Orel, koor ja kakssada laulu · What one stop does
Miina Härma
Sündinud 9. veebruaril 1864 Kõrvekülas, surnud 16. novembril 1941 Tartus
1897 Tuljak 2026
Kõrveküla koolmeistri tütar, kes õppis Peterburis seitse aastat orelit ja mängis seda Venemaal, Soomes, Saksamaal ja Inglismaal. Ta kirjutas laulud, mida koorid laulavad siiani, ja ühte neist tantsitakse iga tantsupeo lõpus. Tema mängu ei salvestanud keegi.
Kümme vilet, 16′ kuni ½′ · 5,24 m kuni 16 cm · vajuta vilet
iga vile on nimi, pikkus ja helikõrgus
Iga peatükk on vile. Oktav on pool pikkusest, kvint on 3/2 — vile kaks kolmandikku nii pikk —, nii et redel käib C ja G vaheldumisi: C1 32,7 Hz kuni C6 1 046,5 Hz. Pikkused on lahtise vile omad, A4 = 440 Hz ja heli kiirus 343 m/s.
01AlgusBeginnings
01 · Kõrveküla · 58°26′N 26°47′E
Koolmeistri tütar, kelle muusika algas kodust.
Kolm asja sellest majast jäid talle külge: kodus õpitud muusika, isa viiul ja perekonnanimi, mille ta vahetas alles seitsmekümne ühesena.
C4 261,6 Hz · E4 329,6 Hz · suur terts · 2^(4/12) = 1,2599 vastu 5/4 = 1,25 · +13,7 senti · löögid 10,4 Hz
Miina Hermann sündis 9. veebruaril 1864 Kõrvekülas, Raadi kihelkonnas Tartu lähedal. Isa oli koolmeister ja valla muusikaelu eestvedaja: ta mängis viiulit ning juhatas koore ja orkestrit. Eestikeelse Vikipeedia järgi oli muusikaharidus ka emal. Laste arvu annavad allikad erinevalt: ingliskeelne Vikipeedia ütleb seitse, eestikeelne kaheksa.
Muusika algas kodust. Eesti Muusika Infokeskuse elulugu ütleb, et muusikaalased algteadmised sai ta kodust, ja opetaja.edu.ee elulugu lisab, et orelit õpetas tütrele isa. Mida ta hiljem konservatooriumis õppis, ei alanud seega seal: orel ei olnud talle uus.
Umbes viieteistkümneselt läks ta kompositsiooni ja klaverit õppima Karl August Hermanni juurde. Tartu helilooja, keelemees ja kirjastaja kandis sama perekonnanime, aga eestikeelse Vikipeedia järgi nad sugulased ei olnud. Tema esimene õpetaja oli seega juba avaldatud eesti helilooja, ajal, mil eesti heliloojaid oli võimalik ühe käe sõrmedel üles lugeda.
Nime Härma võttis ta alles 1935. aastal, seitsmekümne ühe aastaselt. 71 oma 77 eluaastast elas ta Miina Hermannina, ja kõik, mis tema nime all enne 1935. aastat trükiti — kaasa arvatud noodid — kannab seda nime. Sellel lehel nimetame teda Härmaks, sest nii nimetab teda Eesti; aga kui keegi läheb teda arhiivist otsima, tuleb otsida kaks korda.
Eesti Muusika Infokeskus: Miina Härma · Eesti teatri biograafiline leksikon: Härma, Miina · Tallinna lauluväljak: Miina Härma mälestuspink · Eesti Kirjandusmuuseum: Miina Härma (Rutt Hinrikus) · opetaja.edu.ee: Miina Härma elulugu (Interneti-arhiivi koopia) · Vikipeedia: Miina Härma · Ingliskeelne Vikipeedia: Miina Härma
- 1864
Sünd Kõrvekülas
Sünnib 9. veebruaril koolmeistri peres Raadi kihelkonnas. Sama kihelkonna kalmistule ta seitsekümmend seitse aastat hiljem maetakse.
allikas - 1879
Karl August Hermann
Umbes viieteistkümneselt algab kompositsiooni- ja klaveriõpe Tartu helilooja ja keelemehe juures.
allikas - 1935
Hermannist Härma
Seitsmekümne ühe aastaselt eestistab ta perekonnanime. Enne seda on ta kogu elu ja kogu loomingu Hermann.
allikas
02PeterburiSt Petersburg
02 · Peterburi, 1883 — 1890 · 59°56′N 30°20′E
Seitse aastat Homiliuse oreliklassis.
Seitse aastat ühe pilli peal, ühe õpetaja käe all, kelle klassist tuli suur osa tolle põlvkonna eesti organiste. See on ühtlasi põhjus, miks „esimene eesti organist“ vajab ettevaatust.
1883. aastal, üheksateistkümneselt, astus ta Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi. Homilius oli Peterburis sündinud organist ja konservatooriumi oreliprofessor, ja tema klassist käis läbi suur osa selle põlvkonna eesti organistide haridusest.
Nimekiri on lühike ja kõnekas: Johannes Kappel, Miina Hermann, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig, Artur Kapp, Peeter Süda. See on ka põhjus, miks tuleb ettevaatlik olla lausega „esimene eesti organist“. Ta oli nende hulgas, ja tema koht selles reas on täpsem küsimus kui esimese koha oma.
Ta lõpetas 1890. aastal. Oreli kõrval õppis ta harmooniat V. Siecke ning kontrapunkti ja fuugat Julius Johannseni käe all: see on see osa haridusest, mis teeb organistist helilooja. Seitse aastat ühe pilli peal.
Juba õpingute ajal, 1886. aastast, andis ta orelikontserte Eesti maakirikutes. Pärast lõpetamist reisis ta Euroopas: orelikontserdid mitmes Saksamaa linnas ja Londonis, hiljem ka Venemaal ja Soomes. Ükski allikas ei nimeta kirikut, saali ega kava. Tema mängust ei ole ühtki salvestust.
Eesti teatri biograafiline leksikon: Härma, Miina · Eesti Muusika Infokeskus: Miina Härma · Vikipeedia: Louis Homilius · Vikipeedia: Johannes Kappel · Vikipeedia: Konstantin Türnpu · Vikipeedia: Rudolf Tobias · Tallinna lauluväljak: Mihkel Lüdigi mälestuspink · Vikipeedia: Artur Kapp · Vikipeedia: Peeter Süda · Eesti entsüklopeedia: Härma, Miina
03PingilAt the bench
A4 = 440 Hz
Mida üks register teeb
Keegi ei salvestanud kunagi tema mängu. Aga pill, mida ta Peterburis seitse aastat õppis, töötab siiani ühtemoodi: iga registri nimi on vilepikkus ja vilepikkus on helikõrgus. Tõmba nupp välja ja vaata, mis restile tõuseb.
1 vile kõneleb · 5 eri sagedust · C4
Klõpsa klahve või mängi tähtedega. Registri saab välja tõmmata ka noodi kõlamise ajal — nii seda päris orelilgi tehakse.
Registrid
-
Oktav allpool vajutatud nooti. Kaetud vile, seega sama kõrge kui lahtine 8′ — pool sellest, mida nimi lubab.
-
Oreli oma hääl. Kõlab täpselt seda nooti, mida vajutad.
-
Kinnise otsaga vile: paarisülemhelid kaovad ja järele jääb pehme puhas toon.
-
Kitsas vile, mis kõneleb aeglaselt ja heledalt. Kuuled, kuidas ta kohale jõuab.
-
Pool nii pikk vile, oktav kõrgemal.
-
Sama kõrgus kui oktavil, aga pehme ja peaaegu ülemhelideta.
-
Kolmandik vilest, duodetsim kõrgemal. Üksi kõlab võõralt, koos teistega annab heleduse.
-
Veerand vilest, kaks oktavit kõrgemal.
-
Viiendik vilest: suur terts kahe oktavi kohal. Kvindi ja tertsiga koos tekib sarvekõla.
-
Üks nupp, kolm rida vilesid. Ülalpool murduvad read oktavi võrra alla, muidu jääksid vilepikkused olematuks.
-
Keelvile: metallkeel lööb vastu ja ülemhelid kannavad kogu heli.
Valmis kombinatsioonid
Ükski heli siin ei ole salvestus. Iga rida vilesid kõlab sagedusel, mille tema enda nimi ette annab, ja helilaine on selle viletüübi ülemhelidest kokku pandud — tüüpiline kuju, mitte ühegi konkreetse vile mõõtmine. Ka registrid ise on tavalised oreliehituse nimed, mitte ühegi tema mängitud pilli dispositsioon: ükski allikas ei seo teda nimeliselt ühegi oreliga.
Rest mahutab 1,45 meetrit viletoru; kõrgeim vile siin on 33 cm.
04TartuTartu
04 · Tartu · 58°23′N 26°44′E
Tagasi Tartusse, ja kohe oma koor.
Ta ei kirjutanud kunagi abstraktsele koorile. Ta kirjutas lauljatele, keda ta ise õpetas ja kelle hääli ta teadis — ja ehitas kõrvalt asutusi, mis jäid temast kauemaks.
1894. aastal, pärast kontserdireisi Saksamaale ja Inglismaale, tuli ta Tartusse. Samal aastal asutas ta segakoori, mida on nimetatud oma aja kõrgeima tasemega kontsertkooriks Eestis. Kaks aastat hiljem laulis see koor 1896. aasta üldlaulupeol.
Koor on siin tähtsam, kui nimekirjast paistab. Kõik, mida ta kirjutas, kirjutas ta lauljatele, keda ta ise ette valmistas ja kelle hääli ta tundis. Tuljak sündis just selle koori jaoks.
Kroonlinna aastate järel naasis ta 1915. aastal Tartusse ja jäi sinna. 1916 asutas ta Peetri koguduses lastekoori ja õpetas kihelkonnakoolis muusikat. 1917. aastast kuni pensionile minekuni 1929 õpetas ta muusikat Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis — kaksteist aastat klassi ees, üle vabariigi sünni.
Iseseisvas Eestis ehitas ta asutusi. Ta võttis 1919. aastal osa Tartu kõrgema muusikakooli asutamisest ja oli eesti muusikakuukirja peatoimetaja. Kool, kus ta õpetas, kannab täna tema nime — aga alles 1964. aastast, kolmkümmend viis aastat pärast tema pensionile minekut ja kakskümmend kolm pärast tema surma.
Eesti Muusika Infokeskus: Miina Härma · Eesti Kirjandusmuuseum: Miina Härma (Rutt Hinrikus) · Tartu Peetri kogudus: ajalugu · Miina Härma Gümnaasium: ajalugu
05TuljakTuljak
05 · Tartu, 1897 · 58°23′N 26°44′E
Isa polka, kolm rahvaviisi ja üks laul, mis ei lõpe.
Ainus asi temalt, mida eestlane tunneb ilma tema nime teadmata. Siin on, kust see tuli, kui kaua tal kulus laulupeole jõuda — ja miks sellel lehel ei ole ühtki nooti.
Tema sõnad
Sellel lehel ei ole ühtki tema enda lauset: quotes.json on tühi. Kolm ust, mida keegi ei ole avanud:
- Vikitsitaadid: 75. sünnipäeva avalduse eestikeelne originaal ja selle viidatud allikas et.wikiquote.org
- Postimees, 8. II 1939, „Miina Härma elu ja töö“ — vaba täistekst DEA-s dea.digar.ee
- „Miina Härma 150. Enne ja nüüd“ — 2014. aasta juubelialbum, koostanud ja kirjutanud Sirje Endre, Ene Kuljus ja Risto Lehiste (kirjastus SE&JS) rahvaraamat.ee
Reegel, millele fail peab vastama: iga kirje on {id, et, en, orig: "et", when, url, attributed?, note_et, note_en} ja eestikeelne lause on kopeeritud allika leheküljelt, mitte kunagi uuringu ümberjutustusest.
Tuljaki viis valmis 1897. aastal, kolm aastat pärast seda, kui ta oma koori asutas, ja ta kirjutas selle sellele koorile. Aluseks oli polka, mida ta oli lapsena kuulnud isa viiulil mängimas. Sellele lisas ta kolm rahvaviisi. Laul on seega osalt tema oma ja osalt see, mida ta oli kuulnud — täpselt nagu enamik tema loomingust, kus umbes sada seadet on rahvaviisidele, mille ta ise oli üles kirjutanud.
Sõnad tulid pärast. Karl Ferdinand Karlson, kes tema kooris laulis, kirjutas teksti juba valmis muusikale, võttes aluseks oma sõbra Andres Alveri „Tõnni ja Manni kosja- ja pulmaloo“. See on laul, mis sai kõigepealt viisi ja siis alles sõnad — ja sellepärast ongi Tuljak see, mida temalt kõige rohkem lauldakse, ilma et sõnad oleksid tema omad.
Üldlaulupeo kavva jõudis Tuljak alles 1928. aastal, kolmkümmend üks aastat pärast valmimist. Vikipeedia järgi on seda alates 1980. aastast lauldud igal üldlaulupeol. Anna Raudkats, eesti tantsupeo traditsiooni rajaja, seadis sellele tantsu, ja selle tantsuga on Tuljak iga üldtantsupeo lõpunumber.
Nootidest ei ole siin lehel ühtki. Tema muusika ise on autoriõigusest vaba — ta suri 1941, tekstiautor Karlson samal aastal — aga ükski masinloetav noot ei ole avalikult kättesaadav: mitte IMSLP-s, mitte CPDL-is, mitte Wikimedia Commonsis. DIGAR hoiab skaneeritud lehekülgi, mille juurdepääsutingimused võivad piirata lugemise Eesti raamatukogude arvutitega. Nootide mälu järgi kirjapanek oleks täpselt see, mida see sait teha ei tohi. Ka helistik ei ole kindel: kaasaegne väljaanne märgib, et algne helistik oli A-duur, kättesaadav noot aga G-duuris, ja Eesti Muusika Infokeskuse käsikirjakirje annab samuti G-duuri.
Laulupidu: Miina Härma 155 — Tuljakust on saanud tantsupidude traditsioon · Vikipeedia: Tuljak (Tuljaku sünnilugu on siin kohandatud Vikipeediast, CC BY-SA 4.0) · Miina Härma Gümnaasium: virtuaalnäitus, Tuljak
- 1897
Viis valmis
Isa polka ja kolm rahvaviisi, kirjutatud koorile, mille ta oli kolm aastat varem asutanud.
allikas - 1928
Laulupeo kavas
Tuljak jõuab esimest korda üldlaulupeo kavva — IX peol Tallinnas. Kas see oli seesama pidu, kus teda kutsuti juhatama oma laulu kordust, sõltub sellest, kumba allikat uskuda: üks annab aastaks 1928, teine 1933.
allikas - 1980
Igal peol
Vikipeedia järgi on Tuljakut alates 1980. aastast lauldud igal üldlaulupeol; Raudkatsi tantsuga lõpeb iga tantsupidu.
allikas
06LaulupiduThe song festival
06 · Tallinn, lauluväljak · 59°27′N 24°48′E
Pult, ja kuidas allikad seda tegelikult sõnastavad.
Kolm „esimest“ käivad tema nime juurde. Kaks meest said mõned neist enne teda, kaks kolmest kannavad allikates määratlust, mis kokkuvõtetes kaob, ja kolmanda aastas ei lepi allikad omavahel kokku.
Kolm „esimest“ käivad tema nime juurde. Eesti allikad sõnastavad neid hoolikamalt, kui kokkuvõtted tavaliselt teevad: Eesti Muusika Infokeskuse elulugu ütleb „Eesti esimene professionaalne naishelilooja, esimene naisorganist ja esimene väljapaistev naiskoorijuht“, ja sama keskuse leht 2014. aasta juubelialbumi kohta „Esimene eesti soost akadeemilise haridusega naine – orelikunstnik, helilooja, muusikaõpetaja, koorijuht“. Iga kord on määratlus sees. Kokkuvõtetes kaob see ära.
Ja see loeb, sest ilma määratluseta ei pea need paika. Carl Friedrich Karelli (1791–1857) nimetatakse esimeseks eesti kutseliseks heliloojaks, organistiks ja lauljaks. Johannes Kappelit (1855–1907) nimetatakse esimeseks eesti kutseliseks muusikuks, organistiks ja heliloojaks — ja Kappel sai organisti diplomi sama Homiliuse käest, üheksa aastat enne Härmat. Ükski allikas siin ei nimeta ühtki varasemat eesti naishelilooja ega naisorganisti. Nii et sooga määratletud „esimesed“ jäävad püsima; määratluseta omad ei jää.
Laulupeo oma on kõige täpsem ja kõige sagedamini valesti räägitud. Mis allikate järgi juhtus: üldlaulupeol kutsuti teda juhatama oma laulu kordust. IX peo (1928) üldjuhid — ametisse määratud dirigendid — olid Juhan Aavik, Lennart Neumann ja Anton Kasemets. Helilooja, kes juhatab oma pala kordust, ja peo üldjuht on kaks eri asja, ja selle lehe kõige teravam arv on see, et teist neist temast kunagi ei saanud.
Ka aasta ise ei ole kõigis allikates sama: Maris Hellrandi essee laulupeo 2023. aasta uudiskirjas annab 1928; Kuno Areng, keda tsiteerib eestikeelse Vikipeedia artikkel Vaike Uibopuust, räägib aastast 1933. Veel üks versioon, mille järgi see juhtus enne Eesti Vabariigi sündi, leidus ainult otsingumootori kokkuvõtetes ega elanud kontrolli üle — ja ka levinud lause, et ta oli III, V ja VI üldlaulupeo üldjuht, ei pea vastu: nende pidude üldjuhtide seas teda ei ole. Kindel on see, et tema laulud olid laulupidude kavades IV peost (1891) alates.
Esimene naine, kes määrati üldlaulupeo üldjuhiks, oli Vaike Uibopuu 1985. aastal; esimene üldlaulupidu oli peetud 1869. aastal, sada kuusteist aastat varem. Härma terve elu mahub sellesse vahesse. See ei võta temalt midagi ära. See ütleb, mis see oli: naine, keda kutsuti pulti oma laulu pärast, ja mitte pult, mis talle kuulus.
Maris Hellrand (Laulupidu): Naised laulupeol — töö ja tammepärjad · Vikipeedia: Vaike Uibopuu (tsiteerib Kuno Arengut) · Laulupeo SA: IV üldlaulupidu, 1891 · Laulupeo SA: IX üldlaulupidu, 1928 · Eesti Muusika Infokeskus: Miina Härma · Eesti Muusika Infokeskus: Miina Härma (inglise keeles) · Eesti Muusika Infokeskus: juubelialbumi „Miina Härma 150. Enne ja nüüd“ leht · Vikipeedia: Johannes Kappel
- 1891
Kavas
IV üldlaulupeost alates on tema laulud üldlaulupidude kavades — heliloojana, mitte dirigendina. 1891. aasta peol laulavad meeskoorid tema laulu „Enne ja nüüd“.
allikas - 1928/33
Kordus
Teda kutsutakse juhatama oma laulu kordust — Hellrandi essee annab aastaks 1928, Kuno Areng 1933. 1928. aasta IX peo üldjuhid on Aavik, Neumann ja Kasemets.
allikas - 1985
Vaike Uibopuu
Esimene ametisse määratud naisüldjuht, sada kuusteist aastat pärast esimest laulupidu.
allikas
07ÄraAway
07 · Kroonlinn, 1903 — 1915 · 59°59′N 29°46′E
Kaksteist aastat Kroonlinnas.
Kaksteist aastat mereväelinnas Peterburi ees, keset seda, mis oleks pidanud olema tema kõige viljakam aeg. Miks ta läks, ei ütle ükski allikas.
Aastatel 1903–1915 elas ta Kroonlinnas, mereväelinnas Soome lahe saarel Peterburi ees. Ta andis seal klaveritunde ja mängis orelit; ühe allika järgi esines ta sageli Püha Nikolai kirikus. Kaksteist aastat, kolmekümne üheksandast eluaastast viiekümne esimeseni — keset seda, mis oleks pidanud olema tema kõige viljakam aeg.
Miks ta läks, ei ütle ükski allikas, mis siia uuringusse sattus. Enne Kroonlinna oli ta olnud Tartus üheksa aastat ja juhatanud koori, mis laulis laulupeol. Pärast Kroonlinna tuli ta tagasi Tartusse ja jäi sinna kakskümmend kuus aastat, surmani.
Ta ei abiellunud ja lapsi tal ei olnud; ükski allikas ei anna selle kohta rohkem kui vaikuse. Ta suri 16. novembril 1941 Tartus, seitsmekümne seitsme aastasena, ja maeti Raadi kalmistule — samasse Raadi kihelkonda, kus ta oli sündinud.
Eesti entsüklopeedia: Härma, Miina · Eesti teatri biograafiline leksikon: Härma, Miina · Eesti Kirjandusmuuseum: Miina Härma (Rutt Hinrikus) · Tallinna lauluväljak: Miina Härma mälestuspink
- 1903
- 1915
- 1941
08Inimesed ja kohadPeople and places
08 · Kaart
Õpetajad, kolleegid, eelkäijad. Ja kuus peatust ühes pikas elus.
Inimesed tema ümber ja kaart: Kõrvekülast Peterburi, sealt Londonisse, siis Tartusse, Kroonlinna ja uuesti Tartusse. Saksamaa ja Soome on tema kontserdireiside hulgas, aga ükski allikas ei nimeta seal linna, nii et kaardil neid ei ole.
- Karl August Hermann Esimene õpetaja · 1851–1909 Tartu helilooja, keelemees ja kirjastaja — sama perekonnanimi, aga eestikeelse Vikipeedia järgi mitte sugulane. Umbes viieteistkümneselt õppis Miina tema juures kompositsiooni ja klaverit — tema esimene õpetaja oli seega juba avaldatud eesti helilooja. allikas
- Louis Homilius Oreliprofessor Peterburis · 1845–1908 Peterburis sündinud organist ja Peterburi konservatooriumi oreliprofessor. Tema klassis õppisid orelit Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig, Artur Kapp ja Peeter Süda: nii ütlevad nende endi elulood — Kappeli, Türnpu, Tobiase, Kapi ja Süda artiklid eestikeelses Vikipeedias, Lüdigi mälestuspingi leht Tallinna lauluväljakul ja Härma elulugu Eesti Muusika Infokeskuses. allikas
- Julius Johannsen Kontrapunkti- ja fuugaõpetaja · 1826–1904 Tema juhendamisel õppis Härma Peterburi konservatooriumis kontrapunkti ja fuugat, oreli kõrval, mida õpetas Homilius; konservatooriumi lõpetas ta 1890. aastal. allikas
- Karl Ferdinand Karlson Tuljaki sõnade autor · 1875–1941 Laulja tema enda kooris. Ta kirjutas Tuljaki sõnad juba valmis muusikale, võttes aluseks sõbra Andres Alveri «Tõnni ja Manni kosja- ja pulmaloo». Ta suri samal aastal kui Härma. allikas
- Anna Haava Luuletaja, kelle sõnadele ta kirjutas · 1864–1957 Härmaga samal aastal sündinud luuletaja. Tema sõnadele on kirjutatud «Ei saa mitte vaiki olla» ja «Kui sa tuled, too mull’ lilli» — Haava, mitte Koidula, on see luuletaja, kelle nimi tema laulude juures kõige sagedamini seisab. allikas
- Anna Raudkats Tuljaki tantsu seadja · 1886–1965 Eesti tantsupeo traditsiooni rajaja. Tema seatud sammudega on Tuljak traditsiooniliselt iga üldtantsupeo lõpunumber. allikas
- Johannes Kappel „Esimene eesti kutseline organist“ — enne teda · 1855–1907 Sai organisti diplomi samalt Louis Homiliuselt üheksa aastat enne Härmat ja teda nimetatakse esimeseks eesti kutseliseks muusikuks, organistiks ja heliloojaks. Tema tõttu vajab lause „esimene eesti organist“ Härma kohta sootunnust. allikas
- Carl Friedrich Karell „Esimene eesti kutseline helilooja ja organist“ — palju varem · 1791–1857 Sündinud seitsekümmend kolm aastat enne Härmat ja nimetatud esimeseks eesti kutseliseks heliloojaks, organistiks ja lauljaks. Tema ja Kappel on põhjus, miks sellel lehel seisab, et sooga määratletud „esimesed“ jäävad püsima ja määratluseta omad mitte. allikas
- Rudolf Tobias Kaasõpilane Homiliuse juures · 1873–1918 Sai organisti diplomi samalt õpetajalt ja teda nimetatakse esimeseks kõrgema kompositsiooniharidusega eesti heliloojaks — kalibreering sellele, mida Härma «esimesed» täpselt tähendavad. allikas
- Vaike Uibopuu Esimene naisüldjuht, 1985 Esimene naine, kes määrati üldlaulupeo üldjuhiks — 1985. aastal, kui esimesest üldlaulupeost oli möödas sada kuusteist aastat. Maris Hellrandi essee järgi kutsuti Härma 1928 juhatama oma laulu kordust; ametisse määratud üldjuhi pulti ei jõudnud ta kunagi. allikas
Kohad
-
58°26′N 26°47′E
Kõrveküla
Küla Raadi kihelkonnas Tartu lähedal. Miina Hermann sündis siin 9. veebruaril 1864 koolmeistri tütrena.
-
59°56′N 30°20′E
Peterburi
Konservatooriumis õppis ta 1883–1890 orelit Louis Homiliuse klassis. Pärast lõpetamist jäi ta veel neljaks aastaks linna: klaveriõpetaja, koorijuht ja tegev kontsertorganist.
-
51°30′N 0°08′W
London
Pärast 1890. aasta lõpetamist reisis ta Euroopas ja andis orelikontserte mitmes Saksamaa linnas ja Londonis. Ükski allikas ei nimeta kirikut ega kontserdisaali.
-
58°23′N 26°44′E
Tartu
Ta tuli siia 1894, asutas segakoori, õpetas 1917–1929 muusikat tütarlastegümnaasiumis, aitas 1919 asutada kõrgema muusikakooli ja suri siin 1941.
-
59°59′N 29°46′E
Kroonlinn
Mereväelinn Soome lahes, kus ta elas 1903–1915, andis klaveritunde ja mängis orelit. Kaksteist aastat keset karjääri, Eestist eemal.
-
59°27′N 24°48′E
Tallinn
Tallinna lauluväljak, esimest korda kasutusel IX üldlaulupeol 30. juunist 2. juulini 1928, peol, kus Tuljak jõudis esimest korda üldlaulupeo kavva. Kas see oli seesama pidu, kus teda kutsuti juhatama oma laulu kordust, või 1933. aasta X pidu, allikad ei otsusta.
-
58°23′N 26°44′E (linna täpsusega)
Raadi kalmistu, Tartu
Ta on maetud Raadi kalmistule Tartus — samasse Raadi kihelkonda, kus ta seitsekümmend seitse aastat varem sündis.
-
58°23′N 26°44′E (linna täpsusega)
Miina Härma Gümnaasium, Tartu
Kool, kus ta 1917–1929 muusikat õpetas. Asutatud 1906 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekoolina, sai tema nime 1964. aastal tema saja-aastasel sünnipäeval. Ees seisab Juta Eskeli 1984. aasta mälestussammas.
09AjajoonTimeline
09 · Kõrveküla – Tartu · 1864 – 1941
Seitsekümmend seitse aastat, rida rea järel.
Number, aeg, koht, sündmus. Vali, mida vaadata, ja keri; joon servas kasvab sinuga kaasa ja läheb Kroonlinna aastatel halliks.
- 1860. aastad
-
Sünd Kõrvekülas
Miina Hermann sünnib 9. veebruaril 1864 Kõrvekülas Raadi kihelkonnas Tartu lähedal koolmeistri peres.
allikas -
I üldlaulupidu
Esimene üldlaulupidu peetakse Tartus 1869. aastal; Miina Hermann on viiene. Sellest peost loeb leht sada kuusteist aastat esimese naisüldjuhini 1985.
allikas
-
- 1870. aastad
-
Esimene õpetaja: Karl August Hermann
Umbes viieteistkümneselt — aasta on tuletatud vanusest, mitte allikas antud — õpib ta kompositsiooni ja klaverit Karl August Hermanni juures. Tartu helilooja, keelemees ja kirjastaja kannab sama perekonnanime, aga sugulased nad ei ole.
allikas
-
- 1880. aastad
-
Astub Peterburi konservatooriumi oreliklassi
Üheksateistkümneselt astub ta Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi. Ta õpib seal 1890. aastani.
allikas -
Kontserdid maakirikutes
Juba õpingute ajal, 1886. aastast alates, annab ta orelikontserte maakirikutes. Eesti entsüklopeedia artikkel (E. Pilliroog) peab neid esinemisi rahva muusikalise harimise seisukohalt hindamatuks.
allikas
-
- 1890. aastad
-
Lõpetab konservatooriumi
Ta lõpetab 1890. aastal: orel Louis Homiliuse klassis, harmoonia V. Siecke ning kontrapunkt ja fuuga Julius Johannseni juures. Seitse aastat ühe pilli peal.
allikas -
Orelikontserdid Saksamaal ja Londonis
Pärast lõpetamist reisib ta Euroopas ja annab orelikontserte mitmes Saksamaa linnas ning Londonis. Tema kontserdid ulatuvad Venemaale, Soome, Saksamaale ja Suurbritanniasse.
allikas -
Tema laulud jõuavad laulupeo kavva
IV üldlaulupeost alates on tema laulud üldlaulupidude kavades: 1891. aasta peol Tartus laulavad meeskoorid tema laulu „Enne ja nüüd“. See on aasta, millest tema laulupeokohalolek algab — heliloojana kavas, mitte pulti kutsutuna.
allikas -
Tagasi Tartusse; asutab segakoori
Pärast kontserdireisi Saksamaale ja Inglismaale tuleb ta 1894. aastal Tartusse ja asutab segakoori, millest Eesti Muusika Infokeskuse eluloo järgi kujunes tollase Eesti kõrgeima tasemega kontsertkoor.
allikas -
Tema koor laulab VI üldlaulupeol
Kaks aastat pärast asutamist laulab tema Tartu segakoor 1896. aasta üldlaulupeol.
allikas -
Tuljaki viis
Ta kirjutab oma koorile viisi, mille all on polka, mida ta oli lapsena kuulnud isa viiulil mängimas, ja kolm rahvaviisi. Sõnad kirjutab juba valmis muusikale Karl Ferdinand Karlson, kes samas kooris laulab.
allikas -
Ei saa mitte vaiki olla
Viis pärineb 1898. aastast. Ta oli kuulnud algset viisi ühelt vanalt naiselt Põlvas, kes laulis seda pulmast lahkumise lauluna, ja seadis sellele Anna Haava luuletuse.
allikas
-
- 1900. aastad
-
Kolib Kroonlinna
Aastatel 1903–1915 elab ta Kroonlinnas, mereväelinnas Soome lahes, annab klaveritunde ja mängib orelit. Kaksteist aastat keset karjääri, Eestist eemal.
allikas
-
- 1910. aastad
-
Tagasi Tartusse
Ta naaseb 1915. aastal Tartusse ja jääb sinna ülejäänud elu.
allikas -
Lastekoor Peetri koguduses
Ta asutab 1916. aastal Tartu Peetri koguduses lastekoori ja õpetab 1916–1917 muusikat Peetri kihelkonnakoolis.
allikas -
Muusikaõpetaja tütarlastegümnaasiumis
Aastatel 1917–1929 õpetab ta muusikat Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis Tartus — kaksteist aastat klassi ees, üle vabariigi sünni.
allikas -
Aitab asutada Tartu kõrgema muusikakooli
Iseseisvas Eestis on ta institutsioonide ehitaja: ta võtab osa Tartu kõrgema muusikakooli asutamisest ja on eesti muusikakuukirja peatoimetaja.
allikas
-
- 1920. aastad
-
IX üldlaulupidu: kordus, mitte üldjuhi pult
IX üldlaulupidu peetakse Tallinnas 30. juunist 2. juulini 1928; peo üldjuhid on Juhan Aavik, Lennart Neumann ja Anton Kasemets, ja Tuljak jõuab esimest korda üldlaulupeo kavva. Tema enda kutse juhatada oma laulu kordust paigutab Maris Hellrandi essee sellele peole; Kuno Areng, keda tsiteerib eestikeelne Vikipeedia, räägib 1933. aasta X peost — allikad lähevad lahku.
allikas -
Pensionile tütarlastegümnaasiumist
Ta läheb 1929. aastal tütarlastegümnaasiumist pensionile — kaksteist aastat pärast seda, kui ta 1917 sinna muusikaõpetajaks tuli. Kool saab tema nime 1964.
allikas
-
- 1930. aastad
-
Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige
Ta valitakse 1933. aastal Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliikmeks. Eesti allikad ütlevad, et ta oli auliige paljudes koorides ja seltsides.
allikas -
Hermannist saab Härma
Seitsmekümne ühe aastaselt eestistab ta nime. Kõik, mis tema nime all enne seda trükiti, kannab nime Hermann — mis loeb, kui kedagi noote otsima saata.
allikas -
Eesti Punase Risti teenetemärk, II klass
Aasta enne audoktorikraadi saab ta Eesti Punase Risti teenetemärgi II klassi. See on ainus riiklikulaadne autasu, mis selles uuringus välja tuli.
allikas -
Tartu Ülikooli audoktor, tema enda 75. sünnipäeval
Tartu Ülikool teeb ta audoktoriks 9. veebruaril 1939 — tema seitsmekümne viiendal sünnipäeval. Teda nimetatakse ülikooli esimeseks naisaudoktoriks. Samal aastal saab ta Tallinna konservatooriumi auprofessori nime.
allikas
-
- 1940. aastad
-
Surm Tartus, 77-aastaselt
Ta sureb 16. novembril 1941 Tartus ja maetakse Raadi kalmistule — samasse Raadi kihelkonda, kus ta seitsekümmend seitse aastat varem sündis.
allikas
-
- 1960. aastad
-
Kool võtab tema nime tema 100. sünnipäeval
Tartu kool, kus ta oli 1917–1929 muusikat õpetanud, saab 1964. aastal tema nime. Kool ise oli asutatud 1906 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekoolina.
allikas
-
- 1980. aastad
-
Tuljak igal üldlaulupeol
Vikipeedia järgi on seda alates 1980. aastast lauldud igal üldlaulupeol; Anna Raudkatsi tantsuga on Tuljak iga üldtantsupeo lõpunumber.
allikas -
Mälestussammas kooli ees
Tema nime kandva Tartu gümnaasiumi ees seisab 1984. aastal valminud mälestussammas, mille autor on skulptor Juta Eskel.
allikas -
Esimene naisüldjuht: Vaike Uibopuu, 1985
Vaike Uibopuu on 1985. aastal esimene naine, kes määratakse üldlaulupeo üldjuhiks; esimesest üldlaulupeost on siis möödas sada kuusteist aastat. See on number, mille kõrval tuleb Härma «esimest» lugeda.
allikas
-
- 2010. aastad
-
Eesti Pank annab välja hõbemündi
Eesti Pank annab 16. juunil 2014 tema loomingule pühendatud kümneeurose hõbemündi, tema 150. sünniaastapäevaks.
allikas
-
10PärandLegacy
10 · Kool ja laul · 58°23′N 26°44′E
Kool, auhind ja laul, mida ikka veel tantsitakse.
Mida temast on öeldud, mis kannab tema nime ja kus see kõik kirjas on. Igal real on oma allikas; arv, mille leht ise oma failidest loeb, ütleb seda, ja kus allikad lahku lähevad, on see kirjas.
0 nimeliselt omistatud lauset tema kohta: sayings.json on tühi. Ükski siin jutumärkidesse pandud lause ei ole seepärast kellegi nimeline hinnang temale.
- 0 Kordi, mil ta oli üldlaulupeo üldjuht 1869–1941 allikad lähevad lahku ↗
- 116 aastat Esimesest üldlaulupeost esimese naisüldjuhini 1869 → 1985 loetud lehe enda failidest ↗
- 200+ koorilaulu Koorilaule, mida eesti teatmeteosed talle omistavad ↗
- ≈100 rahvaviisiseadet Rahvalaulu seadeid, enamik viise tema enda kogutud ↗
- 31 aastat Tuljaki valmimisest selle esimese laulupeoni 1897 → 1928 loetud lehe enda failidest ↗
- 7 aastat Peterburi konservatooriumi oreliklassis 1883–1890 loetud lehe enda failidest ↗
- 12 aastat Kroonlinnas, Eestist eemal 1903–1915 loetud lehe enda failidest ↗
- 12 aastat Muusikaõpetajana tütarlastegümnaasiumis 1917–1929 loetud lehe enda failidest ↗
- 75 Vanus Tartu Ülikooli audoktoriks saades 9. II 1939 loetud lehe enda failidest ↗
- 77 aastat Tema eluiga 1864–1941 loetud lehe enda failidest ↗
- 100 aastat Sünnist selleni, kui kool tema nime võttis 1864 → 1964 loetud lehe enda failidest ↗
Kaksteist teost, mille allikad nimetavad; kahtsadat ei ole loetud
- 1897 Tuljak Viis sellel lehel ei kõla: ühtki masinloetavat nooti ei ole avalik. Kust viis kord loetav oleks: Karl August Hermanni 1882. aasta trükk „Tuljaku tants“ Eesti Postimehe Muusiku Lisalehes, mida Kirjandusmuuseumi näitus „Laulupeo allikad“ nimetab ja mis on autoriõigusest väljas; 1898. aasta „Miina Hermann’i laulukoori kontserdi laulud“ (DIGAR 122013), mille Eesti Muusika Infokeskuse käsikirjakirje nimetab, on autoriõigusest väljas nii muusika kui trükina; DIGARi 1939. aasta „Tuljak“ (59400) võib olla ühistrükk Konstantin Türnpuga ja selle lugemine võib piirduda raamatukogude töökohtadega. Kust mitte: MuseScore’i kasutaja üleslaadimine 44099, mille transkribeerija, alus ja litsents on teadmata; Noodiriiuli tänapäevane väljaanne, mis seisab G-duuris, kus originaal on A-duur; Eres Editioni klaveriseade, mis on omaette autoriõigusega uus teos; ja 2025. aasta laulupeo noodiraamat, mis on tänapäevane gravüür.
- Tuljaku tants (Galopp klaverile ehk viiulile) — K. A. Hermanni 1882. aasta trükk Eesti Postimehe Muusiku Lisalehes, Kirjandusmuuseumi näituse „Laulupeo allikad“ järgi loetav
- Miina Hermann’i laulukoori kontserdi laulud, II anne (1898) — DIGAR 122013 loetav
- Tuljak — DIGAR 59400 (1939 print) loetav
- MuseScore 44099 mitte siit
- Noodiriiul mitte siit
- Eres Edition, Tuljak (piano) 111 mitte siit
- XXVIII laulupidu 2025, segakoori repertuaar mitte siit
- 1880 Isamaa, õitse sa! Tema esimene koorilaul, kirjutatud enne konservatooriumi. Allikas on koolimuusika ajaveeb, mitte teatmeteos; aasta seisab siin selle täpsusega. viis: ei ole sellel lehel
- 1892 Kui sa tuled, too mull’ lilli Eesti Muusika Infokeskuse käsikirjakirje; keegi ei ole seda lehte veel avanud. viis: ei ole sellel lehel
- 1894 Kalev ja Linda Üks kahest suurvormist kahesaja koorilaulu kõrval. viis: ei ole sellel lehel
- 1896 / 1887 Küll oli ilus mu õieke allikad lähevad lahku Kaks aastat ja kaks koosseisu: Eesti Muusika Infokeskuse ingliskeelne teoste loend annab 1896 ja ühes kokkuvõttes „häälele ja klaverile“, eestikeelne loend 1887 ja koorilaulu. viis: ei ole sellel lehel
- 1898 Ei saa mitte vaiki olla Viisi kuulis ta Põlvas ühelt vanalt naiselt pulmalahkumislauluna; lõpu kirjutas ise. Sõnad on Anna Haava omad. viis: ei ole sellel lehel
- 1902 / 1901 Murueide tütar allikad lähevad lahku Nimetatud Eesti esimeseks muusikaliseks lavateoseks. Üks ja seesama kokkuvõte dateerib loomise 1902. aastasse ja esietenduse Pärnu Endlas 1901. aastasse; need kaks ei sobi kokku. viis: ei ole sellel lehel
- — Ööbiku surm allikad lähevad lahku Üks kokkuvõte loeb selle tema lüüriliste koorilaulude, teine soololaulude hulka. Aastat ega sõnade autorit ei leidunud. viis: ei ole sellel lehel
- 1922 Ta lendab mesipuu poole Sama Liivi luuletuse on 1993. aastal viisistanud ka Peep Sarapik; enamik salvestusi ja enamiku mälu on selle hilisema laulu oma. Härma seade jõudis üldlaulupeole 1999. viis: ei ole sellel lehel
- — Meeste laul Eesti Muusika Infokeskuse käsikirjakirje. Sõnade autori nimetab noodimüügileht Noodiriiul — see on niit, mitte allikas — ja DIGARi kirje 86644 kannab ISMN-i, seega on tänapäevane väljaanne. viis: ei ole sellel lehel
- — Enne ja nüüd Eesti teatri biograafiline leksikon nimetab seda tema heroilise laadiga koorilaulude hulgas koos „Meeste lauluga“ ja lauluga „Isamaa, õitse sa“; IV üldlaulupeol 1891 laulsid seda meeskoorid. Pealkiri on ühtlasi 2014. aasta juubelialbumi pealkirja teine pool, ja otsingud löövad need kaks kokku. viis: ei ole sellel lehel
- — Valik koolilaule kolmele häälele DIGARi kirje; koostajaks nimetab teda otsingumootori kokkuvõte. Kogumik võib sisaldada ka teiste heliloojate laule. viis: ei ole sellel lehel
Tunnustus ja mälestus
- 1933 Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu auliige Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing. Eesti allikad ütlevad, et ta oli auliige paljudes koorides ja seltsides; see on see, mille kohta leidus nimeline allikas.
- 1938 Eesti Punase Risti teenetemärk, II klass Eesti Punane Rist. Ainus riiklikulaadne autasu, mis selle lehe uuringus välja tuli.
- 1939 Tartu Ülikooli audoktor Tartu Ülikool, 9. veebruaril 1939 — tema enda 75. sünnipäeval. Teda nimetatakse ülikooli esimeseks naisaudoktoriks.
- 1939 Tallinna konservatooriumi auprofessor Tallinna konservatoorium. Sama aasta tõi nii audoktorikraadi Tartust kui auprofessori nime Tallinnast.
Tema nime kannavad
- Miina Härma Gümnaasium, Tartu Kool, kus ta ise 1917–1929 muusikat õpetas. Asutatud 1906 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekoolina, sai tema nime 1964, praeguse nimekuju 1994.
- Miina Härma tänav Tallinnas, 1979 Tänav Tallinnas Lasnamäel sai tema nime 1979. aastal.
- Mälestussammas kooli ees, 1984 Skulptor Juta Eskeli mälestussammas seisab tema nime kandva Tartu gümnaasiumi ees.
- Kümneeurone hõbemünt, 2014 Eesti Pank andis 16. juunil 2014 välja tema loomingule pühendatud meenemündi, tema 150. sünniaastapäevaks. Postmarki ei õnnestunud leida.
- Mälestuspink Tallinna lauluväljakul Lauluväljak peab mälestuspinkide sarja laulupeotraditsiooni inimestele, ja üks neist on tema oma.
Temast kirjutatud ja filmitud
- 2014 Eesti heliloojad. Miina Härma 150 Klassikaraadio, ERR. Eesti Rahvusringhäälingu klassikajaama saade sarjas „Eesti heliloojad“, tehtud tema 150. sünniaastapäeva paiku.
- · Eesti heliloojad. Miina Härma Klassikaraadio, ERR. Sama sarja teine, eraldi saade tema kohta.
- 2014 Miina Härma 150. Enne ja nüüd Koostanud ja kirjutanud Sirje Endre, Ene Kuljus ja Risto Lehiste, eriosade autorid Laine Randjärv, Riho Leppoja ja Ene Üleoja; kirjastus SE&JS. 2014. aasta juubelialbum DVD-ga, mille koostas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum koos kirjastusega SE&JS ning andsid välja Tiigi Seltsimaja ja Tartu Linnavalitsus. Link viib Eesti Muusika Infokeskuse muusikapoe lehele, kus need andmed kirjas on; raamatut ennast ei ole selle lehe jaoks loetud.
- 2023 Naised laulupeol — töö ja tammepärjad Maris Hellrand; laulupeo uudiskiri, 15. III 2023. Laulupeo uudiskirja essee naistest laulupeol, mis eristab oma laulu kordust juhatavat heliloojat ametisse määratud üldjuhist. See eristus kannab kogu selle lehe laulupeopeatükki.
- 1939 Miina Härma elu ja töö Postimees, 8. II 1939. Postimehe portree, ilmunud päev enne tema 75. sünnipäeva ja päev enne Tartu Ülikooli audoktoriks nimetamist. Eesti digiteeritud ajalehearhiiv DEA on vabalt loetav, erinevalt DIGAR-i raamatuarhiivist. See on kõige tõenäolisem koht, kust leida tema enda lause — aga siin lehel ei ole seda veel avatud.
Vaata ja kuula
-
Eesti Rahvusringhäälingu segakoor laulab Tuljakut
-
Noorte Segakoor Vox Populi laulab Härma Tuljakut
Eelvaatepildid laaditakse YouTube’i pildiserverist (i.ytimg.com) juba siis, kui videokaardid ekraanile lähenevad, enne ühtki vajutust. Video ise laaditakse aadressilt youtube-nocookie.com alles siis, kui vajutad esitusnuppu. Salvestised ja eelvaatepildid ei ole selle lehe omad: õigused neile on esitajatel ja kanalitel, kes need avaldasid.
Mida leida ei õnnestunud
Selle lehe uuring oli laiapõhjaline ja mõne asja kohta ei andnud see midagi. Need on siin kirjas, sest tühja koha nimetamine on osa sellest, mida leht lubab.
- Ühtki salvestust tema enda mängust. Eesti Raadio arhiivis on tema laule teiste esituses ja 1954. aasta raadiokompositsioon temast, aga mitte teda ennast oreli taga. arhiiv.err.ee
- Ühtki tema enda lauset. Seitse eestikeelset otsingut tema kõne ja tema kohta öeldu järele ei andnud ühtki sõnasõnalist tsitaati temalt ega ühtki nimeliselt omistatud lauset tema kohta. Ükski siinne jutumärkidesse pandud lause ei ole seepärast tema oma. emic.ee
- Ühtki masinloetavat nooti. Mitte IMSLP-s, mitte CPDL-is, mitte Wikimedia Commonsis, ei MusicXML-i, MIDI-t, LilyPondi ega ABC-d. DIGARis on skaneeritud leheküljed, mille juurdepääsutingimused võivad piirata lugemise Eesti raamatukogude arvutitöökohtadega. digar.ee
- Ühtki fotot sellel lehel. Wikimedia Commonsis on temast kaks avaliku omandina märgitud fotot. Üks on portree Eesti Rahva Muuseumi kogust (ERM Fk 2668:165): Commonsis on selle autor märgitud tundmatuks, muuseumi kirje nimetab fotograafiks F. Kvari. Teine on Karl Akeli foto temast 1928. aasta laulupeo dirigendipuldis Eesti Ajaloomuuseumi kogust (AM _ 12853:145 F 11687:145). Kumbagi ei ole siia veel lisatud. commons.wikimedia.org muis.ee commons.wikimedia.org muis.ee
- Ühtki nimelist orelit. Ükski allikas ei seo teda konkreetse pilliga — ei Tartu Jaani, Maarja ega ülikooli oreliga — nii et pingi registrid on oreliehituse tavalised nimed, mitte ühegi tema mängitud pilli dispositsioon. entsyklopeedia.ee
- Ka seda, kust lehel seisvad arvud „üle 200 koorilaulu“ ja „≈100 rahvaviisiseadet“ täpselt pärinevad. Eesti teatmeteosed kordavad neid, kuid algne loend oli opetaja.edu.ee lehel, mis enam ei vasta: tema kohta käiv looming.htm on loetav ainult Interneti-arhiivi 2018. aasta koopiast, ja see kannab ainult „üle 200“; alamlehte looming1.htm, kus seisis seadete sadakond, ei ole arhiveeritud üldse. Elavad allikad annavad koorilaulude arvu teisiti — EMIC ütleb „üle 200“, Eesti teatri biograafiline leksikon ja Eesti Kirjandusmuuseum „ligi 200“ — ja ≈100 seadet ei leidnud ühestki ligipääsetavast allikast kinnitust. Mõlemad arvud seisavad siin nii, nagu teatmeteosed neid kordavad, ilma täieliku loendita. web.archive.org etbl.teatriliit.ee
- Ka kinnitust sellele, kummast kalendrist tema sünnikuupäev pärineb. Kõik allikad annavad 9. veebruari 1864, ja enamik ei ütle, kas see on vana või uue kalendri järgi. Eesti oli kuni 1918. aastani juliuse kalendris, kus vahe oli tollal kaksteist päeva. Eesti- ja ingliskeelne Vikipeedia lisavad vana kalendri kuupäeva 28. jaanuar, mis teeks 9. veebruarist uue kalendri kuupäeva, aga ühtki teist allikat, mis seda ütleks, see uuring ei leidnud. Seni seisab siin kuupäev nii, nagu allikates, ilma kalendrit nimetamata. lauluvaljak.ee et.wikipedia.org
- 0 fotot: sellele lehele ei ole veel ühtki fotot lisatud; 1928. aasta puldifoto (Karl Akel; Eesti Ajaloomuuseum, AM _ 12853:145 F 11687:145, muis.ee/museaalview/2039983; avalik omand) on olemas, aga siin seda ei ole. algus
- 0 tema enda lauset (quotes.json) ja 0 nimeliselt omistatud lauset tema kohta (sayings.json); lava on ehitatud ja seisab tühjana. sõnad
- 0 teosel 12-st on sellel lehel viis; ükski viis ei kõla. teosed
- 24 rida 29-st ajajoonel kannab ainult aastat; kujundid loevad need 1. jaanuarist. ajajoon
- 1 rida ajajoonel on märgitud umbkaudseks (circa): aasta on allika oma, mitte kuupäev. ajajoon
- 2 kohta, Raadi kalmistu, Tartu ja Miina Härma Gümnaasium, Tartu, seisab kaardil Tartu koordinaadil, sest oma koordinaati ei anna talle ükski allikas. kaart
- 7 kirjet lehe failides kannab märget „allikad lähevad lahku“: Kordi, mil ta oli üldlaulupeo üldjuht (numbers.json); IX üldlaulupidu: kordus, mitte üldjuhi pult (timeline.json); Tuljak: helistik A-duur / G-duur (chapters.json (tuljak)); VI üldlaulupidu 1896: linn Tallinn / Tartu (festival.json); Küll oli ilus mu õieke (works.json); Murueide tütar (works.json); Ööbiku surm (works.json). pärand
Neli levinud väidet, mis ei pea paika: ta ei saanud 1954. aastal Eesti NSV rahvakunstniku nime, sest ta suri 1941; ta ei olnud III, V ega VI üldlaulupeo üldjuht; ta ei õpetanud tütarlastegümnaasiumis „elu lõpuni“, vaid aastatel 1917–1929; ja „kümme kavatiini“ tema loomingus seisab nii eesti- kui ka ingliskeelses Vikipeedias, aga mitte Eesti Muusika Infokeskuse eluloos ega Eesti entsüklopeedias, kus sama arvu juures seisab „kümme koorilauluvalimikku“; see on siit välja jäetud kui kinnitamata, mitte kui väljamõeldud.
Allikad ja edasilugemine
- Eesti Muusika Infokeskus: Miina Härma elulugu
- Eesti teatri biograafiline leksikon: Härma, Miina
- Eesti entsüklopeedia: Härma, Miina (E. Pilliroog, EMBL) CC BY-NC-SA 3.0
- Tallinna lauluväljaku mälestuspink
- Vikipeedia: Tuljak Tuljaku sünnilugu on sellel lehel kohandatud Vikipeediast · CC BY-SA 4.0
- Vikipeedia: Miina Härma CC BY-SA 4.0
- Vikipeedia: Vaike Uibopuu CC BY-SA 4.0
- Eesti Kirjandusmuuseum: Miina Härma (Rutt Hinrikus) CC BY-NC-SA 3.0 EE
- opetaja.edu.ee: Miina Härma elulugu (Interneti-arhiivi koopia, 2022)
- Miina Härma Gümnaasiumi ajalugu
- Wikidata: Miina Härma (Q438792)
- Autoriõiguse seadus, Riigi Teataja — kaitse kestab eluaeg ja 70 aastat; autorsus, nimi ja au on kaitstud tähtajatult
- DIGAR, Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv
- MusicBrainz: Miina Härma