta seab oma koorile laulu, mille all on polka, mida ta oli lapsena kuulnud isa viiulil mängimas, ja kolm rahvaviisi. Sõnad kirjutab juba valmis muusikale Karl Ferdinand Karlson, kes samas kooris laulab.

      allikas
    7. 1898 Põlva Muusika

      Ei saa mitte vaiki olla

      Viis pärineb 1898. aastast. Ta oli kuulnud algset viisi ühelt vanalt naiselt Põlvas, kes laulis seda pulmast lahkumise lauluna, ja seadis sellele Anna Haava luuletuse.

      allikas
  5. 1900. aastad
    1. 1903 Kroonlinn Ränne

      Kolib Kroonlinna

      Aastatel 1903–1915 elab ta Kroonlinnas, mereväelinnas Soome lahes, annab klaveritunde ja mängib orelit. Kaksteist aastat keset karjääri, Eestist eemal.

      allikas
  6. 1910. aastad
    1. 1915 Tartu Ränne

      Tagasi Tartusse

      Ta naaseb 1915. aastal Tartusse ja jääb sinna ülejäänud elu.

      allikas
    2. 1916 Tartu Muusika

      Lastekoor Peetri koguduses

      Ta asutab 1916. aastal Tartu Peetri koguduses lastekoori ja õpetab 1916–1917 muusikat Peetri kihelkonnakoolis.

      allikas
    3. 1917 Tartu Elu

      Muusikaõpetaja tütarlastegümnaasiumis

      Aastatel 1917–1929 õpetab ta muusikat Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis Tartus — kaksteist aastat klassi ees, üle vabariigi sünni.

      allikas
    4. 1919 Tartu Muusika

      Aitab asutada Tartu kõrgema muusikakooli

      Iseseisvas Eestis on ta institutsioonide ehitaja: ta võtab osa Tartu kõrgema muusikakooli asutamisest ja on eesti muusikakuukirja peatoimetaja.

      allikas
  7. 1920. aastad
    1. 1928 Tallinn Muusika

      IX üldlaulupidu: kordus, mitte üldjuhi pult

      IX üldlaulupidu peetakse Tallinnas 30. juunist 2. juulini 1928; peo üldjuhid on Juhan Aavik, Lennart Neumann ja Anton Kasemets, ja Tuljak jõuab esimest korda üldlaulupeo kavva. Tema enda kutse juhatada oma laulu kordust paigutab Maris Hellrandi essee sellele peole; Kuno Areng, keda tsiteerib eestikeelne Vikipeedia, räägib 1933. aasta X peost — allikad lahknevad.

      allikas
    2. 1929 Tartu Elu

      Pensionile tütarlastegümnaasiumist

      Ta läheb 1929. aastal tütarlastegümnaasiumist pensionile — kaksteist aastat pärast seda, kui ta 1917 sinna muusikaõpetajaks tuli. Kool saab tema nime 1964.

      allikas
  8. 1930. aastad
    1. 1933 Tartu Elu

      Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige

      Ta valitakse 1933. aastal Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliikmeks. Eesti allikad ütlevad, et ta oli auliige paljudes koorides ja seltsides.

      allikas
    2. 1935 Tartu Elu

      Hermannist saab Härma

      Seitsmekümne ühe aastaselt eestistab ta nime. Kõik, mis tema nime all enne seda trükiti, kannab nime Hermann — mis loeb, kui kedagi noote otsima saata.

      allikas
    3. 1938 Tallinn Elu

      Eesti Punase Risti teenetemärk, II klass

      Aasta enne audoktorikraadi saab ta Eesti Punase Risti teenetemärgi II klassi. See on ainus riiklikulaadne autasu, mis selles uuringus välja tuli.

      allikas
    4. 9. II 1939 Tartu Elu

      Tartu Ülikooli audoktor, tema enda 75. sünnipäeval

      Tartu Ülikool teeb ta audoktoriks 9. veebruaril 1939 — tema seitsmekümne viiendal sünnipäeval. Teda nimetatakse ülikooli esimeseks naisaudoktoriks. Samal aastal saab ta Tallinna konservatooriumi auprofessori nime.

      allikas
  9. 1940. aastad
    1. 16. XI 1941 Tartu Elu

      Surm Tartus, 77-aastaselt

      Ta sureb 16. novembril 1941 Tartus ja maetakse Raadi kalmistule.

      allikas
  10. 1960. aastad
    1. 9. II 1964 Tartu Pärand

      Kool võtab tema nime tema 100. sünnipäeval

      Tartu kool, kus ta oli 1917–1929 muusikat õpetanud, saab 1964. aastal tema nime. Kool ise oli asutatud 1906 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekoolina.

      allikas
  11. 1980. aastad
    1. 1980 Tallinn Pärand

      Tuljak igal üldlaulupeol

      Vikipeedia järgi on seda alates 1980. aastast lauldud igal üldlaulupeol; Anna Raudkatsi tantsuga on Tuljak iga üldtantsupeo lõpunumber.

      allikas
    2. 1984 Tartu Pärand

      Mälestussammas kooli ees

      Tema nime kandva Tartu gümnaasiumi ees seisab 1984. aastal valminud mälestussammas, mille autor on skulptor Juta Eskel.

      allikas
    3. 1985 Tallinn Pärand

      Esimene naisüldjuht: Vaike Uibopuu, 1985

      Vaike Uibopuu on 1985. aastal esimene naine, kes määratakse üldlaulupeo üldjuhiks; esimesest üldlaulupeost on siis möödas sada kuusteist aastat. See on number, mille kõrval tuleb Härma «esimest» lugeda.

      allikas
  12. 2010. aastad
    1. 16. VI 2014 Tallinn Pärand

      Eesti Pank annab välja hõbemündi

      Eesti Pank annab 16. juunil 2014 tema loomingule pühendatud kümneeurose hõbemündi, tema 150. sünniaastapäevaks.

      allikas

10PärandLegacy

10 · Kool ja laul · 58°23′N 26°44′E

Kool, auhind ja laul, mida ikka veel tantsitakse.

Mida temast on öeldud, mis kannab tema nime ja kus see kõik kirjas on. Igal real on oma allikas, ja kus allikad lahknevad, on see kirjas.

Kaksteist teost, mida allikad nimetavad; kahtsadat ei ole loetud

Ükski neist viisidest sellel lehel ei kõla.

  1. 1897 Tuljak koorilaul · Karl Ferdinand Karlson · segakoor a cappella Kooriseade valmis 1897. aastal tema enda koorile; Karl Ferdinand Karlson kirjutas sõnad juba valmis muusikale.
  2. 1880 Isamaa, õitse sa! koorilaul · koor Tema esimene koorilaul, kirjutatud enne konservatooriumi; aasta annab koolimuusika ajaveeb, mitte teatmeteos.
  3. 1892 Kui sa tuled, too mull’ lilli koorilaul · Anna Haava · segakoor
  4. 1894 Kalev ja Linda kantaat Üks kahest suurvormist kahesaja koorilaulu kõrval.
  5. 1896 / 1887 Küll oli ilus mu õieke koorilaul / hääl ja klaver · Anna Haava allikad lahknevad Eesti Muusika Infokeskuse ingliskeelne teoste loend annab 1896 ning hääle ja klaveri, eestikeelne loend 1887 ja koorilaulu.
  6. 1898 Ei saa mitte vaiki olla koorilaul · Anna Haava · naiskoor Viisi kuulis ta Põlvas ühelt vanalt naiselt pulmalahkumislauluna; lõpu kirjutas ise.
  7. 1902 / 1901 Murueide tütar laulumäng · Ansomardi allikad lahknevad Nimetatud Eesti esimeseks muusikaliseks lavateoseks; üks ja seesama kokkuvõte dateerib loomise 1902. ja esietenduse Pärnu Endlas 1901. aastasse.
  8. — Ööbiku surm koorilaul / soololaul allikad lahknevad Üks kokkuvõte loeb selle tema lüüriliste koorilaulude, teine soololaulude hulka.
  9. 1922 Ta lendab mesipuu poole koorilaul · Juhan Liiv · segakoor a cappella Sama Liivi luuletuse viisistas 1993. aastal ka Peep Sarapik, ja enamik tunneb just seda hilisemat laulu; Härma seade jõudis üldlaulupeole 1999.
  10. — Meeste laul koorilaul · Jakob Liiv Sõnade autori nimetab ainult noodimüügileht.
  11. — Enne ja nüüd koorilaul · koor IV üldlaulupeol 1891 laulsid seda meeskoorid.
  12. — Valik koolilaule kolmele häälele kogumik · kolm häält Kogumikuna võib see sisaldada ka teiste heliloojate laule.

Tunnustus ja mälestus

Tema nime kannavad

Temast kirjutatud ja filmitud

0 nimeliselt omistatud lauset tema kohta on leitud. Ükski siin jutumärkidesse pandud lause ei ole seepärast kellegi nimeline hinnang temale.

  • 2014 Eesti heliloojad. Miina Härma 150 Klassikaraadio, ERR. Eesti Rahvusringhäälingu klassikajaama saade sarjas „Eesti heliloojad“, tehtud tema 150. sünniaastapäeva paiku.
  • — Eesti heliloojad. Miina Härma Klassikaraadio, ERR. Sama sarja teine, eraldi saade tema kohta.
  • 2014 Miina Härma 150. Enne ja nüüd Koostanud ja kirjutanud Sirje Endre, Ene Kuljus ja Risto Lehiste, eriosade autorid Laine Randjärv, Riho Leppoja ja Ene Üleoja; kirjastus SE&JS. 2014. aasta juubelialbum DVD-ga, mille koostas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum koos kirjastusega SE&JS ning andsid välja Tiigi Seltsimaja ja Tartu Linnavalitsus.
  • 2023 Naised laulupeol — töö ja tammepärjad Maris Hellrand; laulupeo uudiskiri, 15. III 2023. Laulupeo uudiskirja essee naistest laulupeol, mis eristab oma laulu kordust juhatavat heliloojat ametisse määratud üldjuhist. See eristus kannab kogu selle lehe laulupeopeatükki.
  • 1939 Miina Härma elu ja töö Postimees, 8. II 1939. Postimehe portree, ilmunud päev enne tema 75. sünnipäeva ja päev enne Tartu Ülikooli audoktoriks nimetamist.

Vaata ja kuula

Eelvaatepildid tulevad YouTube’ist; video ise laaditakse alles siis, kui vajutad esitusnuppu. Salvestised kuuluvad esitajatele ja kanalitele, kes need avaldasid.

Mida leida ei õnnestunud

Selle lehe uuring oli laiapõhjaline ja mõne asja kohta ei andnud see midagi. Need on siin kirjas, sest tühja koha nimetamine on osa sellest, mida leht lubab.

  • Ühtki salvestust tema enda mängust ei ole leitud. Eesti Raadio arhiivis on tema laule teiste esituses ja 1954. aasta raadiokompositsioon temast, aga mitte teda ennast oreli taga. ERR-i arhiiv
  • 0 tema enda lauset ja 0 nimeliselt omistatud lauset tema kohta; tema sõnade koht seisab tühjana. Ükski siinne jutumärkidesse pandud lause ei ole seepärast tema oma. tema sõnad
  • 0 teosel 12-st on sellel lehel viis; ükski viis ei kõla. Kirjandusmuuseumi näitusel on ajalooliste nootide pildid ja DIGARis leidub skaneeritud väljaandeid. Nendest ei ole veel tehtud siinsel lehel mängitavat noodistust. Kirjandusmuuseumi näitus
  • 0 fotot: sellele lehele ei ole veel ühtki lisatud. Wikimedia Commonsis on temast kaks avaliku omandina märgitud fotot: portree Eesti Rahva Muuseumi kogust, mille fotograafiks nimetab muuseumi kirje F. Kvari, ja Karl Akeli foto temast 1928. aasta laulupeo dirigendipuldis Eesti Ajaloomuuseumi kogust. Wikimedia Commons
  • Ükski allikas ei seo teda konkreetse oreliga, ei Tartu Jaani, Maarja ega ülikooli omaga, nii et pingi registrid on oreliehituse tavalised nimed, mitte ühegi tema mängitud pilli dispositsioon. Eesti entsüklopeedia
  • Ümmargused arvud „üle 200 koorilaulu“ ja „≈100 rahvaviisiseadet“ on teatmeteoste omad ja kummagi taga ei ole täielikku loendit. Loend, kust need pärinevad, on loetav ainult Interneti-arhiivi 2018. aasta koopiast, ja selles seisab esimene arv, teine mitte. Interneti-arhiivi koopia
  • Kõik allikad annavad tema sünnipäevaks 9. veebruari 1864 ja enamik ei ütle, kas vana või uue kalendri järgi. Ainult Vikipeedia lisab vana kalendri kuupäeva 28. jaanuar, seepärast seisab kuupäev siin nii, nagu allikates, kalendrit nimetamata. eestikeelne Vikipeedia
  • 25 sündmust 30-st ajajoonel kannab ainult aastat, mida kujundid loevad 1. jaanuarist, ja 1 on märgitud umbkaudseks: aasta on allika oma, kuupäeva ei ole. ajajoon
  • 2 kohta, Raadi kalmistu, Tartu ja Miina Härma Gümnaasium, Tartu, seisab kaardil Tartu koordinaadil, sest oma koordinaati ei anna talle ükski allikas. kaart
  • 6 kirjet sellel lehel kannab märget „allikad lahknevad“: Kordi, mil ta oli üldlaulupeo üldjuht; IX üldlaulupidu: kordus, mitte üldjuhi pult; Tuljak: helistik A-duur / G-duur; Küll oli ilus mu õieke; Murueide tütar; Ööbiku surm. pärand

Neli levinud väidet, mis ei pea paika

  • Ta ei saanud 1954. aastal Eesti NSV rahvakunstniku nime: ta suri 1941.
  • Ta ei olnud III, V ega VI üldlaulupeo üldjuht.
  • Ta ei õpetanud tütarlastegümnaasiumis „elu lõpuni“, vaid aastatel 1917–1929.
  • „Kümme kavatiini“ tema loomingus seisab nii eesti- kui ka ingliskeelses Vikipeedias, aga Eesti Muusika Infokeskuse eluloos ja Eesti entsüklopeedias seisab sama arvu juures „kümme koorilauluvalimikku“; see on siit välja jäetud kui kinnitamata, mitte kui väljamõeldud.

Rajad

↑ ↓ liigu · Enter ava · Esc sulge ·