Three lengths · Kolm väldet ja suhe, mis need lahku ajab

Ilse Lehiste

Sündinud 31. jaanuaril 1922 Tallinnas, surnud 25. detsembril 2010 Columbuses Ohios. Kaheksakümne kaheksa aastasena, Ohios. Postimees, eestikeelne Vikipeedia ja Wikidata ütlevad Columbus; ingliskeelne Vikipeedia ütleb Worthington, Columbuse eeslinn.

Ta oli foneetik, kes lahkus 1944. aastal Tallinnast ja tegi 1960. aastal Ameerika laboris kindlaks, mis eesti keele kolm väldet on: kahe silbi kestuste suhe.

24,2 ms 32 ms
  • kolli — omastav, kolli jälg · Q2, riimide suhe 1,5 : 1
  • kolli — osastav, nägin kolli · Q3, riimide suhe 2 : 1
  • k ja l — kaashäälikud, mis ei veni
  • paljas jalg — kaks riimi ilma kaashäälikuteta, esimese riimi pikkus

jalg 480 ms · kaashäälikud k ja l 117 ms · esimene riim 217,8 ja 242 ms — vahe 24,2 ms · paljal jalal 288 ja 320 ms — vahe 32 ms

Kiirus muutus. Sõna ei muutunud.

allikas: suhted 3 : 2 ja 2 : 1 (Karl Pajusalu, Keel ja Kirjandus 2015) · allikas: Lehiste 1960. aasta töö

Ta lahkus 1944. aastal Tallinnast poole tunni etteteatamisega, pesi Washingtoni osariigis nõusid, mängis tantsustuudios klaverit ja kaitses kolmekümne seitsme aastaselt teise doktorikraadi. Eesti keelt ta ülikoolis ei õppinud — Tartus olid tal germaani, inglise ja klassikaline filoloogia — ja seejärel mõõtis seda viiskümmend aastat. Küsimusele, miks, vastas ta, et Eestit ei olnud tol ajal kaardil, ja mida rohkem eestlastest teatakse, seda raskem on neist vaikides üle minna.

01TallinnTallinn

01 · 1922 — 1942 · 59°26′N 24°45′E

Kodus kolm keelt — ja üks aasta klaverit.

Sündinud 31. jaanuaril 1922 Tallinnas, sõjaväelase perre, linna, kus laps kuulis päeva jooksul eesti, saksa ja vene keelt. Üks aasta klaverit kooli ja ülikooli vahel näeb välja nagu kõrvalepõige. See ei olnud.

Isa oli sõjaväelane, ja täpsemalt kui nii ei ole allikad ühel nõul: Epp Annus kirjutab Eesti Elus, et ta sündis „sõjaväekapteni perekonnas“, Jaan Ross ütleb Sirbis, et isa kuulus Eesti Vabariigi kõrgemasse ohvitserkonda. Vahe ei ole tühine — 1944. aastal otsustas just see, kas põgenemine oli valik või ainus võimalus. Ema ja isa nime ei anna ükski leitud allikas.

Keith Johnsoni nekroloog ajakirjas Language ütleb tema keeltest lühidalt ja täpselt: uusi keeli õppis ta elu lõpuni, ja nende aluseks olid tema noorusaja eesti, saksa ja vene keel. Kool oli Elfriede Lenderi eragümnaasium — avatud 9. septembril 1907 Suur-Karja 13, kaheksakümne ühe tüdrukuga, kellest enamik olid eestlased ja pärit vaestest peredest; õppekeel oli vene keel kuni 1918. aastani, siis eesti keel. Eesti nekroloogid ütlevad, et ta lõpetas Lenderi gümnaasiumi Saksa okupatsiooni ajal. Seda on raske ühitada sellega, et Lenderi eragümnaasium likvideeriti 1. augustil 1940, kui kõik erakoolid natsionaliseeriti. Leht esitab mõlemad ega vali nende vahel.

Kooli ja ülikooli vahele jäi üks aasta Tallinna konservatooriumis, klaveri erialal. Elulugudes seisab see rida kahe tähtsama vahel ja näeb välja nagu viivitus. Kümme aastat hiljem, Ameerikas, oli see tema teine sissetulek: ta mängis tantsustuudios saatjat. Esimene oli nõudepesu.

Koolitüdrukuna kirjutas ta luuletusi: 2009. aasta Sirbi intervjuus meenutas Lehiste seda ise. Kuid kus perekond Tallinnas elas ja milline oli tema igapäevane koolielu, ei selgu siin kasutatud allikatest. Lehe lõpus on eraldi kirjas need küsimused, millele allikad vastust ei andnud.

Selle peatüki allikad

  1. 1907

    Lenderi eragümnaasium

    allikas
  2. 1922

    31. jaanuar, Tallinn

    allikas
  3. 1941

    Üks aasta klaverit

    allikas
20 + 2 + 5 + 14 + 47 = 88 aastat arvutatud sellel leheküljelElu lõigatud kohtade kaupa täisaastateks, iga lõik kahe ajajoone kirje vahel: Tallinn sünnist ülikooli avamiseni 20, Tartu 2, Hamburg ja laagrid 5, neli Ameerika jaama Seattle'i lähedalt Ann Arborini 14, Columbus 47. Lõigud on kalendriaastate vahed, ja nende summa on tema vanus surres, 88. Riikide kaupa: Eesti 22, Saksamaa 5, USA 61. Sünnist surmani on 32 470 päeva. · · · · · · surmakoht: teine allikas

02TartuTartu

02 · 1942 — 1944 · 58°23′N 26°43′E

Ülikool avati tema kahekümnendal sünnipäeval. Eesti keelt ta seal ei õppinud.

Kaks õppeaastat filosoofiateaduskonnas, germaani, inglise ja klassikaline filoloogia — ja mitte ühtki tundi eesti keelt. Inimene, kellest sai eesti prosoodia kõige tsiteeritum uurija, tuli oma keele juurde väljastpoolt.

Tartu Ülikoolis algas õppetöö uuesti 31. jaanuaril 1942 — Ilse Lehiste kahekümnendal sünnipäeval. Saksa okupatsioonivõimud lubasid esialgu avada ainult arsti-, loomaarsti- ja põllumajandusteaduskonna; ülejäänud, usuteaduskond välja arvatud, avati 15. oktoobril 1942. Tema teaduskond oli nende hulgas.

Ta immatrikuleeriti 1942. aastal filosoofiateaduskonda ja võttis korraga kolm eriala: germaani filoloogia, inglise filoloogia ja klassikaline filoloogia. Eesti keelt ei olnud nende hulgas. Kõiki kolme ajas ta edasi seni, kuni põgenemine õpingud pooleli lõikas.

Seda tasub kaks korda lugeda. Eesti keel, mida ta hiljem mõõtis millisekundite kaupa ja mille kolme välte kohta ta ütles välja selle, mida tänini tsiteeritakse, ei olnud tema õppeaine. Ta jõudis selleni saksa, inglise, ladina ja kreeka keele kaudu — ja alles Ameerikast, kuueteistkümne aasta pärast. Tartust ta kraadi ei saanud.

1944. aasta augusti keskel jõudis sõda Tartu lähedale: Punaarmee 3. Balti rinne tungis Kagu-Eestis ja Kirde-Lätis Marienburgi kaitseliinile peale, ja linnas lagunes tavaline elu. Kes teda Tartus õpetas, ei nimeta ükski leitud allikas; ühtegi tema tolleaegset kirjatööd ei ole leida. Kaks aastat, millest on alles ainult see, mida ta ei õppinud.

Selle peatüki allikad

  1. 1942

    31. jaanuar: õppetöö algab uuesti

    allikas
  2. 1942

    Kolm filoloogiat korraga

    allikas
  3. 1944

    August: linn laguneb

    allikas
1943 1944 Ülikool avatakse tema kahekümnendal sünnipäeval · 31. I 1942 Kolm filoloogiat, aga mitte eesti keel · 15. X 1942 · 257 päeva Punaarmee Marienburgi liini vastu · VIII 1944 · 913 päeva 0 · 31. I 1942 · avamine, tema 20. sünnipäev 257 päeva · 15. X 1942 · filosoofiateaduskond 913 · VIII 1944 · rinne (loetud 1. VIII) kolm filoloogiat korraga — ja neljas, mida ta ei võtnud germaani filoloogia inglise filoloogia klassikaline filoloogia eesti keel — ei õppinud täidetud: kolm, mida ta õppis · tühi: keel, mida ta siis viiskümmend aastat mõõtis
257 · 913 päeva · 3 + 0 arvutatud sellel leheküljelÜlikool avati uuesti 31. I 1942, mis oli tema kahekümnes sünnipäev — sünnist avamiseni on täpselt 20 aastat, 0 kuud ja 0 päeva. Filosoofiateaduskond avati 257 päeva hiljem, 15. X 1942; rinne jõudis Tartu alla 913 päeva pärast avamist — rinde saabumine on dateeritud kuu täpsusega ja loetud 1. augustist. Kolm filoloogiat nimetab ajajoone kirje selle päeva kohta: germaani, inglise, klassikaline. Neljas kast on tühi. · ·

03Pool tundiHalf an hour

03 · 1944 · 58°23′N 26°43′E

Pool tundi etteteatamist.

Craige Roberts ütles selle oma mälestuskõnes ühe lausega: noore naisena, 1944. aasta Nõukogude sissetungi ajal, jättis ta poole tunni etteteatamisega maha kõik, mida ta teadis, ja helge tuleviku, mis tal seal oli.

Jaan Ross ütleb, miks see nii oli. Isa oli vabariigi kõrgem sõjaväelane; kui Punaarmee 1944. aastal peale tungis, jäi perele Rossi hinnangul arreteerimise, küüditamise või mahalaskmise eest ainult üks pääsetee — põgeneda. See ei olnud valik kahe riigi vahel. See oli valik lahkumise ja selle vahel, mis oleks tulnud.

Ta oli kakskümmend kaks. Vikipeedia artikli „Suur põgenemine“ järgi lahkus 1944. aastal Eestist umbes 80 000 inimest ja ligikaudu 40 000 neist jõudis laevadel ja maitsi Saksamaale; põgenikevool Saksamaale algas suvel ja oli suurim septembris, evakueeruti sõjaväe transpordilaevadel Pärnust, Paldiskist ja Tallinnast. Vooge oli kaks, üks üle mere Rootsi — sinna pääses ligi 30 000 inimest — ja teine Saksamaa poole. Nemad läksid teise.

Mida see maksis, on kirjas nekroloogides ühe reaga korraga. Vend — ainus õde-venda — mobiliseeriti Nõukogude armeesse ja ta hukkus sõjas; tema nime, vanust ega surmakohta ei anna ükski allikas. Isa suri Saksamaa-aastatel. Ingliskeelsed nekroloogid ütlevad ainult, et ta suri; Jaan Ross toob Sirbis edasi Lehiste tuttava, psühhiaater Stella Karolini öeldu, et isa lõpetas Hamburgis ise oma elu. Leht annab mõlemad ega vali.

Ja üks lause emalt, mille Ross samuti kirja paneb. Ema oli nende aastate kaotustest nii murtud, et ütles tütrele: kui sa abiellud, siis ma suren. Ilse Lehiste ei abiellunud kunagi. Keith Johnsoni nekroloogi järgi kolis ema koos temaga Columbusesse ja suri umbes aasta pärast seda, kui tütar 1963. aastal Ohio osariigi ülikooli tööle asus.

Selle peatüki allikad

  1. 1944

    Pool tundi

    allikas
  2. 1944

    80 000 ja 40 000

    allikas
  3. 1944

    Vend

    allikas
8 249 päeva = 11 878 560 minutit 1930 1940 Sündis sõjaväelase perre · 31. I 1922 Poole tunni etteteatamisega Saksamaale · IX 1944 · 8 249 päeva 31. I 1922 · sünd IX 1944 · pool tundi, loetud 1. septembrist 30 minutit sellel joonel = 0,0023 ühikut · 1 : 395 952 · ei ole joonistatav Luterliku Maailmaliidu abiga Ameerikasse · 1949 1 583 päeva ilma riigita · IX 1944 → 1949 · samas mõõtkavas; 1949 loetud 1. jaanuarist 80 000 lahkus Eestist 1944 80 000 lahkus Eestist 1944 40 000 jõudis Saksamaale 40 000 jõudis Saksamaale · kirja pandud, allikaga
8 249 päeva · 30 min · 1 : 395 952 arvutatud sellel leheküljelSünnist (31. I 1922) lahkumiseni (IX 1944, kuu täpsusega, loetud 1. septembrist) oli ta Eestis 8 249 päeva ehk 11 878 560 minutit. Etteteatamist oli 30 minutit, Craige Robertsi mälestuskõne järgi. Joon on 920 ühikut lai; pool tundi oleks sellel 0,0023 ühikut, alla ühe kriipsu, ja seepärast ei ole seda joonistatud: suhe on 1 : 395 952. Sellest kuust 1949. aastani, mil ema ja tütar Ameerikasse jõudsid, on 1 583 päeva ilma riigita — hall joon samas mõõtkavas, ja ajajoone lõng kannab sama riba. Kaks tulpa on kirja pandud, mitte arvutatud: umbes 80 000 lahkus Eestist 1944. aastal ja 40 000 neist jõudis Saksamaale, mõlemad Vikipeedia artikli „Suur põgenemine“ järgi. · · 30 min · · 80 000 / 40 000

04SaksamaaGermany

04 · 1944 — 1949 · 53°33′N 10°00′E

Doktorikraad põgenikelaagrist, alla kahe aastaga.

Hamburg jäi Briti tsooni, ja see otsustas viis aastat: käeulatusse jäid korraga töötav Saksa ülikool ja balti põgenike oma ülikool. Ta töötas ühes ja kaitses teises.

Leipzigi õpingud kuuluvad Tartu-aastatesse, mitte sõjajärgsesse põgenemislukku. Jaan Rossi 2022. aasta artikkel täpsustab, et 1943. aasta talvesemestri veetis Lehiste Leipzigi ülikoolis külalisüliõpilasena. Hamburgi ülikooli astus ta pärast 1944. aasta põgenemist, 1946/47. õppeaasta talvesemestril.

2. jaanuaril 1946 asus tõlkija-masinakirjutaja Ilse Lehiste tööle eesti rühma juures, mis Balti Ülikooli organiseeris. See on varaseim täpselt dateeritud töökoht, mille allikad talle Saksamaal annavad. Ülikool alustas õppetööd 14. märtsil 1946 Hamburgi ajaloomuuseumi hoones — Postimees ütleb 16. märtsi — ja esimese semestri lõpuks oli seal 1025 üliõpilast, neist 154 eestlast, ning 131 õppejõudu, neist 25 eestlast. 1947. aasta alguses koliti Pinnebergi endisesse Eggerstedti lennuväekasarmusse. Üliõpilasena oli ta seal kirjas ainult vabakuulajana. 8. juulil 1947 sai temast Eesti Akadeemilise Klubi abiesimees. Felix Oinas, kes käis seal külalislektorina, mäletas teda ühe oma kõige tõsisema õpilasena.

Kraadi tee käis mujalt. Hamburgi ülikooli üliõpilaseks sai ta 1946/47. õppeaasta talvesemestril; käsikiri sai valmis 14. novembril 1947 ja on 115 masinakirjalehekülge; suuline eksam kestis kaks päeva, 26. ja 27. veebruaril 1948; filoloogiadoktoriks promoveeriti ta 12. juulil 1948. Juhendaja oli Hamburgi anglist Wolff, keda Ross nimetab Jakobiks ja saksa teatmeteosed Emiliks — Jakob on tema kolmest eesnimest esimene; 1945. aastal olid britid ta ülikooli esimeseks sõjajärgseks rektoriks määranud.

Väitekiri kandis pealkirja „Über die Ethik der nach altnordischen Quellen geschaffenen Werke von William Morris“ — vanapõhja allikate põhjal loodud William Morrise teoste eetikast — ja põhiväide seisab kuuendas ja seitsmendas peatükis. Ingliskeelsed kokkuvõtted teevad sellest „väitekirja vanapõhja keelest“, mis ei ole sama asi. 1949. aastal pääsesid ema ja tütar Luterliku Maailmaliidu toel Saksamaalt Ameerika Ühendriikidesse.

Selle peatüki allikad

  1. 1946

    2. jaanuar: tõlkija-masinakirjutaja

    allikas
  2. 1947

    14. november: 115 lehekülge

    allikas
  3. 1948

    12. juuli: filoloogiadoktor

    allikas
650 päeva · semestrist promotsioonini 409 päeva · masinakiri valmis Tõlkija-masinakirjutaja Balti Ülikoolis · 2. I 1946 Balti Ülikool alustab ajaloomuuseumis · 14. III 1946 Postimees dateerib alguse 16. III 1946 14 ⇄ 16. III 1946 · Balti Ülikool alustab · allikad lahknevad Hamburgi ülikooli üliõpilane · X 1946 115 lehekülge valmis · 14. XI 1947 Suuline eksam, kaks päeva · 26. II 1948 Filoloogiadoktor · 12. VII 1948 2. I 1946 · tõlkija X 1946 · semester (loetud 1. X) 14. XI 1947 · 115 lk 12. VII 1948 · doktor 26. II 1948 · suuline eksam 104 · eksamini 137 · promotsioonini 115 lehekülge masinakirjas 115 lehekülge masinakirjas, üks kriips lehekülje kohta · kirja pandud, allikaga
409 · 650 päeva · 115 lk arvutatud sellel leheküljelÜks joon esimesest täpselt dateeritud töökohast (2. I 1946) promotsioonini (12. VII 1948), 922 päeva. Talvesemester on dateeritud kuu täpsusega ja loetud 1. oktoobrist: sealt on masinakirja valmimiseni 409 päeva ja filoloogiadoktorini 650; käsikirjast suulise eksamini 104 päeva ja eksamist promotsioonini 137, ja 409 + 104 + 137 peab olema 650. 115 kriipsu on väitekirja leheküljed, kirja pandud Rossi järgi, mitte arvutatud. Balti Ülikooli algusel on kaks kuupäeva, 14. III 1946 ajajoonel ja 16. III 1946 Postimehe järgi — kaks kriipsu kahe päeva vahega, kumbagi ei ole valitud. · ⇄ · · · · · 115 lk

05AmeerikaAmerica

05 · 1949 — 1963 · 42°17′N 83°45′W

Nõudepesu, klaver, saksa keel — ja siis teine doktorikraad.

Ta saabus Hamburgi filoloogiadoktori kraadiga ja ilma ühegi kohata foneetikas. Ameerika-osa algas kraanikausist ja lõppes ühe ala rajamisega.

1949: Luterliku Maailmaliidu abiga jõudsid ema ja tütar Ühendriikidesse. Esimene elukoht oli Jaan Rossi järgi Tacoma Seattle’i lähedal — ingliskeelsetes järelehüüetes lihtsalt üks väikelinn Seattlest lõunas. Esimene töö oli nõudepesu. Teine oli klaverisaatja tantsustuudios — see üks aasta Tallinna konservatooriumis tasus end ära. Kolmas oli saksa keele õpetamine: Kansas Wesleyani ülikoolis uusimate keelte abiprofessorina ühe aasta, 1950–51, ja siis viis aastat Detroit Institute of Technology’s, 1951–56.

Detroidist lahkus ta selleks, et teha teine doktorikraad. See tuli Michigani ülikoolist 1959. aastal: filosoofiadoktor lingvistikas, üksteist aastat pärast esimest, teises riigis ja teises aines. Väitekiri „An Acoustic-Phonetic Study of Internal Open Juncture“ küsis, kuidas kuulaja kuuleb sõnadevahelist piiri — laboris, mitte paberil. See ilmus 1960. aastal ajakirja Phonetica lisana.

Kraadiga Ann Arborist ta ära ei läinud. Aastatel 1959–1963 töötas ta teadurina Gordon E. Petersoni juures Michigani kommunikatsiooniteaduste laboris, ja sealt tuli rida uurimusi vokaalikestusest, sisemisest põhitoonist ja amplituudist. „Duration of Syllable Nuclei in English“ (Peterson ja Lehiste, Journal of the Acoustical Society of America 32, 1960, lk 693–703) mõõtis 1263 konsonant-tuum-konsonant sõna, mille ütles üks kõneleja ühes ja samas raamlauses. Ja nende 1961. aasta uurimus diftongidest ja liuglevatest häälikutest pani kirja täpsed akustilised kriteeriumid selle kohta, kus üks häälik lõpeb ja teine algab — Keith Johnson kirjutab oma nekroloogis, et neid tsiteeritakse standardina tänini.

Ja keset kõike seda, 1960. aastal, ilmus eesti keele artikkel. „Segmental and syllabic quantity in Estonian“, kuuskümmend kaks lehekülge kogumikus American Studies in Uralic Linguistics, Bloomington — kuusteist aastat pärast lahkumist ja sama aasta, mil ilmus Michigani väitekiri. Eesti keel ei olnud tema tööülesanne. Ta ütles ise, et eesti keele foneetiline uurimine ei kuulunud talle pandud ülesannete hulka; alates 1960. aastast on tema töödes ometi väga palju järeldusi eesti foneetika kohta. Järgmine peatükk on see üks artikkel.

Selle peatüki allikad

  1. 1949

    Kraanikauss ja klaver

    allikas
  2. 1959

    Teine doktorikraad

    allikas
  3. 1960

    1263 sõna, üks kõneleja

    allikas
vähemalt 3 825 päeva · 11 aastat Filoloogiadoktor · 12. VII 1948 Luterliku Maailmaliidu abiga Ameerikasse · 1949 1949 · Seattle Saksa keele abiprofessor · 1950 1950 · Salina, Kansas Uurimisassistent Michigani ülikoolis Ann Arboris · 1957 1957 · Ann Arbor Teine doktorikraad, üksteist aastat hiljem · 1959 12. VII 1948 · Hamburg 1959 · Michigan · aasta täpsusega, 1. I → „vähemalt“ 16 aastat lahkumisest eesti välte artiklini · 37-aastasena 1 263 sõna ühest suust, Peterson ja Lehiste 1960 · üks punkt sõna kohta 41 × 31 · viimases reas 33 1 263 sõna · JASA 32 (1960)
≥ 3 825 päeva · 11 aastat · 1 263 sõna arvutatud sellel leheküljelHamburgi filoloogiadoktorist (12. VII 1948) Michigani lingvistikadoktorini: teine on dateeritud aasta täpsusega, 1959, ja loetud 1. jaanuarist — seepärast on 3 825 päeva alammäär, „vähemalt“, ja aastaid on üksteist, nagu ajajoone kirje ise ütleb. Ta oli tol aastal kolmekümne seitsme aastane — sünnipäev on jaanuari lõpus, nii et iga 1959. aasta päev annab sama vanuse; sama arv seisab lehe alguses. Lahkumisest (1944) eesti välte artiklini (1960) on 16 aastat. Ruudustik all on 1 263 punkti, üks iga sõna kohta, mille Peterson ja Lehiste 1960. aastal ühe kõneleja suust mõõtsid — arv on kirja pandud, allikaga; ruudustik 41 × 31 on loetud sellest arvust. · · 1 263 sõna · · · 1949 · 1950 · 1957

06Kolm väldetThree lengths

06 · 1960 · 42°17′N 83°45′W

Üks kirjapilt, kaks sõna.

Eesti keel kirjutab „kolli“ ja mõtleb sellega kaht eri sõna: kolli jälg ja nägin kolli. Tähed on samad, häälikud on samad, järjekord on sama. Erinevus on selles, kui pikk on esimene silp teise kõrval. Ilse Lehiste mõõtis selle 1960. aastal ära — ligikaudu 0,67, 1,5 ja 2,0 — ja pool sajandit ülemõõtmist on jätnud just selle suhte püsima, kui kõik muu on kõikunud. Siin on see suhe tasandina: ühel teljel silpide suhe, teisel see, kui vara põhitoon esimeses silbis langema hakkab.

2,00 · 3. välde · kolli — osastav, nägin kolli

Kirjapilt: kolli

Püstteljel: langus vara (ülal) … hilja (all) · vaakteljel: R1 : R2 Q1 lühike 0,67 · Q2 pikk 1,50 · Q3 ülipikk 2,00 kui tipp saabuks alati 100 ms pärast rõhulise vokaali algust riba, kus toonilangus otsustab: 1,552–1,933

Kolm ala ei ole joonistatud, vaid leitud: piirid arvutati poolitamise teel samast otsustusreeglist, mida teie lohistamine küsib. Piirid ise on kahe naaberkeskme geomeetriline keskmine, 1,00 ja 1,73 — seda lehte ei ole neid valinud. Katkendlik joon näitab, kuhu tipp langeks siis, kui ta saabuks alati sada millisekundit pärast rõhulise vokaali algust — mida pikem on esimene riim, seda varasemaks see suhtelisena muutub. Teine vihje ei ole esimesest sõltumatu. Punkti saab sellelt joonelt ära lohistada: just seda tähendab vihjete vastuollu seadmine. Ainult 1,552–1,933 vahel otsustab toonilangus; alt sellest on sõna pikk ja ülalt ülipikk, tulgu langus millal tahes.

põhitoon esimene riim 242 ms teine riim 121 ms mõõdetuna spektrogrammilt 244 ms

Sama sõna ajateljel. Ülal põhitoon, all silbid ja häälikud. Kõik, mida kuulete, sünteesitakse siinsamas — pulsirong kolme resonaatori kaudu. Salvestust sellel lehel ei ole. Kui heli mängib, käib jalast üle joon, mis seisab heli enda kellal.

Püstteljel 0–4 kHz, vaakteljel aeg; tumedam on valjem 83 kaadrit · 5,8 ms o 490 · 920 · 2500 Hz; i 300 · 2200 · 2990 Hz

Spektrogramm on arvutatud samadest näidistest, mida nupp mängib — 83 kaadrit 512-punktilise Hanni aknaga, 5,8 ms sammuga, 0–4 kHz — ja see arvutatakse ka siis, kui keegi kunagi ei vajuta: pilt on heliga ja helita sama. Riimide pikkus loetakse kaadritelt tagasi ja seisab jala all arvutatu kõrval; formandid loetakse iga vokaali keskelt lineaarse ennustuse ümbrikuna (järk 10). Sünteeskõne ei ole siin uus võte: Lehiste ise avaldas 1975. aastal katsed sünteeskõnega eesti välte kohta.

Suhe käib riimide, mitte tervete silpide kohta: silbi alguskonsonandi kestus eesti keeles ei erista midagi, nii et foneetikakirjandus jätab alguse võrdlusest välja. Seepärast on alguskonsonantidel siin kindlad kestused, mis ei veni. Vokaalide formandid on ligikaudsed ja üks kõneleja on üks suu: see leht sünteesib kõne, mitte ei jäljenda kedagi. Põhitooni kaal otsuses (0,22 logaritmiühikut) on selle lehe enda modelleerimisvalik — kirjandus järjestab vihjed, aga ei anna nende vahel vahetuskurssi.

07MõõtmineMeasuring

07 · Ohio, 1963 — 1987 · 39°58′N 83°00′W

„Fonoloog eirab foneetikat omal vastutusel.“

Ohio, kakskümmend neli aastat: labor, mille ta ise ehitas, osakond, mille eesotsas ta oli oma karjääri mõlemas otsas, ja raamat, mis tegi prosoodiast kirjeldatava asja.

1963. aastal tuli ta Michiganist Ohio osariigi ülikooli slaavi keelte ja lingvistika osakonna abiprofessoriks. Teisisõnu jõudis ta kohale enne, kui seal oli lingvistikaosakonda, kuhu jõuda. Lingvistikaosakond loodi 1962. aastal jaotusena, mille etteotsa tuli William S-Y. Wang; esimestel aastatel oli seal kolm täiskohaga õppejõudu — Wang, Lehiste ja Charles Fillmore. Doktoriõppe programm jõustus 1965/66. õppeaasta algul.

Ta oli osakonna asutajaliige ja selle esimene juhataja — ja siin lähevad Ohio enda leheküljed omavahel lahku. Ülikooli teadusprofiil ütleb, et osakond asutati 1967. aastal; osakonna enda mälestusleht ja MIT Pressi autorimärkus tema 1986. aasta raamatus ütlevad 1965. Sama lugu on juhatamisega: 1987. aasta pühendusteose kataloogikirje annab kaks ametiaega, 1967–71 ja 1985–87, osakonna foneetikaajalugu kolm — 1965–71, kohusetäitjana 1984–85 ja uuesti 1985–87. Nii või teisiti oli ta osakonna eesotsas nii alguses kui ka lõpus. Ja ta rajas foneetikalabori, mis oli algusest peale sisustatud akustilise foneetika jaoks.

Raamatud. „Readings in Acoustic Phonetics“ (MIT Press, 1967) on tema koostatud kogumik akustilise foneetika alustekstidest vokaalide, konsonantide ja prosoodia kohta; Keith Johnsoni sõnul oli see veerand sajandit eriala standardne sissejuhatus. „Suprasegmentals“ (MIT Press, 15. märts 1970, 194 lehekülge) on monograafia vältest, põhitoonist ja rõhust — tunnustest, mis ulatuvad üle ühe hääliku — ja sellest, mida need keeles teevad; kõige rohkem tsiteeritakse sealt lauset „A phonologist ignores phonetics at his own peril“ (lk vi) — fonoloog eirab foneetikat omal vastutusel. Selle peatüki pealkirjas seisab see lause meie tõlkes. Ja koos Pavle Ivićiga „Word and Sentence Prosody in Serbocroatian“ (MIT Press, 1986).

1970. aastal juhtis ta Ameerika Lingvistikaseltsi suvist lingvistikainstituuti Columbuses ja õpetas seal ise kursust suprasegmentaalidest — sama aine, millest samal aastal ilmus raamat. 1980. aastal oli ta Ameerika Lingvistikaseltsi president — see on eriala kõrgeim valitav amet Ameerikas — ja sai samal aastal ühe Ohio osariigi ülikooli esimestest silmapaistva teadustöö auhindadest. Ülikool nimetas ta nii Distinguished University Professoriks kui ka Distinguished Scholariks. Kokku on tema nimel üle kahekümne raamatu, umbes kakssada artiklit ja sada arvustust. 1987. aastal läks ta pensionile; kolleegid tähistasid seda pühendusteosega, mis ilmus osakonna töid sarjas numbrina 35 ja mille toimetasid Brian D. Joseph ja Arnold M. Zwicky.

Selle peatüki allikad

  1. 1967

    „Readings in Acoustic Phonetics“

    allikas
  2. 1970

    „Suprasegmentals“

    allikas
  3. 1980

    Lingvistikaseltsi president

    allikas
24 | 23 aastat · 1965 ⇄ 1967 · 20 arvutatud sellel leheküljelColumbuse aastad kahes tulbas ühes mõõtkavas: Ohiosse jõudmisest (1963) kongressini Tallinnas ja pensionini (1987) 24 aastat, sealt surmani (2010) 23 — kokku 47, sama arv, mille esimese peatüki joonis Columbusele annab. Lingvistikaosakonna asutamisel on kaks aastat, 1965 ja 1967, sest Ohio enda leheküljed ütlevad eri asja; mõlemad on kriipsuna tulbal ja kumbagi ei ole valitud. 20 raamatut on kirja pandud, mitte loetud: „üle kahekümne“, ütleb ülikooli lehekülg, ja rekord arvudes lehe lõpus ütleb 20. · · · 1965 ⇄ 1967 · 20 raamatut

08TagasiEstonia again

08 · 1987 — 2010 · 59°26′N 24°45′E

Ta tõi kongressi Tallinna. Ja siis tuli riik tema juurde.

1983. aastast kuulus ta rahvusvaheliste foneetikateaduste kongresside alalisse korralduskomiteesse, ja peamiselt tänu temale peeti üheteistkümnes kongress 1987. aastal Tallinnas.

Kongressi korraldas tollane Keele ja Kirjanduse Instituut ja osalejaid oli ligi tuhat. See tõi foneetikamaailma linna, kust ta oli nelikümmend kolm aastat varem poole tunni etteteatamisega lahkunud — ja tõi selle sinna ajal, mil riiki, kust ta lahkus, veel ei olnud.

Tunnustused tulid järjekorras. Audoktor: Essexi ülikool 1977, Lundi ülikool 1982, Tartu ülikool 1989 — kaks aastat enne taasiseseisvumist, seesama ülikool, kuhu ta astus 1942. aastal ja millest ta 1944. aastal ilma kraadita lahkus — ja Ohio osariigi ülikool 1999, sügisese lõpuaktuse ajal 10. detsembril, ühena viiest. Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige 1990. Soome Teaduste Akadeemia välisliige 1998. Eesti Teaduste Akadeemia välisliige 23. aprillil 2008, kaheksakümne kuue aastasena. Valgetähe III klassi teenetemärk 2001. Ja 2009. aastal, kaheksakümne seitsme aastasena, Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind — laureaadid istutavad Väike-Maarja keeletammikusse nimelise puu, ja tema oma seisab seal.

2001. aastal ilmus koos Jaan Rossiga „The Temporal Structure of Estonian Runic Songs“ (Walter de Gruyter, 214 lk) — muusikateadlase ja keeleteadlase koos lugemine arhiivisalvestustest, mis on enamasti tehtud kahekümnenda sajandi esimesel poolel, ja mis jälgib, kuidas värsimõõt ja keele enda välted teineteise vastu töötavad. Tagasi kõige vanema eesti keele juurde, karjääri teisest otsast.

Miks ta seda tegi, küsiti temalt Sirbi intervjuus 8. mail 2009. Ta vastas, et Eestit ei olnud tol ajal kaardil, ja mida rohkem eestlastest teatakse, seda raskem on neist vaikides üle minna. Samas vestluses ütles ta keeleõppe kohta: „Reeglitega õpetatakse surnud keeli, elavaid keeli õpitakse ühiskonnas, kus on vaja ennast arusaadavaks teha.“ Ta suri jõulupäeval, 25. detsembril 2010, kaheksakümne kaheksa aastasena. Ohio osariigi ülikool pidas 11. ja 12. novembril 2011 tema mälestussümpoosioni ja peab tema nimelist fondi, millest antakse doktorantidele uurimistoetusi. 17. märtsil 2022 pidasid Emakeele Selts ja Eesti Teaduste Akadeemia Tartus koosoleku „Ilse Lehiste 100“.

Selle peatüki allikad

  1. 1987

    Kongress Tallinnas

    allikas
  2. 1989

    Tartu audoktor

    allikas
  3. 2009

    Wiedemanni keeleauhind

    allikas
  • Ilse Lehiste Väike-Maarjas, 30. aprill 2009 · foto: Metsavend, CC BY-SA 3.0

    Ilse Lehiste Väike-Maarjas, 30. aprill 2009 · foto: Metsavend, CC BY-SA 3.0, pisipilt kärbitud ja toonitud

12 · 4 · 4 · 8 arvutatud sellel leheküljelKaksteist tunnustust joonel 1977-st 2009-ni, iga kriips üks tunnustus ja link leheküljele, kust see tuleb. Neli kõrgemat kriipsu on audoktorikraadid, loetud pealkirjadest: Essex 1977, Lund 1982, Tartu 1989, Ohio State 1999. Iga kriipsu all on tema vanus tol aastal — tunnustused on aasta täpsusega ja tema sünnipäev on jaanuari lõpus, nii et vanus on aasta miinus 1922; 8 tunnustust 12-st tuli pärast kuuekümne viiendat eluaastat. Nelja Eestist antud tunnustuse kohal on aastad, mis olid möödunud 1944. aasta lahkumisest: 45, 57, 64, 65. Alumine riba loeb tunnustusi andja riigi kaupa: Eesti 4, USA 4, Soome 1, Rootsi 1, Ühendkuningriik 1, ja 1 ilma riigita (pühendusteos). · · · · · · · · · · ·

Tema enda sõnad

  • „Reeglitega õpetatakse surnud keeli, elavaid keeli õpitakse ühiskonnas, kus on vaja ennast arusaadavaks teha.“

    Ilse Lehiste · 8. V 2009 Originaal on eestikeelne. allikas
  • „Aeg oli selline – me olime maakaardilt kadunud. Leidsin, et mida rohkem meist teatakse, seda raskem on meid surnuks vaikida. Maakaardil meid ei olnud.“

    Ilse Lehiste · 8. V 2009 Originaal on eestikeelne. allikas
  • „Mul oli metsaistutaja perspektiiv: ma teadsin, et ma ise neid puid ei näe, mille seemneid ma külvan.“

    Ilse Lehiste · 8. V 2009 Originaal on eestikeelne. allikas

09Inimesed ja kohadPeople and places

09 · Kaart · 39°58′N 83°00′W

Juhendajad, kaasautorid, õpilased. Ja üks ookean, mida ta ei kavatsenud ületada.

Tallinn, Tartu, Hamburg, üks väikelinn Seattlest lõunas, Salina, Detroit, Ann Arbor ja Columbus Ohios, kus ta elas nelikümmend seitse aastat. Ja siis tagasi: 1987. aastal tõi ta rahvusvahelise foneetikakongressi Tallinna.

Tallinn · 1922 Tallinn1922 Tartu · 1942 Tartu1942 Hamburg · 1944 Hamburg1944 Väikelinn Seattlest lõunas · 1949 Väikelinn Seattlest lõunas1949 Salina, Kansas · 1950 Salina, Kansas1950 Detroit · 1951 Detroit1951 Ann Arbor · 1957 Ann Arbor1957 Columbus, Ohio · 1963 Columbus, Ohio1963
  • elu, peatus peatuse järel aastate järjekorras
  • kaks tagasiteed Columbusest, 1987 ja 1989
Joon on tõmmatud suurringjoontena, sest nii kulgeb ookeani ületamine. Kaks katkendjoont on tagasiteed Columbusest 1987 ja 1989. Õõnes punkt on väikelinn Seattlest lõunas, mis seisab Seattle’i punktil. Leipzigit kaardil ei ole: ükski allikas ei anna sellele kuupäeva. Maismaa: Natural Earth, avalik omand.

Kaheksa peatust

  1. 1

    Tallinn

    sünnikoht, 31. I 1922 59°26′N 24°45′E allikas

  2. 2

    Tartu

    üliõpilane, 1942–1944 58°23′N 26°43′E allikas teine allikas

  3. 3

    Hamburg

    Briti tsoon, 1944–1949 53°33′N 10°00′E allikas

  4. 4

    Väikelinn Seattlest lõunas

    esimene Ameerika aasta, 1949 (Jaan Rossi järgi Tacoma) 47°36′N 122°20′W (lähima punkti täpsusega) allikas

  5. 5

    Salina, Kansas

    üks aasta saksa keelt, 1950–1951 38°49′N 97°36′W allikas

  6. 6

    Detroit

    viis aastat saksa keelt, 1951–1956 42°20′N 83°03′W allikas

  7. 7

    Ann Arbor

    uurimisassistent, 1957–1963 42°17′N 83°45′W allikas

  8. 8

    Columbus, Ohio

    nelikümmend seitse aastat, 1963–2010 39°58′N 83°00′W allikas

Neliteist inimest

  • Gordon E. Peterson Michigani kommunikatsiooniteaduste labori juht, tema kaasautor · 1914–1967 Tema juures töötas Lehiste 1959–1963 teadurina, ja sealt tuli rida uurimusi vokaalikestusest, sisemisest põhitoonist ja amplituudist. Nende 1960. aasta töö mõõtis 1263 sõna ühe kõneleja suust; nende 1961. aasta kriteeriumid selle kohta, kus üks häälik lõpeb ja teine algab, on Keith Johnsoni nekroloogi sõnul standardina käibel tänini. allikas teine allikas
  • Georg Liiv foneetik Tallinnas, kes jõudis samale vastusele aasta hiljem · 1928–1990 „Eesti keele kolme vältusastme vokaalide kestus ja meloodiatüübid“ ilmus Keeles ja Kirjanduses 1961. aastal kahes osas. Lehiste oli Ameerikas, Liiv Tallinnas, raudse eesriide eri pooltel, sama probleemi kallal — ja nad jõudsid teineteisest sõltumatult sama liiki vastuseni. Juba pealkiri seob kaks vihjet kokku: kestus ja meloodia. allikas
  • Douglas Danforth kaasautor 1977. aasta vihjete hierarhias Koos temaga avaldas Lehiste 1977. aastal soomekeelses ajakirjas Virittäjä artikli „Foneettisten vihjeiden hierarkia viron kvantiteetin havaitsemisessa“ — eesti välte tajumise foneetiliste vihjete hierarhia. Järjestus on: esimese vokaali kestus enne, põhitoon pärast. Kui vihjed vastuollu seada, võidab tavaliselt kestus. allikas
  • Jaan Ross muusikateadlane, kaasautor ja tema Saksamaa-aastate uurija · s. 1957 Koos temaga ilmus 2001. aastal „The Temporal Structure of Estonian Runic Songs“. Ja tema ettekanne „Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast“ 2022. aasta koosolekul on peaaegu ainus allikas, kust tulevad Hamburgi aastate täpsed kuupäevad — 2. jaanuar 1946, 14. november 1947, 12. juuli 1948. allikas
  • Pavle Ivić serbia keeleteadlane, kaasautor · 1924–1999 Koos temaga kirjutas Lehiste raamatu „Word and Sentence Prosody in Serbocroatian“ (MIT Press, 1986). Ta ei mõõtnud ainult eesti keelt: sama meetod käis ka teiste keelte prosoodia kohta. allikas
  • Emil (Jakob) Wolff Hamburgi anglist, tema juhendaja · 1879–1952 Juhendas tema 1948. aasta väitekirja William Morrise vanapõhja-ainelistest teostest. Britid olid ta 1945. aastal ülikooli esimeseks sõjajärgseks rektoriks määranud. Jaan Ross nimetab teda Jakobiks, saksa teatmeteosed Emiliks — Jakob on tema kolmest eesnimest esimene. allikas
  • Felix Oinas folklorist, külalislektor Balti Ülikoolis · 1911–2004 Käis Heidelbergist Balti Ülikoolis eesti keelt lugemas ja mäletas Ilse Lehistet ühe oma kõige tõsisema õpilasena. See on üks väheseid vahetuid hinnanguid temale kui üliõpilasele, mis Saksamaa-aastatest alles on. allikas
  • William S-Y. Wang Ohio lingvistikajaotuse esimene juht · s. 1933 Ohio osariigi ülikoolis loodi 1962. aastal lingvistikajaotus ja tema tuli selle etteotsa. Esimestel aastatel oli seal kolm täiskohaga õppejõudu: Wang, Lehiste ja Charles Fillmore. allikas teine allikas
  • Charles J. Fillmore kolmas kolmest, hilisem raamgrammatika rajaja · 1929–2014 Ohio lingvistikajaotuse kolmas täiskohaga õppejõud Lehiste kõrval. Osakond, mis kasvas kolmest inimesest, oli see, mille esimeseks juhatajaks Lehiste sai. allikas
  • Brian D. Joseph ja Arnold M. Zwicky tema pühendusteose toimetajad 1987. aastal, tema pensionileminekul, andsid nad välja „A Festschrift for Ilse Lehiste“ osakonna tööde sarja 35. numbrina. Sisu ulatub bretooni katkelistest mutatsioonidest kuni prosoodiani — see on ala laius, mille ta enda ümber kogus. allikas
  • Elfriede Lender tema kooli asutaja · 1882–1974 Tema eragümnaasium tüdrukutele avati 9. septembril 1907 Suur-Karja 13, kaheksakümne ühe tüdrukuga, kellest enamik olid eestlased ja vaestest peredest. Õppekeel oli vene keel kuni 1918. aastani. Kool likvideeriti 1. augustil 1940 — mis läheb vastuollu sellega, mida nekroloogid Lehiste lõpetamise kohta ütlevad. allikas
  • Tema ema nimetu igas leitud allikas Ta põgenes koos tütrega 1944. aastal, kaotas poja sõjas ja mehe Saksamaal, ja asus 1949. aastal Ameerikasse. Jaan Ross paneb kirja ühe lause, mille ta tütrele ütles: kui sa abiellud, siis ma suren. Ilse Lehiste ei abiellunud kunagi. Keith Johnsoni nekroloogi järgi kolis ema koos tütrega Columbusesse ja suri umbes aasta pärast seda, kui tütar 1963. aastal Ohio osariigi ülikooli tööle asus. Tema nime ei anna ükski leitud allikas. allikas teine allikas
  • Tema vend ainus õde-vend, nimetu igas leitud allikas Ta mobiliseeriti Nõukogude armeesse ja hukkus sõjas. Keith Johnsoni nekroloog ajakirjas Language paneb selle kirja ühe reaga. Nime, vanust ega surmakohta ei anna ükski allikas. Ta on sellel leheküljel sellepärast, et ta oli olemas ja on kadunud ka kirjast. allikas
  • Külli Prillop keeleteadlane, kes küsib, kas silp on õige ühik Tema artikkel „Feet, syllables, moras and the Estonian quantity system“ annab needsamad kolm suhet — 2/3, 3/2, 2/1 — jala esimese ja teise silbi (või nende riimide) kestuse tüüpilise suhtena ja viitab nende juures Lehiste 1960. ja 2003. aasta töödele. Kas õige ühik on silp, jalg või mora, on lahtine küsimus. allikas

10AjajoonTimeline

10 · Tallinn – Columbus · 1922 – 2010

Kaheksakümmend kaheksa aastat, rida rea järel.

45 rida, 16 päeva täpsusega, 3 kuu, 26 aasta täpsusega; 1 rida enne tema sündi, 2 pärast surma. Vali, mida vaadata, ja keri; joon servas kasvab sinuga kaasa ja läheb IX 1944 – 1949 halliks — viis aastat ilma riigita.

1 167 km ≈ 7 903 km ≈ 2 216 km 1 288 km Tallinn · 1922 Tartu · 1942 Hamburg · 1944 Väikelinn Seattlest lõunas · 1949 Salina · 1950 Detroit · 1951 Ann Arbor · 1957 Columbus · 1963 kaks tagasiteed Columbusest, edasi ja tagasi, samas mõõtkavas — joonega liitmata Columbus → Tallinn · 1987 · 7 146 km · edasi-tagasi 14 291 km Columbus → Tartu · 1989 · 7 307 km · edasi-tagasi 14 614 km
13 061 km · 7 903 km · 14 291 km Elu teekond 13 061 km, seitse sammu linnulennult samadest koordinaatidest, mida kasutavad kompass ja kaart; pikim samm 7 903 km, Hamburg → Väikelinn Seattlest lõunas; kaks sammu — Hamburg → Väikelinn Seattlest lõunas ja Väikelinn Seattlest lõunas → Salina — on katkendjoonega, sest linn, kuhu ta jõudis — Jaan Rossi järgi Tacoma —, seisab siin Seattle’i punktil: oma koordinaati sel lehel ei ole. Üks tagasitee, 1987, oli 14 291 km — pikem kui kogu elu joon; ta tuli mõlemal korral Columbusesse tagasi, seepärast on tagasiteed all omaette joontena, edasi ja tagasi, joonega liitmata. Sammud on ümardatud eraldi ja liidetud enne ümardamist; tagasitee on korrutatud kahega enne ümardamist. Teekonnad olid pikemad. Tallinn 1922 → Tartu 1942 · 163 km → Hamburg 1944 · 1 167 km → Väikelinn Seattlest lõunas 1949 · 7 903 km → Salina 1950 · 2 216 km → Detroit 1951 · 1 288 km → Ann Arbor 1957 · 58 km → Columbus 1963 · 265 km · Tallinn 1987 · 7 146 × 2 · Tartu 1989 · 7 307 × 2

allikad lahknevad — 5 real ütlevad allikad eri asja; rida ütleb, mida kumbki, ega vali.

45 / 45 sündmust

  1. 1900. aastad
    1. Suur-Karja 13 Elu allikad lahknevad

      Kool, mida ta käis — ja mis oli juba suletud

      Elfriede Lenderi eragümnaasium avati 1907, likvideeriti 1. augustil 1940. Nekroloogid ütlevad, et ta lõpetas selle Saksa okupatsiooni ajal.

      allikas
  2. 1920. aastad
    1. Tallinn Elu

      Sündis sõjaväelase perre

      Isa oli sõjaväelane; kas kapten või kõrgem ohvitser, selles allikad lahknevad. Kodukeeled olid eesti, saksa ja vene.

      allikas
  3. 1940. aastad
    1. Tallinn Elu

      Üks aasta klaverit konservatooriumis

      Kooli ja ülikooli vahel. Ameerikas oli see kaheksa aastat hiljem raha, mille eest elada.

      allikas
    2. Tartu Elu

      Ülikool avatakse tema kahekümnendal sünnipäeval

      Õppetöö algas uuesti 31. jaanuaril 1942, aga filosoofiateaduskond avati alles 15. oktoobril.

      allikas
    3. Tartu Elu

      Kolm filoloogiat, aga mitte eesti keel

      Germaani, inglise ja klassikaline filoloogia korraga. Kraadi ta siit ei saanud. 1943. aasta talvesemestri veetis ta külalisüliõpilasena Leipzigi ülikoolis.

      allikas
    4. Elu

      Vend hukkub sõjas

      Ainus õde-vend, mobiliseeritud Nõukogude armeesse. Nime, vanust ega surmakohta ei anna ükski allikas.

      allikas
    5. Tartu Ränne

      Punaarmee Marienburgi liini vastu

      Ülikoolilinnas lagunes tavaline elu. Tartu linnamuuseum on suure põgenemise sellest linnast eraldi kirja pannud.

      allikas
    6. Eesti Ränne

      Poole tunni etteteatamisega Saksamaale

      Umbes 80 000 lahkus Eestist, neist 40 000 jõudis Saksamaale. Vool oli suurim septembris.

      allikas teine allikas
    7. Hamburg Töö

      Tõlkija-masinakirjutaja Balti Ülikoolis

      Varaseim täpselt dateeritud töökoht tema Saksamaa-aastatest — ja see paigutab ta selle ülikooli asutamise sisse, mitte selle kõrvale.

      allikas
    8. Hamburg Töö allikad lahknevad

      Balti Ülikool alustab ajaloomuuseumis

      1025 üliõpilast esimese semestri lõpuks, neist 154 eestlast. Postimees dateerib alguse 16. märtsile.

      allikas
    9. Hamburg Elu

      Hamburgi ülikooli üliõpilane

      Talvesemester 1946/47. Elukoht oli põgenikelaager.

      allikas
    10. Pinneberg Elu

      Eesti Akadeemilise Klubi abiesimees

      Balti Ülikool oli selleks ajaks kolinud Hamburgist Pinnebergi kasarmutesse.

      allikas
    11. Hamburg Töö

      115 lehekülge valmis

      „Über die Ethik der nach altnordischen Quellen geschaffenen Werke von William Morris“. Alla aasta talvesemestri algusest.

      allikas
    12. Hamburg Töö

      Suuline eksam, kaks päeva

      26. ja 27. veebruar. Mis aineid küsiti ja kes komisjonis istus, ei ole teada.

      allikas
    13. Hamburg Töö allikad lahknevad

      Filoloogiadoktor

      Juhendaja anglist Wolff, kelle britid olid 1945. aastal ülikooli esimeseks sõjajärgseks rektoriks määranud. Ross nimetab teda Jakob Wolffiks; lehekülje inimeste all seisab Emil Wolff, ja nende samasust ei kinnita ükski allikas otsesõnu.

      allikas
    14. Seattle Ränne

      Luterliku Maailmaliidu abiga Ameerikasse

      Ema ja tütar kahekesi. Esimene töö oli nõudepesu, teine klaverisaatja tantsustuudios.

      allikas
  4. 1950. aastad
    1. Salina, Kansas Töö

      Saksa keele abiprofessor

      Kansas Wesleyani ülikool, üks aasta. Seejärel viis aastat Detroit Institute of Technology’s.

      allikas
    2. Ann Arbor Töö

      Uurimisassistent Michigani ülikoolis Ann Arboris

      Eestikeelne Vikipeedia artikkel dateerib Michigani aastad 1957–1963. Kaks aastat hiljem tuli sealt teine doktorikraad.

      allikas
    3. Ann Arbor Töö

      Teine doktorikraad, üksteist aastat hiljem

      Michigani ülikool, lingvistika. „An Acoustic-Phonetic Study of Internal Open Juncture“ — kuidas kuulaja kuuleb sõnadevahelist piiri.

      allikas
    4. Ann Arbor Töö

      Teadur Petersoni laboris

      1959–1963 kommunikatsiooniteaduste laboris: vokaalikestus, sisemine põhitoon, amplituud.

      allikas teine allikas
  5. 1960. aastad
    1. Ann Arbor Töö

      1263 sõna ühest suust

      Peterson ja Lehiste, „Duration of Syllable Nuclei in English“, JASA 32, lk 693–703.

      allikas
    2. Bloomington Töö

      „Segmental and syllabic quantity in Estonian“

      Kuuskümmend kaks lehekülge, American Studies in Uralic Linguistics. Välde ei ole kestus, vaid suhe.

      allikas
    3. Ann Arbor Töö

      Kus üks häälik lõpeb ja teine algab

      Lehiste ja Petersoni akustilised kriteeriumid diftongide ja liuglevate häälikute uurimusest. Keith Johnson kirjutab oma nekroloogis, et neid tsiteeritakse standardina tänini.

      allikas
    4. Tallinn Töö

      Georg Liiv jõuab samale vastusele

      „Eesti keele kolme vältusastme vokaalide kestus ja meloodiatüübid“, Keel ja Kirjandus, kaks osa. Teineteisest sõltumatult, raudse eesriide eri pooltel.

      allikas
    5. Columbus Ränne

      Ohio osariigi ülikooli, slaavi osakonda

      Ta jõudis kohale enne, kui seal lingvistikaosakonda oligi.

      allikas
    6. Columbus Töö allikad lahknevad

      Lingvistikaosakonna asutajaliige ja esimene juhataja

      Ohio enda leheküljed vaidlevad, kas 1965 või 1967 — ja kas ta juhatas kaks korda või kolm.

      allikas
    7. Töö

      „Readings in Acoustic Phonetics“

      MIT Press. Tema koostatud kogumik akustilise foneetika alustekstidest. Keith Johnsoni sõnul veerand sajandit eriala standardne sissejuhatus.

      allikas teine allikas
  6. 1970. aastad
    1. Columbus Töö

      Lingvistikainstituudi juhataja

      Ameerika Lingvistikaseltsi suvine instituut Columbuses. Ta õpetas seal kursust suprasegmentaalidest — sama aine, mis samal aastal raamatuna ilmus.

      allikas
    2. Töö

      „Suprasegmentals“

      194 lehekülge vältest, põhitoonist ja rõhust — tunnustest, mis ulatuvad üle ühe hääliku. Kõige tsiteeritum rida, leheküljelt vi: fonoloog eirab foneetikat omal vastutusel.

      allikas teine allikas
    3. Töö

      Vihjete hierarhia, soome keeles

      Lehiste ja Danforth ajakirjas Virittäjä: kestus enne, põhitoon pärast. Vastuolu korral võidab tavaliselt kestus.

      allikas
  7. 1980. aastad
    1. Töö

      Ameerika Lingvistikaseltsi president

      Eriala kõrgeim valitav amet Ameerikas — ja samal aastal üks ülikooli esimestest silmapaistva teadustöö auhindadest.

      allikas
    2. Töö

      „Word and Sentence Prosody in Serbocroatian“

      Koos Pavle Ivićiga, MIT Press. Eesti keel ei olnud ainus, mida ta mõõtis.

      allikas
    3. Tallinn Pärand

      Foneetikakongress Tallinnas

      Rahvusvaheliste foneetikateaduste kongresside XI istung, ligi tuhat osalejat, peamiselt tema töö. Nelikümmend kolm aastat pärast lahkumist.

      allikas teine allikas
    4. Columbus Elu

      Pensionile, ja pühendusteos

      Osakonna tööde sarja 35. number, toimetajad Brian D. Joseph ja Arnold M. Zwicky. Emeriitprofessorina jätkus töö veel sama pikalt.

      allikas
    5. Tartu Pärand

      Tartu ülikooli audoktor

      Ülikoolilt, kuhu ta astus 1942 ja millest lahkus 1944 ilma kraadita. Kaks aastat enne taasiseseisvumist.

      allikas
  8. 1990. aastad
    1. Pärand

      Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige

      Kolm aastat pärast pensionile minekut.

      allikas
    2. Pärand

      Soome Teaduste Akadeemia välisliige

      Kümme aastat enne Eesti Teaduste Akadeemiat.

      allikas
    3. Columbus Pärand

      Ohio osariigi ülikooli audoktor

      Sügisesel lõpuaktusel, ühena viiest. Neljas audoktorikraad Essexi, Lundi ja Tartu järel.

      allikas
  9. 2000. aastad
    1. Töö

      „The Temporal Structure of Estonian Runic Songs“

      Koos Jaan Rossiga, 214 lehekülge. Arhiivisalvestused enamasti kahekümnenda sajandi esimesest poolest: kuidas värsimõõt ja keele välted teineteise vastu töötavad.

      allikas
    2. Pärand

      Valgetähe III klassi teenetemärk

      Riigilt, kust ta oli kahekümne kahe aastasena põgenenud.

      allikas
    3. Tallinn Pärand

      Eesti Teaduste Akadeemia välisliige

      Kaheksakümne kuue aastasena, kuuskümmend neli aastat pärast lahkumist.

      allikas
    4. Väike-Maarja Pärand

      Wiedemanni keeleauhind

      Eesti tähtsaim keeleauhind, kaheksakümne seitsme aastasena. Laureaadid istutavad keeletammikusse nimelise puu.

      allikas teine allikas
  10. 2010. aastad
    1. Columbus Elu allikad lahknevad

      Suri jõulupäeval

      Kaheksakümne kaheksa aastasena, Ohios. Postimees, eestikeelne Vikipeedia ja Wikidata ütlevad Columbus; ingliskeelne Vikipeedia ütleb Worthington, Columbuse eeslinn.

      allikas teine allikas
    2. Columbus Pärand

      Mälestussümpoosion

      Ohio osariigi ülikooli lingvistikaosakond, 11.–12. november 2011.

      allikas
  11. 2020. aastad
    1. Tartu Pärand

      „Ilse Lehiste 100“

      Emakeele Selts ja Eesti Teaduste Akadeemia Tartus. Seal pidas Jaan Ross ettekande tema esimesest doktoriväitekirjast, kust tulevad peaaegu kõik Hamburgi aastate täpsed kuupäevad.

      allikas

45 rida; kuu täpsusega read on loetud kuu esimesest ja aasta täpsusega read 1. jaanuarist. 1922–2010

11PärandLegacy

11 · Mis on kasutuses · 39°58′N 83°00′W

Fond, sümpoosion ja üks puu keeletammikus.

Mida temast on öeldud, mis kannab tema nime ja kus see kõik kirjas on. Igal real on oma allikas.

Mida temast on öeldud

  • „Üks mu terasemaid kuulajaid oli Ilse Lehiste“

    Felix Oinas · folklorist, külalislektor Balti Ülikoolis Oinase enda sõnad tema mälestustest, mida Jaan Ross tsiteerib Sirbis 2022; nurksulgudes lõikemärgid [—] on essee omad. Ingliskeelne tõlge on meie oma. allikas
  • Kui sina abiellud, siis ma suren.

    Ilse Lehiste ema · tema ema, Ameerikasse jõudes ümberjutustatud, mitte otsene tsitaat Kaudselt kolme käe kaudu: Ross vahendab Sirbis 2022 seda, mida Lehiste ise olevat öelnud oma ema öelduna. Sama lõik ütleb Stella Karolini teatel, et isa sooritas neil aastail enesetapu. allikas
  • „Ta jättis maha kõik, mida ta teadis, ja selle helge tuleviku, mis tal seal oli, poole tunni etteteatamisega, et minna koos vanematega Saksamaale.“

    Craige Roberts · keeleteadlane, Ohio osariigi ülikool; tema mälestuskõnest matusetalitusel 30. detsembril 2010, mille lingvistikaosakond on avaldanud oma mälestuslehel Sõna-sõnalt inglise keeles; eestikeelne tõlge on meie oma. allikas

Tema enda sõnad on 8. peatükis. tema sõnad

Rekord, arvudes — 7 arvu 14-st on loetud lehe enda ajajoonest, foneetikast ja tunnustustest; 7 on kirja pandud, allikaga

Tunnustus ja mälestus

11 tunnustust 12-st kannab andja riiki; pühendusteos ei kanna.

Tema nime kannavad

  • Ilse Lehiste mälestusfond Ohio osariigi ülikooli lingvistikaosakond annab sellest doktorantidele uurimistoetusi, sealhulgas uurimisreisideks.
  • Ilse Lehiste mälestussümpoosion 11.–12. november 2011, Columbus. Osakond korraldas selle vähem kui aasta pärast tema surma.
  • Puu Väike-Maarja keeletammikus Väike-Maarja keeletammikus kasvavad kõigi Wiedemanni keeleauhinna laureaatide nimelised tammed. Lehiste sai auhinna 2009. aastal.
  • Foneetikalabor Ohios Ta rajas selle lingvistikaosakonna juurde, algusest peale akustilise foneetika jaoks sisustatuna.

Temast kirjutatud, ja tema enda kirjutatud

Mida see lehekülg ei tea

Kaheksakümmend kaheksa aastat, kolm riiki, kaks doktorikraadi ja üks eriala, mille käibivaid arve see lehekülg kasutab, ilma et oleks lugenud tööd, millele need omistatakse. Alljärgnev ei ole tagasihoidlikkus, vaid nimekiri: iga rida on koht, kus allikad läksid lahku või vaikisid, ja mida siin lehel seepärast ei väideta.

  • Kuidas kutsuti tema ema, isa ja venda. Ükski allikas, eesti- ega ingliskeelne, ei nimeta neist kedagi nimepidi. Isa on ainult amet, ema ainult ema, ja vend, kes Nõukogude armees hukkus, on üks rida ühes nekroloogis. sirp.ee escholarship.org sirp.ee
  • Kus täpselt oli nende esimene Ameerika kodu. Jaan Ross nimetab Sirbis Tacomat Seattle’i lähedal; ingliskeelsetes järelehüüetes — Rossi enda mälestuskõnes ja Keith Johnsoni nekroloogis — seisab ainult „a small town south of Seattle“. Tacoma koordinaati sellel lehel ei ole, nii et kaardil olev punkt on ligikaudne: see on Seattle’i oma. sirp.ee linguistics.osu.edu escholarship.org
  • Kes juhendas tema Michigani doktoritööd. Gordon E. Peterson on see, kelle juures ta pärast töötas, aga juhendajat ei nimeta ükski nekroloog ega osakonna ajalugu. ling.ohio-state.edu cambridge.org
  • Kas Ohio lingvistikaosakond asutati 1965. või 1967. aastal, ja kas ta juhatas seda kaks korda või kolm. Ohio enda leheküljed vastavad erinevalt, ja see lehekülg annab mõlemad. research.osu.edu linguistics.osu.edu ling.ohio-state.edu eric.ed.gov
  • Kas kolm suhet — 2 : 3, 3 : 2, 2 : 1 — on tema enda sõnastus või hilisem idealiseering tema mõõtmistest. Kirjandus omistab need talle: Külli Prillop viitab nende juures Lehiste 1960. ja 2003. aasta töödele. Selle lehe instrument kasutab neid arve, aga 1960. aasta artiklit ennast ei ole selle lehe jaoks loetud, nii et kust nad täpselt pärinevad, on siin kontrollimata. roa.rutgers.edu researchgate.net
  • Lehiste 1960. aasta enda millisekunditabelid. Mitu kõnelejat ta salvestas, milline oli sõnaloend ja millise riistaga ta mõõtis — ühtki neist ei õnnestunud selle lehe jaoks leida. Käes on ainult idealiseeritud suhted, mitte toorandmed. language-archives.org researchgate.net
  • Vokaalide formandid, millega see lehekülg kõnet sünteesib. Need on ligikaudsed väärtused, mitte Asu ja Terase avaldatud tabel, mida ei õnnestunud kätte saada. Häälikud kõlavad eesti vokaalidena, aga nad ei ole kellegi konkreetse suu. lehe alusmaterjal
  • Kas kolme välte analüüs ise on õige. Mati Hint on Keeles ja Kirjanduses avaldanud artikli „Kolme häälikuvälte eksituse mehaanika“ ja teise, mis paigutab kolmikvastanduse idee Ado Grenzsteini juurde, mitte kahekümnenda sajandi instrumentaalfoneetikasse; Külli Prillop küsib samas ajakirjas, mida teeb moora eesti keeles. See lehekülg ei ole neid artikleid lugenud ja ei vaidle nendega. keeljakirjandus.ee keeljakirjandus.ee keeljakirjandus.ee
  • Kas õige ühik on silp, jalg või mora. Suhe on siin esitatud riimide kohta, sest nii seda kirjanduses mõõdetakse; Külli Prillop annab samad arvud jala esimese ja teise silbi — või nende riimide — kestuse suhtena, ja tema artikli pealkiri küsib jalgade, silpide ja morade järele. Küsimus on lahtine ja see lehekülg ei lahenda seda. roa.rutgers.edu researchgate.net
  • Tema 1980. aasta presidendikõne pealkiri Ameerika Lingvistikaseltsis, ja mitut doktoritööd ta Ohios juhendas. Kumbagi ei anna ükski leitud allikas. linguistics.osu.edu escholarship.org
  • Ja kuidas see lehekülg tehti. Esimene mustand kirjutati allikate kokkuvõtete, mitte allikate endi järgi. Allikad, mida avada sai, on hiljem üle loetud ja kirjed nende järgi parandatud; mida avada ei saanud, seisab endiselt kokkuvõtetel. lehe alusmaterjal
  • Kus ta suri. Postimees, eestikeelne Vikipeedia ja Wikidata ütlevad Columbus; ingliskeelne Vikipeedia ütleb Worthington, Columbuse eeslinn. Ohio mälestusleht ja JIPA nekroloog linna ei nimeta. Lehekülg trükib Columbuse ja näitab lahknevust ajajoonel tema surma juures, mitte ei lahenda seda. postimees.ee en.wikipedia.org et.wikipedia.org wikidata.org
  • Kas Jaan Rossi „Jakob Wolff“ ja saksa teatmeteoste „Emil Wolff“ on sama mees. Eluloolised andmed langevad kokku — Hamburgi anglist, 1945. aastal esimene sõjajärgne rektor —, aga ükski allikas ei ütle seda otsesõnu; lehekülg oletab seda ja ütleb nii. sirp.ee de.wikipedia.org
  • Lause, mille pärast raamatut „Suprasegmentals“ kõige rohkem tsiteeritakse — „A phonologist ignores phonetics at his own peril“. Raamatut ennast ei õnnestunud avada, nii et tema enda sõnade hulgas 08. peatükis seda lauset ei ole; siin seisab see teiste sõnul: Zita McRobbie-Utasi annab lehekülje (lk vi) ja Linda Shockey tsiteerib seda oma järelehüüdes Ohio osariigi ülikooli mälestuslehel. Eestikeelne sõnastus peatüki pealkirjas on meie tõlge. mitpress.mit.edu journals.library.ualberta.ca linguistics.osu.edu
  • Language’i nekroloog, mille kirjutas Keith Johnson. Ei ajakirja enda lehekülge ega avatud versiooni, mille Johnson avaldas UC Berkeley PhonLab Annual Reportis (2011), ei õnnestunud tsitaatide kontrollimisel avada, nii et ühtki nekroloogi lauset siin ei tsiteerita. Lause tema noorusaja eesti, saksa ja vene keelest on võetud Brian Josephi teatest, mille Arnold Zwicky Language Logis edasi andis ja mille Ohio osariigi ülikooli mälestusleht on ära trükkinud. muse.jhu.edu doi.org escholarship.org linguistics.osu.edu
  • 1 foto temast, vaba litsentsiga, ja mitte ühtegi videot. → 8. peatükk
  • 6 allikat ei avanenud, nii et tema enda lauseid on siin tsiteeritud ainult 3. → tema sõnad
  • 16 ajajoone 45 kirjest on dateeritud päeva, 3 kuu ja 26 ainult aasta täpsusega; 1 kirje jääb enne tema sündi ja 2 pärast surma; 10 kirjel ei ole kohta. → ajajoon
  • 12 kirjet on sellel lehel märgitud kui sellised, mille allikad lahknevad. → ajajoon
  • 4 kohta seisavad teise koha koordinaadil: Väikelinn Seattlest lõunas (Seattle), Balti Ülikool (Pinneberg), Tartu ülikool (Tartu) ja Michigani ülikool (Ann Arbor) — ühelgi neist ei ole sellel lehel oma punkti. → kohad
  • 9 vokaali 9-st sünteesitakse ligikaudsete formantidega ja 1 helimudeli konstant on selle lehe valik, mitte mõõtmine. → kolm väldet
  • 7 arvu 14-st on see lehekülg ise välja arvutanud oma ajajoonest, foneetikast ja tunnustustest; ülejäänud 7 on võetud allikast. → rekord arvudes

Mida siin ei väideta: et ta oli esimene, kes eesti väldet instrumentaalselt uuris — Paul Ariste tegi seda 1930. aastatel; et ta oli ainus, kes suhtele jõudis — Georg Liiv jõudis sinna teineteisest sõltumatult aasta hiljem; ja et kolme välte teooria oleks vaidlustamata. Uus oli vastuse kuju: mitte kestus, vaid kahe silbi vahekord.

Allikad ja edasilugemine

Rajad

↑ ↓ liigu · Enter ava · Esc sulge ·