Three lengths · Kolm väldet ja suhe, mis need lahku ajab
Ilse Lehiste
Sündinud 31. jaanuaril 1922 Tallinnas, surnud 25. detsembril 2010 Columbuses Ohios. Kaheksakümne kaheksa aastasena, Ohios. Postimees, eestikeelne Vikipeedia ja Wikidata ütlevad Columbus; ingliskeelne Vikipeedia ütleb Worthington, Columbuse eeslinn.
Ta oli foneetik, kes lahkus 1944. aastal Tallinnast ja tegi 1960. aastal Ameerika laboris kindlaks, mis eesti keele kolm väldet on: kahe silbi kestuste suhe.
- kolli — omastav, kolli jälg · Q2, riimide suhe 1,5 : 1
- kolli — osastav, nägin kolli · Q3, riimide suhe 2 : 1
- k ja l — kaashäälikud, mis ei veni
- paljas jalg — kaks riimi ilma kaashäälikuteta, esimese riimi pikkus
jalg 480 ms · kaashäälikud k ja l 117 ms · esimene riim 217,8 ja 242 ms — vahe 24,2 ms · paljal jalal 288 ja 320 ms — vahe 32 ms
Kiirus muutus. Sõna ei muutunud.
Ta lahkus 1944. aastal Tallinnast poole tunni etteteatamisega, pesi Washingtoni osariigis nõusid, mängis tantsustuudios klaverit ja kaitses kolmekümne seitsme aastaselt teise doktorikraadi. Eesti keelt ta ülikoolis ei õppinud — Tartus olid tal germaani, inglise ja klassikaline filoloogia — ja seejärel mõõtis seda viiskümmend aastat. Küsimusele, miks, vastas ta, et Eestit ei olnud tol ajal kaardil, ja mida rohkem eestlastest teatakse, seda raskem on neist vaikides üle minna.
01TallinnTallinn
01 · 1922 — 1942 · 59°26′N 24°45′E
Kodus kolm keelt — ja üks aasta klaverit.
Sündinud 31. jaanuaril 1922 Tallinnas, sõjaväelase perre, linna, kus laps kuulis päeva jooksul eesti, saksa ja vene keelt. Üks aasta klaverit kooli ja ülikooli vahel näeb välja nagu kõrvalepõige. See ei olnud.
Isa oli sõjaväelane, ja täpsemalt kui nii ei ole allikad ühel nõul: Epp Annus kirjutab Eesti Elus, et ta sündis „sõjaväekapteni perekonnas“, Jaan Ross ütleb Sirbis, et isa kuulus Eesti Vabariigi kõrgemasse ohvitserkonda. Vahe ei ole tühine — 1944. aastal otsustas just see, kas põgenemine oli valik või ainus võimalus. Ema ja isa nime ei anna ükski leitud allikas.
Keith Johnsoni nekroloog ajakirjas Language ütleb tema keeltest lühidalt ja täpselt: uusi keeli õppis ta elu lõpuni, ja nende aluseks olid tema noorusaja eesti, saksa ja vene keel. Kool oli Elfriede Lenderi eragümnaasium — avatud 9. septembril 1907 Suur-Karja 13, kaheksakümne ühe tüdrukuga, kellest enamik olid eestlased ja pärit vaestest peredest; õppekeel oli vene keel kuni 1918. aastani, siis eesti keel. Eesti nekroloogid ütlevad, et ta lõpetas Lenderi gümnaasiumi Saksa okupatsiooni ajal. Seda on raske ühitada sellega, et Lenderi eragümnaasium likvideeriti 1. augustil 1940, kui kõik erakoolid natsionaliseeriti. Leht esitab mõlemad ega vali nende vahel.
Kooli ja ülikooli vahele jäi üks aasta Tallinna konservatooriumis, klaveri erialal. Elulugudes seisab see rida kahe tähtsama vahel ja näeb välja nagu viivitus. Kümme aastat hiljem, Ameerikas, oli see tema teine sissetulek: ta mängis tantsustuudios saatjat. Esimene oli nõudepesu.
Koolitüdrukuna kirjutas ta luuletusi: 2009. aasta Sirbi intervjuus meenutas Lehiste seda ise. Kuid kus perekond Tallinnas elas ja milline oli tema igapäevane koolielu, ei selgu siin kasutatud allikatest. Lehe lõpus on eraldi kirjas need küsimused, millele allikad vastust ei andnud.
Selle peatüki allikad
- Sirp: Ilse Lehiste 31.01.1922–25.12.2010
- Keith Johnson: Ilse Lehiste. Language 87 (2), 2011, lk 384–389
- Keith Johnson: Ilse Lehiste. Nekroloogi avatud versioon, UC Berkeley PhonLab Annual Report 7 (2011)
- Epp Annus: Ilse Lehiste. Eesti Elu, 7. I 2011
- Vikipeedia: Elfriede Lenderi Eragümnaasium (CC BY-SA 4.0, siin kohandatud)
- Sirp: Elavaid keeli õpitakse ühiskonnas (2009)
lohista külgsuunas
02TartuTartu
02 · 1942 — 1944 · 58°23′N 26°43′E
Ülikool avati tema kahekümnendal sünnipäeval. Eesti keelt ta seal ei õppinud.
Kaks õppeaastat filosoofiateaduskonnas, germaani, inglise ja klassikaline filoloogia — ja mitte ühtki tundi eesti keelt. Inimene, kellest sai eesti prosoodia kõige tsiteeritum uurija, tuli oma keele juurde väljastpoolt.
Tartu Ülikoolis algas õppetöö uuesti 31. jaanuaril 1942 — Ilse Lehiste kahekümnendal sünnipäeval. Saksa okupatsioonivõimud lubasid esialgu avada ainult arsti-, loomaarsti- ja põllumajandusteaduskonna; ülejäänud, usuteaduskond välja arvatud, avati 15. oktoobril 1942. Tema teaduskond oli nende hulgas.
Ta immatrikuleeriti 1942. aastal filosoofiateaduskonda ja võttis korraga kolm eriala: germaani filoloogia, inglise filoloogia ja klassikaline filoloogia. Eesti keelt ei olnud nende hulgas. Kõiki kolme ajas ta edasi seni, kuni põgenemine õpingud pooleli lõikas.
Seda tasub kaks korda lugeda. Eesti keel, mida ta hiljem mõõtis millisekundite kaupa ja mille kolme välte kohta ta ütles välja selle, mida tänini tsiteeritakse, ei olnud tema õppeaine. Ta jõudis selleni saksa, inglise, ladina ja kreeka keele kaudu — ja alles Ameerikast, kuueteistkümne aasta pärast. Tartust ta kraadi ei saanud.
1944. aasta augusti keskel jõudis sõda Tartu lähedale: Punaarmee 3. Balti rinne tungis Kagu-Eestis ja Kirde-Lätis Marienburgi kaitseliinile peale, ja linnas lagunes tavaline elu. Kes teda Tartus õpetas, ei nimeta ükski leitud allikas; ühtegi tema tolleaegset kirjatööd ei ole leida. Kaks aastat, millest on alles ainult see, mida ta ei õppinud.
Selle peatüki allikad
- Vikipeedia: Tartu Ülikooli ajalugu (1942. aasta avamine) (CC BY-SA 4.0)
- Jaan Ross Sirbis: Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast (25. III 2022)
- Epp Annus: Ilse Lehiste. Eesti Elu, 7. I 2011
- Sirp: Ilse Lehiste 31.01.1922–25.12.2010
- Martin Jaigma, Tartu linnamuuseum: Saatuseaasta 1944 – suur põgenemine Tartust (26. IX 2024)
lohista külgsuunas
03Pool tundiHalf an hour
03 · 1944 · 58°23′N 26°43′E
Pool tundi etteteatamist.
Craige Roberts ütles selle oma mälestuskõnes ühe lausega: noore naisena, 1944. aasta Nõukogude sissetungi ajal, jättis ta poole tunni etteteatamisega maha kõik, mida ta teadis, ja helge tuleviku, mis tal seal oli.
Jaan Ross ütleb, miks see nii oli. Isa oli vabariigi kõrgem sõjaväelane; kui Punaarmee 1944. aastal peale tungis, jäi perele Rossi hinnangul arreteerimise, küüditamise või mahalaskmise eest ainult üks pääsetee — põgeneda. See ei olnud valik kahe riigi vahel. See oli valik lahkumise ja selle vahel, mis oleks tulnud.
Ta oli kakskümmend kaks. Vikipeedia artikli „Suur põgenemine“ järgi lahkus 1944. aastal Eestist umbes 80 000 inimest ja ligikaudu 40 000 neist jõudis laevadel ja maitsi Saksamaale; põgenikevool Saksamaale algas suvel ja oli suurim septembris, evakueeruti sõjaväe transpordilaevadel Pärnust, Paldiskist ja Tallinnast. Vooge oli kaks, üks üle mere Rootsi — sinna pääses ligi 30 000 inimest — ja teine Saksamaa poole. Nemad läksid teise.
Mida see maksis, on kirjas nekroloogides ühe reaga korraga. Vend — ainus õde-venda — mobiliseeriti Nõukogude armeesse ja ta hukkus sõjas; tema nime, vanust ega surmakohta ei anna ükski allikas. Isa suri Saksamaa-aastatel. Ingliskeelsed nekroloogid ütlevad ainult, et ta suri; Jaan Ross toob Sirbis edasi Lehiste tuttava, psühhiaater Stella Karolini öeldu, et isa lõpetas Hamburgis ise oma elu. Leht annab mõlemad ega vali.
Ja üks lause emalt, mille Ross samuti kirja paneb. Ema oli nende aastate kaotustest nii murtud, et ütles tütrele: kui sa abiellud, siis ma suren. Ilse Lehiste ei abiellunud kunagi. Keith Johnsoni nekroloogi järgi kolis ema koos temaga Columbusesse ja suri umbes aasta pärast seda, kui tütar 1963. aastal Ohio osariigi ülikooli tööle asus.
Selle peatüki allikad
- Ohio osariigi ülikooli lingvistikaosakond: Remembering Ilse Lehiste — Craige Robertsi ja Jaan Rossi mälestuskõned ning kolleegide järelehüüded
- Jaan Ross Sirbis: Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast (25. III 2022)
- Vikipeedia: Suur põgenemine (CC BY-SA 4.0, siin kohandatud)
- Kaja Kumer-Haukanõmm: 1944. aasta suur põgenemine ja eliidi lahkumine Eestist (Tuna 4/2014)
- Keith Johnson: Ilse Lehiste. Language 87 (2), 2011, lk 384–389
- Keith Johnson: Ilse Lehiste. Nekroloogi avatud versioon, UC Berkeley PhonLab Annual Report 7 (2011)
lohista külgsuunas
04SaksamaaGermany
04 · 1944 — 1949 · 53°33′N 10°00′E
Doktorikraad põgenikelaagrist, alla kahe aastaga.
Hamburg jäi Briti tsooni, ja see otsustas viis aastat: käeulatusse jäid korraga töötav Saksa ülikool ja balti põgenike oma ülikool. Ta töötas ühes ja kaitses teises.
Leipzigi õpingud kuuluvad Tartu-aastatesse, mitte sõjajärgsesse põgenemislukku. Jaan Rossi 2022. aasta artikkel täpsustab, et 1943. aasta talvesemestri veetis Lehiste Leipzigi ülikoolis külalisüliõpilasena. Hamburgi ülikooli astus ta pärast 1944. aasta põgenemist, 1946/47. õppeaasta talvesemestril.
2. jaanuaril 1946 asus tõlkija-masinakirjutaja Ilse Lehiste tööle eesti rühma juures, mis Balti Ülikooli organiseeris. See on varaseim täpselt dateeritud töökoht, mille allikad talle Saksamaal annavad. Ülikool alustas õppetööd 14. märtsil 1946 Hamburgi ajaloomuuseumi hoones — Postimees ütleb 16. märtsi — ja esimese semestri lõpuks oli seal 1025 üliõpilast, neist 154 eestlast, ning 131 õppejõudu, neist 25 eestlast. 1947. aasta alguses koliti Pinnebergi endisesse Eggerstedti lennuväekasarmusse. Üliõpilasena oli ta seal kirjas ainult vabakuulajana. 8. juulil 1947 sai temast Eesti Akadeemilise Klubi abiesimees. Felix Oinas, kes käis seal külalislektorina, mäletas teda ühe oma kõige tõsisema õpilasena.
Kraadi tee käis mujalt. Hamburgi ülikooli üliõpilaseks sai ta 1946/47. õppeaasta talvesemestril; käsikiri sai valmis 14. novembril 1947 ja on 115 masinakirjalehekülge; suuline eksam kestis kaks päeva, 26. ja 27. veebruaril 1948; filoloogiadoktoriks promoveeriti ta 12. juulil 1948. Juhendaja oli Hamburgi anglist Wolff, keda Ross nimetab Jakobiks ja saksa teatmeteosed Emiliks — Jakob on tema kolmest eesnimest esimene; 1945. aastal olid britid ta ülikooli esimeseks sõjajärgseks rektoriks määranud.
Väitekiri kandis pealkirja „Über die Ethik der nach altnordischen Quellen geschaffenen Werke von William Morris“ — vanapõhja allikate põhjal loodud William Morrise teoste eetikast — ja põhiväide seisab kuuendas ja seitsmendas peatükis. Ingliskeelsed kokkuvõtted teevad sellest „väitekirja vanapõhja keelest“, mis ei ole sama asi. 1949. aastal pääsesid ema ja tütar Luterliku Maailmaliidu toel Saksamaalt Ameerika Ühendriikidesse.
Selle peatüki allikad
- Jaan Ross Sirbis: Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast (25. III 2022)
- Vikipeedia: Balti Ülikool (CC BY-SA 4.0, siin kohandatud)
- Ingliskeelne Vikipeedia: Baltic University (CC BY-SA 4.0, siin kohandatud)
- Aimar Altosaar Postimehes: Balti Ülikool – 80 aasta tagune ime varemeteväljal (16. III 2026)
- Saksakeelne Vikipeedia: Emil Wolff (Anglist) (CC BY-SA 4.0)
lohista külgsuunas
05AmeerikaAmerica
05 · 1949 — 1963 · 42°17′N 83°45′W
Nõudepesu, klaver, saksa keel — ja siis teine doktorikraad.
Ta saabus Hamburgi filoloogiadoktori kraadiga ja ilma ühegi kohata foneetikas. Ameerika-osa algas kraanikausist ja lõppes ühe ala rajamisega.
1949: Luterliku Maailmaliidu abiga jõudsid ema ja tütar Ühendriikidesse. Esimene elukoht oli Jaan Rossi järgi Tacoma Seattle’i lähedal — ingliskeelsetes järelehüüetes lihtsalt üks väikelinn Seattlest lõunas. Esimene töö oli nõudepesu. Teine oli klaverisaatja tantsustuudios — see üks aasta Tallinna konservatooriumis tasus end ära. Kolmas oli saksa keele õpetamine: Kansas Wesleyani ülikoolis uusimate keelte abiprofessorina ühe aasta, 1950–51, ja siis viis aastat Detroit Institute of Technology’s, 1951–56.
Detroidist lahkus ta selleks, et teha teine doktorikraad. See tuli Michigani ülikoolist 1959. aastal: filosoofiadoktor lingvistikas, üksteist aastat pärast esimest, teises riigis ja teises aines. Väitekiri „An Acoustic-Phonetic Study of Internal Open Juncture“ küsis, kuidas kuulaja kuuleb sõnadevahelist piiri — laboris, mitte paberil. See ilmus 1960. aastal ajakirja Phonetica lisana.
Kraadiga Ann Arborist ta ära ei läinud. Aastatel 1959–1963 töötas ta teadurina Gordon E. Petersoni juures Michigani kommunikatsiooniteaduste laboris, ja sealt tuli rida uurimusi vokaalikestusest, sisemisest põhitoonist ja amplituudist. „Duration of Syllable Nuclei in English“ (Peterson ja Lehiste, Journal of the Acoustical Society of America 32, 1960, lk 693–703) mõõtis 1263 konsonant-tuum-konsonant sõna, mille ütles üks kõneleja ühes ja samas raamlauses. Ja nende 1961. aasta uurimus diftongidest ja liuglevatest häälikutest pani kirja täpsed akustilised kriteeriumid selle kohta, kus üks häälik lõpeb ja teine algab — Keith Johnson kirjutab oma nekroloogis, et neid tsiteeritakse standardina tänini.
Ja keset kõike seda, 1960. aastal, ilmus eesti keele artikkel. „Segmental and syllabic quantity in Estonian“, kuuskümmend kaks lehekülge kogumikus American Studies in Uralic Linguistics, Bloomington — kuusteist aastat pärast lahkumist ja sama aasta, mil ilmus Michigani väitekiri. Eesti keel ei olnud tema tööülesanne. Ta ütles ise, et eesti keele foneetiline uurimine ei kuulunud talle pandud ülesannete hulka; alates 1960. aastast on tema töödes ometi väga palju järeldusi eesti foneetika kohta. Järgmine peatükk on see üks artikkel.
Selle peatüki allikad
- Jaan Ross Sirbis: Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast (25. III 2022)
- Keith Johnson: Ilse Lehiste. Nekroloogi avatud versioon, UC Berkeley PhonLab Annual Report 7 (2011)
- Zita McRobbie-Utasi: Ilse Lehiste (1922–2010). The significance of empirical evidence in linguistics (FUSAC) (CC BY 3.0)
- Mary E. Beckman ja Linda Shockey: In memoriam Ilse Lehiste. Journal of the IPA 41 (1), 2011
- Ilse Lehiste (kaasa aitasid Mary Beckman, Robert A. Fox ja Keith Johnson): History of Phonetics at Ohio State
- Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu jt: Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika (Emakeele Seltsi aastaraamat 48, 2002)
lohista külgsuunas
06Kolm väldetThree lengths
06 · 1960 · 42°17′N 83°45′W
Üks kirjapilt, kaks sõna.
Eesti keel kirjutab „kolli“ ja mõtleb sellega kaht eri sõna: kolli jälg ja nägin kolli. Tähed on samad, häälikud on samad, järjekord on sama. Erinevus on selles, kui pikk on esimene silp teise kõrval. Ilse Lehiste mõõtis selle 1960. aastal ära — ligikaudu 0,67, 1,5 ja 2,0 — ja pool sajandit ülemõõtmist on jätnud just selle suhte püsima, kui kõik muu on kõikunud. Siin on see suhe tasandina: ühel teljel silpide suhe, teisel see, kui vara põhitoon esimeses silbis langema hakkab.
2,00 · 3. välde · kolli — osastav, nägin kolli
Kirjapilt: kolli
Püstteljel: langus vara (ülal) … hilja (all) · vaakteljel: R1 : R2 Q1 lühike 0,67 · Q2 pikk 1,50 · Q3 ülipikk 2,00 kui tipp saabuks alati 100 ms pärast rõhulise vokaali algust riba, kus toonilangus otsustab: 1,552–1,933
põhitoon esimene riim 242 ms teine riim 121 ms mõõdetuna spektrogrammilt 244 ms
Püstteljel 0–4 kHz, vaakteljel aeg; tumedam on valjem 83 kaadrit · 5,8 ms o 490 · 920 · 2500 Hz; i 300 · 2200 · 2990 Hz
Suhe käib riimide, mitte tervete silpide kohta: silbi alguskonsonandi kestus eesti keeles ei erista midagi, nii et foneetikakirjandus jätab alguse võrdlusest välja. Seepärast on alguskonsonantidel siin kindlad kestused, mis ei veni. Vokaalide formandid on ligikaudsed ja üks kõneleja on üks suu: see leht sünteesib kõne, mitte ei jäljenda kedagi. Põhitooni kaal otsuses (0,22 logaritmiühikut) on selle lehe enda modelleerimisvalik — kirjandus järjestab vihjed, aga ei anna nende vahel vahetuskurssi.
07MõõtmineMeasuring
07 · Ohio, 1963 — 1987 · 39°58′N 83°00′W
„Fonoloog eirab foneetikat omal vastutusel.“
Ohio, kakskümmend neli aastat: labor, mille ta ise ehitas, osakond, mille eesotsas ta oli oma karjääri mõlemas otsas, ja raamat, mis tegi prosoodiast kirjeldatava asja.
1963. aastal tuli ta Michiganist Ohio osariigi ülikooli slaavi keelte ja lingvistika osakonna abiprofessoriks. Teisisõnu jõudis ta kohale enne, kui seal oli lingvistikaosakonda, kuhu jõuda. Lingvistikaosakond loodi 1962. aastal jaotusena, mille etteotsa tuli William S-Y. Wang; esimestel aastatel oli seal kolm täiskohaga õppejõudu — Wang, Lehiste ja Charles Fillmore. Doktoriõppe programm jõustus 1965/66. õppeaasta algul.
Ta oli osakonna asutajaliige ja selle esimene juhataja — ja siin lähevad Ohio enda leheküljed omavahel lahku. Ülikooli teadusprofiil ütleb, et osakond asutati 1967. aastal; osakonna enda mälestusleht ja MIT Pressi autorimärkus tema 1986. aasta raamatus ütlevad 1965. Sama lugu on juhatamisega: 1987. aasta pühendusteose kataloogikirje annab kaks ametiaega, 1967–71 ja 1985–87, osakonna foneetikaajalugu kolm — 1965–71, kohusetäitjana 1984–85 ja uuesti 1985–87. Nii või teisiti oli ta osakonna eesotsas nii alguses kui ka lõpus. Ja ta rajas foneetikalabori, mis oli algusest peale sisustatud akustilise foneetika jaoks.
Raamatud. „Readings in Acoustic Phonetics“ (MIT Press, 1967) on tema koostatud kogumik akustilise foneetika alustekstidest vokaalide, konsonantide ja prosoodia kohta; Keith Johnsoni sõnul oli see veerand sajandit eriala standardne sissejuhatus. „Suprasegmentals“ (MIT Press, 15. märts 1970, 194 lehekülge) on monograafia vältest, põhitoonist ja rõhust — tunnustest, mis ulatuvad üle ühe hääliku — ja sellest, mida need keeles teevad; kõige rohkem tsiteeritakse sealt lauset „A phonologist ignores phonetics at his own peril“ (lk vi) — fonoloog eirab foneetikat omal vastutusel. Selle peatüki pealkirjas seisab see lause meie tõlkes. Ja koos Pavle Ivićiga „Word and Sentence Prosody in Serbocroatian“ (MIT Press, 1986).
1970. aastal juhtis ta Ameerika Lingvistikaseltsi suvist lingvistikainstituuti Columbuses ja õpetas seal ise kursust suprasegmentaalidest — sama aine, millest samal aastal ilmus raamat. 1980. aastal oli ta Ameerika Lingvistikaseltsi president — see on eriala kõrgeim valitav amet Ameerikas — ja sai samal aastal ühe Ohio osariigi ülikooli esimestest silmapaistva teadustöö auhindadest. Ülikool nimetas ta nii Distinguished University Professoriks kui ka Distinguished Scholariks. Kokku on tema nimel üle kahekümne raamatu, umbes kakssada artiklit ja sada arvustust. 1987. aastal läks ta pensionile; kolleegid tähistasid seda pühendusteosega, mis ilmus osakonna töid sarjas numbrina 35 ja mille toimetasid Brian D. Joseph ja Arnold M. Zwicky.
Selle peatüki allikad
- Ohio osariigi ülikooli lingvistikaosakond: Remembering Ilse Lehiste — Craige Robertsi ja Jaan Rossi mälestuskõned ning kolleegide järelehüüded
- Ohio osariigi ülikool: Ilse Lehiste, teadusprofiil
- Ilse Lehiste (kaasa aitasid Mary Beckman, Robert A. Fox ja Keith Johnson): History of Phonetics at Ohio State
- Ohio osariigi ülikooli lingvistikaosakonna uudiskiri, kevad 2015: 50 Years of Ohio State Linguistics
- Marjorie K. M. Chan, Ohio osariigi ülikool: Program History
- MIT Press: Suprasegmentals (1970)
- MIT Press: Readings in Acoustic Phonetics (1967)
- Keith Johnson: Ilse Lehiste. Nekroloogi avatud versioon, UC Berkeley PhonLab Annual Report 7 (2011)
- Zita McRobbie-Utasi: Ilse Lehiste (1922–2010). The significance of empirical evidence in linguistics (FUSAC) (CC BY 3.0)
lohista külgsuunas
08TagasiEstonia again
08 · 1987 — 2010 · 59°26′N 24°45′E
Ta tõi kongressi Tallinna. Ja siis tuli riik tema juurde.
1983. aastast kuulus ta rahvusvaheliste foneetikateaduste kongresside alalisse korralduskomiteesse, ja peamiselt tänu temale peeti üheteistkümnes kongress 1987. aastal Tallinnas.
Kongressi korraldas tollane Keele ja Kirjanduse Instituut ja osalejaid oli ligi tuhat. See tõi foneetikamaailma linna, kust ta oli nelikümmend kolm aastat varem poole tunni etteteatamisega lahkunud — ja tõi selle sinna ajal, mil riiki, kust ta lahkus, veel ei olnud.
Tunnustused tulid järjekorras. Audoktor: Essexi ülikool 1977, Lundi ülikool 1982, Tartu ülikool 1989 — kaks aastat enne taasiseseisvumist, seesama ülikool, kuhu ta astus 1942. aastal ja millest ta 1944. aastal ilma kraadita lahkus — ja Ohio osariigi ülikool 1999, sügisese lõpuaktuse ajal 10. detsembril, ühena viiest. Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige 1990. Soome Teaduste Akadeemia välisliige 1998. Eesti Teaduste Akadeemia välisliige 23. aprillil 2008, kaheksakümne kuue aastasena. Valgetähe III klassi teenetemärk 2001. Ja 2009. aastal, kaheksakümne seitsme aastasena, Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind — laureaadid istutavad Väike-Maarja keeletammikusse nimelise puu, ja tema oma seisab seal.
2001. aastal ilmus koos Jaan Rossiga „The Temporal Structure of Estonian Runic Songs“ (Walter de Gruyter, 214 lk) — muusikateadlase ja keeleteadlase koos lugemine arhiivisalvestustest, mis on enamasti tehtud kahekümnenda sajandi esimesel poolel, ja mis jälgib, kuidas värsimõõt ja keele enda välted teineteise vastu töötavad. Tagasi kõige vanema eesti keele juurde, karjääri teisest otsast.
Miks ta seda tegi, küsiti temalt Sirbi intervjuus 8. mail 2009. Ta vastas, et Eestit ei olnud tol ajal kaardil, ja mida rohkem eestlastest teatakse, seda raskem on neist vaikides üle minna. Samas vestluses ütles ta keeleõppe kohta: „Reeglitega õpetatakse surnud keeli, elavaid keeli õpitakse ühiskonnas, kus on vaja ennast arusaadavaks teha.“ Ta suri jõulupäeval, 25. detsembril 2010, kaheksakümne kaheksa aastasena. Ohio osariigi ülikool pidas 11. ja 12. novembril 2011 tema mälestussümpoosioni ja peab tema nimelist fondi, millest antakse doktorantidele uurimistoetusi. 17. märtsil 2022 pidasid Emakeele Selts ja Eesti Teaduste Akadeemia Tartus koosoleku „Ilse Lehiste 100“.
Selle peatüki allikad
- Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu jt: Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika (Emakeele Seltsi aastaraamat 48, 2002)
- Sirp: Elavaid keeli õpitakse ühiskonnas (8. V 2009), vestluse üles kirjutanud Maris Johannes
- Ross & Lehiste: The Temporal Structure of Estonian Runic Songs
- Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat 2008
-
Ilse Lehiste Väike-Maarjas, 30. aprill 2009 · foto: Metsavend, CC BY-SA 3.0, pisipilt kärbitud ja toonitud
lohista külgsuunas
Tema enda sõnad
-
„Reeglitega õpetatakse surnud keeli, elavaid keeli õpitakse ühiskonnas, kus on vaja ennast arusaadavaks teha.“
-
„Aeg oli selline – me olime maakaardilt kadunud. Leidsin, et mida rohkem meist teatakse, seda raskem on meid surnuks vaikida. Maakaardil meid ei olnud.“
-
„Mul oli metsaistutaja perspektiiv: ma teadsin, et ma ise neid puid ei näe, mille seemneid ma külvan.“
09Inimesed ja kohadPeople and places
09 · Kaart · 39°58′N 83°00′W
Juhendajad, kaasautorid, õpilased. Ja üks ookean, mida ta ei kavatsenud ületada.
Tallinn, Tartu, Hamburg, üks väikelinn Seattlest lõunas, Salina, Detroit, Ann Arbor ja Columbus Ohios, kus ta elas nelikümmend seitse aastat. Ja siis tagasi: 1987. aastal tõi ta rahvusvahelise foneetikakongressi Tallinna.
lohista külgsuunas
- elu, peatus peatuse järel aastate järjekorras
- kaks tagasiteed Columbusest, 1987 ja 1989
Kaheksa peatust
- 1
- 2
- 3
- 4
- 5
- 6
- 7
- 8
Neliteist inimest
- Gordon E. Peterson Michigani kommunikatsiooniteaduste labori juht, tema kaasautor · 1914–1967 Tema juures töötas Lehiste 1959–1963 teadurina, ja sealt tuli rida uurimusi vokaalikestusest, sisemisest põhitoonist ja amplituudist. Nende 1960. aasta töö mõõtis 1263 sõna ühe kõneleja suust; nende 1961. aasta kriteeriumid selle kohta, kus üks häälik lõpeb ja teine algab, on Keith Johnsoni nekroloogi sõnul standardina käibel tänini. allikas teine allikas
- Georg Liiv foneetik Tallinnas, kes jõudis samale vastusele aasta hiljem · 1928–1990 „Eesti keele kolme vältusastme vokaalide kestus ja meloodiatüübid“ ilmus Keeles ja Kirjanduses 1961. aastal kahes osas. Lehiste oli Ameerikas, Liiv Tallinnas, raudse eesriide eri pooltel, sama probleemi kallal — ja nad jõudsid teineteisest sõltumatult sama liiki vastuseni. Juba pealkiri seob kaks vihjet kokku: kestus ja meloodia. allikas
- Douglas Danforth kaasautor 1977. aasta vihjete hierarhias Koos temaga avaldas Lehiste 1977. aastal soomekeelses ajakirjas Virittäjä artikli „Foneettisten vihjeiden hierarkia viron kvantiteetin havaitsemisessa“ — eesti välte tajumise foneetiliste vihjete hierarhia. Järjestus on: esimese vokaali kestus enne, põhitoon pärast. Kui vihjed vastuollu seada, võidab tavaliselt kestus. allikas
- Jaan Ross muusikateadlane, kaasautor ja tema Saksamaa-aastate uurija · s. 1957 Koos temaga ilmus 2001. aastal „The Temporal Structure of Estonian Runic Songs“. Ja tema ettekanne „Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast“ 2022. aasta koosolekul on peaaegu ainus allikas, kust tulevad Hamburgi aastate täpsed kuupäevad — 2. jaanuar 1946, 14. november 1947, 12. juuli 1948. allikas
- Pavle Ivić serbia keeleteadlane, kaasautor · 1924–1999 Koos temaga kirjutas Lehiste raamatu „Word and Sentence Prosody in Serbocroatian“ (MIT Press, 1986). Ta ei mõõtnud ainult eesti keelt: sama meetod käis ka teiste keelte prosoodia kohta. allikas
- Emil (Jakob) Wolff Hamburgi anglist, tema juhendaja · 1879–1952 Juhendas tema 1948. aasta väitekirja William Morrise vanapõhja-ainelistest teostest. Britid olid ta 1945. aastal ülikooli esimeseks sõjajärgseks rektoriks määranud. Jaan Ross nimetab teda Jakobiks, saksa teatmeteosed Emiliks — Jakob on tema kolmest eesnimest esimene. allikas
- Felix Oinas folklorist, külalislektor Balti Ülikoolis · 1911–2004 Käis Heidelbergist Balti Ülikoolis eesti keelt lugemas ja mäletas Ilse Lehistet ühe oma kõige tõsisema õpilasena. See on üks väheseid vahetuid hinnanguid temale kui üliõpilasele, mis Saksamaa-aastatest alles on. allikas
- William S-Y. Wang Ohio lingvistikajaotuse esimene juht · s. 1933 Ohio osariigi ülikoolis loodi 1962. aastal lingvistikajaotus ja tema tuli selle etteotsa. Esimestel aastatel oli seal kolm täiskohaga õppejõudu: Wang, Lehiste ja Charles Fillmore. allikas teine allikas
- Charles J. Fillmore kolmas kolmest, hilisem raamgrammatika rajaja · 1929–2014 Ohio lingvistikajaotuse kolmas täiskohaga õppejõud Lehiste kõrval. Osakond, mis kasvas kolmest inimesest, oli see, mille esimeseks juhatajaks Lehiste sai. allikas
- Brian D. Joseph ja Arnold M. Zwicky tema pühendusteose toimetajad 1987. aastal, tema pensionileminekul, andsid nad välja „A Festschrift for Ilse Lehiste“ osakonna tööde sarja 35. numbrina. Sisu ulatub bretooni katkelistest mutatsioonidest kuni prosoodiani — see on ala laius, mille ta enda ümber kogus. allikas
- Elfriede Lender tema kooli asutaja · 1882–1974 Tema eragümnaasium tüdrukutele avati 9. septembril 1907 Suur-Karja 13, kaheksakümne ühe tüdrukuga, kellest enamik olid eestlased ja vaestest peredest. Õppekeel oli vene keel kuni 1918. aastani. Kool likvideeriti 1. augustil 1940 — mis läheb vastuollu sellega, mida nekroloogid Lehiste lõpetamise kohta ütlevad. allikas
- Tema ema nimetu igas leitud allikas Ta põgenes koos tütrega 1944. aastal, kaotas poja sõjas ja mehe Saksamaal, ja asus 1949. aastal Ameerikasse. Jaan Ross paneb kirja ühe lause, mille ta tütrele ütles: kui sa abiellud, siis ma suren. Ilse Lehiste ei abiellunud kunagi. Keith Johnsoni nekroloogi järgi kolis ema koos tütrega Columbusesse ja suri umbes aasta pärast seda, kui tütar 1963. aastal Ohio osariigi ülikooli tööle asus. Tema nime ei anna ükski leitud allikas. allikas teine allikas
- Tema vend ainus õde-vend, nimetu igas leitud allikas Ta mobiliseeriti Nõukogude armeesse ja hukkus sõjas. Keith Johnsoni nekroloog ajakirjas Language paneb selle kirja ühe reaga. Nime, vanust ega surmakohta ei anna ükski allikas. Ta on sellel leheküljel sellepärast, et ta oli olemas ja on kadunud ka kirjast. allikas
- Külli Prillop keeleteadlane, kes küsib, kas silp on õige ühik Tema artikkel „Feet, syllables, moras and the Estonian quantity system“ annab needsamad kolm suhet — 2/3, 3/2, 2/1 — jala esimese ja teise silbi (või nende riimide) kestuse tüüpilise suhtena ja viitab nende juures Lehiste 1960. ja 2003. aasta töödele. Kas õige ühik on silp, jalg või mora, on lahtine küsimus. allikas
10AjajoonTimeline
10 · Tallinn – Columbus · 1922 – 2010
Kaheksakümmend kaheksa aastat, rida rea järel.
45 rida, 16 päeva täpsusega, 3 kuu, 26 aasta täpsusega; 1 rida enne tema sündi, 2 pärast surma. Vali, mida vaadata, ja keri; joon servas kasvab sinuga kaasa ja läheb IX 1944 – 1949 halliks — viis aastat ilma riigita.
lohista külgsuunas
allikad lahknevad — 5 real ütlevad allikad eri asja; rida ütleb, mida kumbki, ega vali.
- 1900. aastad
-
Kool, mida ta käis — ja mis oli juba suletud
Elfriede Lenderi eragümnaasium avati 1907, likvideeriti 1. augustil 1940. Nekroloogid ütlevad, et ta lõpetas selle Saksa okupatsiooni ajal.
allikas
-
- 1920. aastad
-
Sündis sõjaväelase perre
Isa oli sõjaväelane; kas kapten või kõrgem ohvitser, selles allikad lahknevad. Kodukeeled olid eesti, saksa ja vene.
allikas
-
- 1940. aastad
-
Üks aasta klaverit konservatooriumis
Kooli ja ülikooli vahel. Ameerikas oli see kaheksa aastat hiljem raha, mille eest elada.
allikas -
Ülikool avatakse tema kahekümnendal sünnipäeval
Õppetöö algas uuesti 31. jaanuaril 1942, aga filosoofiateaduskond avati alles 15. oktoobril.
allikas -
Kolm filoloogiat, aga mitte eesti keel
Germaani, inglise ja klassikaline filoloogia korraga. Kraadi ta siit ei saanud. 1943. aasta talvesemestri veetis ta külalisüliõpilasena Leipzigi ülikoolis.
allikas -
Vend hukkub sõjas
Ainus õde-vend, mobiliseeritud Nõukogude armeesse. Nime, vanust ega surmakohta ei anna ükski allikas.
allikas -
Punaarmee Marienburgi liini vastu
Ülikoolilinnas lagunes tavaline elu. Tartu linnamuuseum on suure põgenemise sellest linnast eraldi kirja pannud.
allikas -
Poole tunni etteteatamisega Saksamaale
Umbes 80 000 lahkus Eestist, neist 40 000 jõudis Saksamaale. Vool oli suurim septembris.
allikas teine allikas -
Tõlkija-masinakirjutaja Balti Ülikoolis
Varaseim täpselt dateeritud töökoht tema Saksamaa-aastatest — ja see paigutab ta selle ülikooli asutamise sisse, mitte selle kõrvale.
allikas -
Balti Ülikool alustab ajaloomuuseumis
1025 üliõpilast esimese semestri lõpuks, neist 154 eestlast. Postimees dateerib alguse 16. märtsile.
allikas -
Hamburgi ülikooli üliõpilane
Talvesemester 1946/47. Elukoht oli põgenikelaager.
allikas -
Eesti Akadeemilise Klubi abiesimees
Balti Ülikool oli selleks ajaks kolinud Hamburgist Pinnebergi kasarmutesse.
allikas -
115 lehekülge valmis
„Über die Ethik der nach altnordischen Quellen geschaffenen Werke von William Morris“. Alla aasta talvesemestri algusest.
allikas -
Suuline eksam, kaks päeva
26. ja 27. veebruar. Mis aineid küsiti ja kes komisjonis istus, ei ole teada.
allikas -
Filoloogiadoktor
Juhendaja anglist Wolff, kelle britid olid 1945. aastal ülikooli esimeseks sõjajärgseks rektoriks määranud. Ross nimetab teda Jakob Wolffiks; lehekülje inimeste all seisab Emil Wolff, ja nende samasust ei kinnita ükski allikas otsesõnu.
allikas -
Luterliku Maailmaliidu abiga Ameerikasse
Ema ja tütar kahekesi. Esimene töö oli nõudepesu, teine klaverisaatja tantsustuudios.
allikas
-
- 1950. aastad
-
Saksa keele abiprofessor
Kansas Wesleyani ülikool, üks aasta. Seejärel viis aastat Detroit Institute of Technology’s.
allikas -
Uurimisassistent Michigani ülikoolis Ann Arboris
Eestikeelne Vikipeedia artikkel dateerib Michigani aastad 1957–1963. Kaks aastat hiljem tuli sealt teine doktorikraad.
allikas -
Teine doktorikraad, üksteist aastat hiljem
Michigani ülikool, lingvistika. „An Acoustic-Phonetic Study of Internal Open Juncture“ — kuidas kuulaja kuuleb sõnadevahelist piiri.
allikas -
Teadur Petersoni laboris
1959–1963 kommunikatsiooniteaduste laboris: vokaalikestus, sisemine põhitoon, amplituud.
allikas teine allikas
-
- 1960. aastad
-
1263 sõna ühest suust
Peterson ja Lehiste, „Duration of Syllable Nuclei in English“, JASA 32, lk 693–703.
allikas -
„Segmental and syllabic quantity in Estonian“
Kuuskümmend kaks lehekülge, American Studies in Uralic Linguistics. Välde ei ole kestus, vaid suhe.
allikas -
Kus üks häälik lõpeb ja teine algab
Lehiste ja Petersoni akustilised kriteeriumid diftongide ja liuglevate häälikute uurimusest. Keith Johnson kirjutab oma nekroloogis, et neid tsiteeritakse standardina tänini.
allikas -
Georg Liiv jõuab samale vastusele
„Eesti keele kolme vältusastme vokaalide kestus ja meloodiatüübid“, Keel ja Kirjandus, kaks osa. Teineteisest sõltumatult, raudse eesriide eri pooltel.
allikas -
Ohio osariigi ülikooli, slaavi osakonda
Ta jõudis kohale enne, kui seal lingvistikaosakonda oligi.
allikas -
Lingvistikaosakonna asutajaliige ja esimene juhataja
Ohio enda leheküljed vaidlevad, kas 1965 või 1967 — ja kas ta juhatas kaks korda või kolm.
allikas -
„Readings in Acoustic Phonetics“
MIT Press. Tema koostatud kogumik akustilise foneetika alustekstidest. Keith Johnsoni sõnul veerand sajandit eriala standardne sissejuhatus.
allikas teine allikas
-
- 1970. aastad
-
Lingvistikainstituudi juhataja
Ameerika Lingvistikaseltsi suvine instituut Columbuses. Ta õpetas seal kursust suprasegmentaalidest — sama aine, mis samal aastal raamatuna ilmus.
allikas -
„Suprasegmentals“
194 lehekülge vältest, põhitoonist ja rõhust — tunnustest, mis ulatuvad üle ühe hääliku. Kõige tsiteeritum rida, leheküljelt vi: fonoloog eirab foneetikat omal vastutusel.
allikas teine allikas -
Vihjete hierarhia, soome keeles
Lehiste ja Danforth ajakirjas Virittäjä: kestus enne, põhitoon pärast. Vastuolu korral võidab tavaliselt kestus.
allikas
-
- 1980. aastad
-
Ameerika Lingvistikaseltsi president
Eriala kõrgeim valitav amet Ameerikas — ja samal aastal üks ülikooli esimestest silmapaistva teadustöö auhindadest.
allikas -
„Word and Sentence Prosody in Serbocroatian“
Koos Pavle Ivićiga, MIT Press. Eesti keel ei olnud ainus, mida ta mõõtis.
allikas -
Foneetikakongress Tallinnas
Rahvusvaheliste foneetikateaduste kongresside XI istung, ligi tuhat osalejat, peamiselt tema töö. Nelikümmend kolm aastat pärast lahkumist.
allikas teine allikas -
Pensionile, ja pühendusteos
Osakonna tööde sarja 35. number, toimetajad Brian D. Joseph ja Arnold M. Zwicky. Emeriitprofessorina jätkus töö veel sama pikalt.
allikas -
Tartu ülikooli audoktor
Ülikoolilt, kuhu ta astus 1942 ja millest lahkus 1944 ilma kraadita. Kaks aastat enne taasiseseisvumist.
allikas
-
- 1990. aastad
-
Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige
Kolm aastat pärast pensionile minekut.
allikas -
Soome Teaduste Akadeemia välisliige
Kümme aastat enne Eesti Teaduste Akadeemiat.
allikas -
Ohio osariigi ülikooli audoktor
Sügisesel lõpuaktusel, ühena viiest. Neljas audoktorikraad Essexi, Lundi ja Tartu järel.
allikas
-
- 2000. aastad
-
„The Temporal Structure of Estonian Runic Songs“
Koos Jaan Rossiga, 214 lehekülge. Arhiivisalvestused enamasti kahekümnenda sajandi esimesest poolest: kuidas värsimõõt ja keele välted teineteise vastu töötavad.
allikas -
Valgetähe III klassi teenetemärk
Riigilt, kust ta oli kahekümne kahe aastasena põgenenud.
allikas -
Eesti Teaduste Akadeemia välisliige
Kaheksakümne kuue aastasena, kuuskümmend neli aastat pärast lahkumist.
allikas -
Wiedemanni keeleauhind
Eesti tähtsaim keeleauhind, kaheksakümne seitsme aastasena. Laureaadid istutavad keeletammikusse nimelise puu.
allikas teine allikas
-
- 2010. aastad
-
Suri jõulupäeval
Kaheksakümne kaheksa aastasena, Ohios. Postimees, eestikeelne Vikipeedia ja Wikidata ütlevad Columbus; ingliskeelne Vikipeedia ütleb Worthington, Columbuse eeslinn.
allikas teine allikas -
Mälestussümpoosion
Ohio osariigi ülikooli lingvistikaosakond, 11.–12. november 2011.
allikas
-
- 2020. aastad
-
„Ilse Lehiste 100“
Emakeele Selts ja Eesti Teaduste Akadeemia Tartus. Seal pidas Jaan Ross ettekande tema esimesest doktoriväitekirjast, kust tulevad peaaegu kõik Hamburgi aastate täpsed kuupäevad.
allikas
-
45 rida; kuu täpsusega read on loetud kuu esimesest ja aasta täpsusega read 1. jaanuarist. 1922–2010
11PärandLegacy
11 · Mis on kasutuses · 39°58′N 83°00′W
Fond, sümpoosion ja üks puu keeletammikus.
Mida temast on öeldud, mis kannab tema nime ja kus see kõik kirjas on. Igal real on oma allikas.
Mida temast on öeldud
-
„Üks mu terasemaid kuulajaid oli Ilse Lehiste“
-
Kui sina abiellud, siis ma suren.
-
„Ta jättis maha kõik, mida ta teadis, ja selle helge tuleviku, mis tal seal oli, poole tunni etteteatamisega, et minna koos vanematega Saksamaale.“
Tema enda sõnad on 8. peatükis. tema sõnad
Rekord, arvudes — 7 arvu 14-st on loetud lehe enda ajajoonest, foneetikast ja tunnustustest; 7 on kirja pandud, allikaga
- 3 väldet Nii mitu väldet eesti keeles on 1960 Lühike, pikk ja ülipikk. Neid ei kanna mitte kestus, vaid esimese ja teise silbi riimi kestuste suhe: ligikaudu 0,67, 1,5 ja 2,0. Kirjapilt eristab lühikest pikast ja jätab pika ja ülipika vahe kirjutamata.
- 32 millisekundit Kogu vahe „kolli“ ja „kolli“ vahel 1960 Paljal kahe riimiga jalal, mis kestab nelisada kaheksakümmend millisekundit: esimene riim on ühes 1,5 ja teises 2,0 korda teise pikkune, 288 ja 320 ms. Sõnal kolli, mille kaashäälikud (117 ms) ei veni, on sama vahe 24 ms — see arv seisab leheküljel kõige ülal. Mõlemad on arvutatud sellel leheküljel, mitte kirja pandud.
- 100 millisekundit Millal põhitooni tipp saabub 2009 Umbes sada millisekundit pärast rõhulise vokaali algust — ja seda kõigis kolmes vältes ühtmoodi. Kuna vokaal ise läheb Q1-st Q3-ni pikemaks, tähendab ühesugune absoluutne aeg seda, et suhtelisena saabub tipp pikemas riimis varem. Teine vihje ei ole esimesest sõltumatu.
- 16 aastat Eestist lahkumisest eesti keele artiklini 1960 Ta lahkus 1944. aastal ja avaldas „Segmental and syllabic quantity in Estonian“ 1960. aastal Bloomingtonis. Samal aastal ilmus ka tema Michigani väitekiri. Eesti keel ei olnud tema tööülesanne.
- 30 minutit Nii palju etteteatamist oli 1944 Craige Roberts ütles selle oma mälestuskõnes, mille Ohio osariigi ülikooli lingvistikaosakond oma mälestuslehel avaldas, ühe lausega: noore naisena jättis ta poole tunni etteteatamisega maha kõik, mida ta teadis.
- 80 000 inimest Nii palju lahkus Eestist 1944. aastal 1944 Neist umbes 40 000 jõudis Saksamaale laevadel ja maitsi. Põgenikevool Saksamaale algas suvel ja oli suurim septembris; evakueeruti sõjaväe transpordilaevadel Pärnust, Paldiskist ja Tallinnast. Rootsi pääses üle mere ligi 30 000 inimest. Arvud on Vikipeedia artiklist „Suur põgenemine“ (CC BY-SA 4.0), siin kohandatud.
- 115 lehekülge Hamburgi väitekirja pikkus 14. XI 1947 Masinakirjas, valmis 14. novembril 1947. Talvesemestrist 1946/47 arvates on see alla aasta — kirjutatud põgenikelaagris elades. Teema: William Morrise vanapõhja allikate põhjal loodud teoste eetika.
- 62 lehekülge Eesti välte artikli pikkus 1960 „Segmental and syllabic quantity in Estonian“, American Studies in Uralic Linguistics, Bloomington 1960, lk 21–82. Monograafiapikkune töö köidetud kogumiku sisse.
- 1 263 sõna Nii palju sõnu mõõtsid Peterson ja Lehiste 1960 Konsonant-tuum-konsonant sõnad, mille ütles üks kõneleja ühes ja samas raamlauses. „Duration of Syllable Nuclei in English“, Journal of the Acoustical Society of America 32 (1960), lk 693–703.
- 1 025 üliõpilast Balti Ülikool esimese semestri lõpuks 1946 Neist 154 eestlast; õppejõude 131, neist 25 eestlast. Lehiste läks sinna tööle 2. jaanuaril 1946 tõlkija-masinakirjutajana, enne kui õppetöö üldse algas, ja oli üliõpilasena kirjas ainult vabakuulajana.
- 20 raamatut Raamatuid tema nime all 1987 Üle kahekümne raamatu autorina, kaasautorina või toimetajana, umbes kakssada artiklit ja sada arvustust. Eesti välte artikkel on neist üks.
- 1 000 osalejat Kongress, mille ta Tallinna tõi 1987 Rahvusvaheliste foneetikateaduste kongresside XI istung, 1987, korraldas tollane Keele ja Kirjanduse Instituut. Ligikaudne arv. Ta kuulus alalisse korralduskomiteesse 1983. aastast.
- 4 audoktorikraadi Audoktorikraadid 1999 Essex 1977, Lund 1982, Tartu 1989 — kaks aastat enne taasiseseisvumist, ülikoolilt, millest ta 1944. aastal ilma kraadita lahkus — ja Ohio osariigi ülikool 1999, sügisesel lõpuaktusel 10. detsembril.
- 88 aastat Vanus surma hetkel 25. XII 2010 31. jaanuarist 1922 jõulupäevani 2010. Kakskümmend kaks esimest aastat olid eesti omad ja ülejäänud Ameerika omad, ja keskmiste aastakümnete töö oli eesti keelest.
Tunnustus ja mälestus
- 1977 Essexi ülikooli audoktor esimene neljast · United Kingdom
- 1980 Ameerika Lingvistikaseltsi president eriala kõrgeim valitav amet Ameerikas · United States
- 1980 Ohio osariigi ülikooli silmapaistva teadustöö auhind üks esimestest väljaantutest · United States
- 1982 Lundi ülikooli audoktor Sweden
- 1987 Pühendusteos pensionile minekul toimetajad Brian D. Joseph ja Arnold M. Zwicky
- 1989 Tartu ülikooli audoktor kaks aastat enne taasiseseisvumist · Estonia
- 1990 Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige United States
- 1998 Soome Teaduste Akadeemia välisliige Finland
- 1999 Ohio osariigi ülikooli audoktor sügisesel lõpuaktusel 10. detsembril, ühena viiest · United States
- 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk Eesti Vabariik · Estonia
- 2008 Eesti Teaduste Akadeemia välisliige 23. aprill, kaheksakümne kuue aastasena · Estonia
- 2009 Wiedemanni keeleauhind Eesti tähtsaim keeleauhind; laureaatidel on Väike-Maarja keeletammikus nimeline puu · Estonia
11 tunnustust 12-st kannab andja riiki; pühendusteos ei kanna.
Tema nime kannavad
- Ilse Lehiste mälestusfond Ohio osariigi ülikooli lingvistikaosakond annab sellest doktorantidele uurimistoetusi, sealhulgas uurimisreisideks.
- Ilse Lehiste mälestussümpoosion 11.–12. november 2011, Columbus. Osakond korraldas selle vähem kui aasta pärast tema surma.
- Puu Väike-Maarja keeletammikus Väike-Maarja keeletammikus kasvavad kõigi Wiedemanni keeleauhinna laureaatide nimelised tammed. Lehiste sai auhinna 2009. aastal.
- Foneetikalabor Ohios Ta rajas selle lingvistikaosakonna juurde, algusest peale akustilise foneetika jaoks sisustatuna.
Temast kirjutatud, ja tema enda kirjutatud
- 1960 Segmental and syllabic quantity in Estonian Ilse Lehiste. Kuuskümmend kaks lehekülge kogumikus American Studies in Uralic Linguistics, Bloomington, lk 21–82. See on artikkel, millest see lehekülg räägib.
- 1970 Suprasegmentals Ilse Lehiste. MIT Press, 15. märts 1970, 194 lehekülge. Monograafia vältest, põhitoonist ja rõhust — tunnustest, mis ulatuvad üle ühe hääliku.
- 1967 Readings in Acoustic Phonetics Ilse Lehiste (toim). MIT Press. Tema koostatud kogumik akustilise foneetika alustekstidest.
- 1986 Word and Sentence Prosody in Serbocroatian Pavle Ivić & Ilse Lehiste. MIT Press. Sama meetod teise keele prosoodia kohta.
- 2001 The Temporal Structure of Estonian Runic Songs Jaan Ross & Ilse Lehiste. Walter de Gruyter, 214 lehekülge. Muusikateadlane ja keeleteadlane loevad koos arhiivisalvestusi.
- 2022 Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast Jaan Ross. Ettekanne koosolekul „Ilse Lehiste 100“, hiljem Sirbis. Peaaegu kõik Hamburgi aastate täpsed kuupäevad tulevad sellest ühest tekstist.
- 2002 Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste, Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve, Mart Rannut. Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Ülevaade, mille kümne autori seas on Lehiste ise — ja mis ütleb, et tema enda sõnul ei kuulunud eesti keele foneetika uurimine kunagi tema tööülesannete hulka.
Mida see lehekülg ei tea
Kaheksakümmend kaheksa aastat, kolm riiki, kaks doktorikraadi ja üks eriala, mille käibivaid arve see lehekülg kasutab, ilma et oleks lugenud tööd, millele need omistatakse. Alljärgnev ei ole tagasihoidlikkus, vaid nimekiri: iga rida on koht, kus allikad läksid lahku või vaikisid, ja mida siin lehel seepärast ei väideta.
- Kuidas kutsuti tema ema, isa ja venda. Ükski allikas, eesti- ega ingliskeelne, ei nimeta neist kedagi nimepidi. Isa on ainult amet, ema ainult ema, ja vend, kes Nõukogude armees hukkus, on üks rida ühes nekroloogis. sirp.ee escholarship.org sirp.ee
- Kus täpselt oli nende esimene Ameerika kodu. Jaan Ross nimetab Sirbis Tacomat Seattle’i lähedal; ingliskeelsetes järelehüüetes — Rossi enda mälestuskõnes ja Keith Johnsoni nekroloogis — seisab ainult „a small town south of Seattle“. Tacoma koordinaati sellel lehel ei ole, nii et kaardil olev punkt on ligikaudne: see on Seattle’i oma. sirp.ee linguistics.osu.edu escholarship.org
- Kes juhendas tema Michigani doktoritööd. Gordon E. Peterson on see, kelle juures ta pärast töötas, aga juhendajat ei nimeta ükski nekroloog ega osakonna ajalugu. ling.ohio-state.edu cambridge.org
- Kas Ohio lingvistikaosakond asutati 1965. või 1967. aastal, ja kas ta juhatas seda kaks korda või kolm. Ohio enda leheküljed vastavad erinevalt, ja see lehekülg annab mõlemad. research.osu.edu linguistics.osu.edu ling.ohio-state.edu eric.ed.gov
- Kas kolm suhet — 2 : 3, 3 : 2, 2 : 1 — on tema enda sõnastus või hilisem idealiseering tema mõõtmistest. Kirjandus omistab need talle: Külli Prillop viitab nende juures Lehiste 1960. ja 2003. aasta töödele. Selle lehe instrument kasutab neid arve, aga 1960. aasta artiklit ennast ei ole selle lehe jaoks loetud, nii et kust nad täpselt pärinevad, on siin kontrollimata. roa.rutgers.edu researchgate.net
- Lehiste 1960. aasta enda millisekunditabelid. Mitu kõnelejat ta salvestas, milline oli sõnaloend ja millise riistaga ta mõõtis — ühtki neist ei õnnestunud selle lehe jaoks leida. Käes on ainult idealiseeritud suhted, mitte toorandmed. language-archives.org researchgate.net
- Vokaalide formandid, millega see lehekülg kõnet sünteesib. Need on ligikaudsed väärtused, mitte Asu ja Terase avaldatud tabel, mida ei õnnestunud kätte saada. Häälikud kõlavad eesti vokaalidena, aga nad ei ole kellegi konkreetse suu. lehe alusmaterjal
- Kas kolme välte analüüs ise on õige. Mati Hint on Keeles ja Kirjanduses avaldanud artikli „Kolme häälikuvälte eksituse mehaanika“ ja teise, mis paigutab kolmikvastanduse idee Ado Grenzsteini juurde, mitte kahekümnenda sajandi instrumentaalfoneetikasse; Külli Prillop küsib samas ajakirjas, mida teeb moora eesti keeles. See lehekülg ei ole neid artikleid lugenud ja ei vaidle nendega. keeljakirjandus.ee keeljakirjandus.ee keeljakirjandus.ee
- Kas õige ühik on silp, jalg või mora. Suhe on siin esitatud riimide kohta, sest nii seda kirjanduses mõõdetakse; Külli Prillop annab samad arvud jala esimese ja teise silbi — või nende riimide — kestuse suhtena, ja tema artikli pealkiri küsib jalgade, silpide ja morade järele. Küsimus on lahtine ja see lehekülg ei lahenda seda. roa.rutgers.edu researchgate.net
- Tema 1980. aasta presidendikõne pealkiri Ameerika Lingvistikaseltsis, ja mitut doktoritööd ta Ohios juhendas. Kumbagi ei anna ükski leitud allikas. linguistics.osu.edu escholarship.org
- Ja kuidas see lehekülg tehti. Esimene mustand kirjutati allikate kokkuvõtete, mitte allikate endi järgi. Allikad, mida avada sai, on hiljem üle loetud ja kirjed nende järgi parandatud; mida avada ei saanud, seisab endiselt kokkuvõtetel. lehe alusmaterjal
- Kus ta suri. Postimees, eestikeelne Vikipeedia ja Wikidata ütlevad Columbus; ingliskeelne Vikipeedia ütleb Worthington, Columbuse eeslinn. Ohio mälestusleht ja JIPA nekroloog linna ei nimeta. Lehekülg trükib Columbuse ja näitab lahknevust ajajoonel tema surma juures, mitte ei lahenda seda. postimees.ee en.wikipedia.org et.wikipedia.org wikidata.org
- Kas Jaan Rossi „Jakob Wolff“ ja saksa teatmeteoste „Emil Wolff“ on sama mees. Eluloolised andmed langevad kokku — Hamburgi anglist, 1945. aastal esimene sõjajärgne rektor —, aga ükski allikas ei ütle seda otsesõnu; lehekülg oletab seda ja ütleb nii. sirp.ee de.wikipedia.org
- Lause, mille pärast raamatut „Suprasegmentals“ kõige rohkem tsiteeritakse — „A phonologist ignores phonetics at his own peril“. Raamatut ennast ei õnnestunud avada, nii et tema enda sõnade hulgas 08. peatükis seda lauset ei ole; siin seisab see teiste sõnul: Zita McRobbie-Utasi annab lehekülje (lk vi) ja Linda Shockey tsiteerib seda oma järelehüüdes Ohio osariigi ülikooli mälestuslehel. Eestikeelne sõnastus peatüki pealkirjas on meie tõlge. mitpress.mit.edu journals.library.ualberta.ca linguistics.osu.edu
- Language’i nekroloog, mille kirjutas Keith Johnson. Ei ajakirja enda lehekülge ega avatud versiooni, mille Johnson avaldas UC Berkeley PhonLab Annual Reportis (2011), ei õnnestunud tsitaatide kontrollimisel avada, nii et ühtki nekroloogi lauset siin ei tsiteerita. Lause tema noorusaja eesti, saksa ja vene keelest on võetud Brian Josephi teatest, mille Arnold Zwicky Language Logis edasi andis ja mille Ohio osariigi ülikooli mälestusleht on ära trükkinud. muse.jhu.edu doi.org escholarship.org linguistics.osu.edu
- 1 foto temast, vaba litsentsiga, ja mitte ühtegi videot. → 8. peatükk
- 6 allikat ei avanenud, nii et tema enda lauseid on siin tsiteeritud ainult 3. → tema sõnad
- 16 ajajoone 45 kirjest on dateeritud päeva, 3 kuu ja 26 ainult aasta täpsusega; 1 kirje jääb enne tema sündi ja 2 pärast surma; 10 kirjel ei ole kohta. → ajajoon
- 12 kirjet on sellel lehel märgitud kui sellised, mille allikad lahknevad. → ajajoon
- 4 kohta seisavad teise koha koordinaadil: Väikelinn Seattlest lõunas (Seattle), Balti Ülikool (Pinneberg), Tartu ülikool (Tartu) ja Michigani ülikool (Ann Arbor) — ühelgi neist ei ole sellel lehel oma punkti. → kohad
- 9 vokaali 9-st sünteesitakse ligikaudsete formantidega ja 1 helimudeli konstant on selle lehe valik, mitte mõõtmine. → kolm väldet
- 7 arvu 14-st on see lehekülg ise välja arvutanud oma ajajoonest, foneetikast ja tunnustustest; ülejäänud 7 on võetud allikast. → rekord arvudes
Mida siin ei väideta: et ta oli esimene, kes eesti väldet instrumentaalselt uuris — Paul Ariste tegi seda 1930. aastatel; et ta oli ainus, kes suhtele jõudis — Georg Liiv jõudis sinna teineteisest sõltumatult aasta hiljem; ja et kolme välte teooria oleks vaidlustamata. Uus oli vastuse kuju: mitte kestus, vaid kahe silbi vahekord.
Allikad ja edasilugemine
- Sirp: Ilse Lehiste 31.01.1922–25.12.2010 (Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu Ülikooli ja nelja teise asutuse järelehüüe, 31. XII 2010)
- Jaan Ross Sirbis: Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast (25. III 2022)
- Sirp: Elavaid keeli õpitakse ühiskonnas (8. V 2009), vestluse üles kirjutanud Maris Johannes
- Keith Johnson: Ilse Lehiste. Language 87 (2), 2011, lk 384–389
- Keith Johnson: Ilse Lehiste. Nekroloogi avatud versioon, UC Berkeley PhonLab Annual Report 7 (2011)
- Mary E. Beckman ja Linda Shockey: In memoriam Ilse Lehiste. Journal of the IPA 41 (1), 2011, lk 132–134
- Zita McRobbie-Utasi: Ilse Lehiste (1922–2010). The significance of empirical evidence in linguistics (FUSAC) (CC BY 3.0)
- Ohio osariigi ülikooli lingvistikaosakond: Remembering Ilse Lehiste — Craige Robertsi ja Jaan Rossi mälestuskõned ning kolleegide järelehüüded
- Ilse Lehiste (kaasa aitasid Mary Beckman, Robert A. Fox ja Keith Johnson): History of Phonetics at Ohio State
- Ohio osariigi ülikooli lingvistikaosakonna uudiskiri, kevad 2015: 50 Years of Ohio State Linguistics
- Marjorie K. M. Chan, Ohio osariigi ülikool: Program History
- Epp Annus: Ilse Lehiste. Eesti Elu, 7. I 2011
- Postimees: USAs suri keeleteadlane Ilse Lehiste (26. XII 2010), toimetaja Berit-Helena Lamp
- Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste, Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve ja Mart Rannut: Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika (Emakeele Seltsi aastaraamat 48, 2002)
- Külli Prillop: Feet, syllables, moras and the Estonian quantity system (Rutgers Optimality Archive)
- Mati Hint Keeles ja Kirjanduses: Kolme häälikuvälte eksituse mehaanika (2015)
- Mati Hint Keeles ja Kirjanduses: Ado Grenzsteini jälg häälikuvälte teooria eduloos ja eksitustes (2013)
- Külli Prillop Keeles ja Kirjanduses: Mida teeb moora eesti keeles? (2018)
- Karl Pajusalu Keeles ja Kirjanduses: Eesti vältesüsteemi olemusest (2015)
- Mari-Liis Kalvik, Meelis Mihkla, Indrek Kiissel ja Indrek Hein: Estonian: Some Findings for Modelling Speech Rhythmicity and Perception of Speech Rate (Text, Speech and Dialogue, Springer 2010, lk 314–321)
- Pärtel Lippus, Karl Pajusalu ja Jüri Allik: The tonal component of Estonian quantity in native and non-native perception. Journal of Phonetics 37 (4), 2009, lk 388–396
- Pärtel Lippus: The acoustic features and perception of the Estonian quantity system (doktoritöö, Tartu Ülikool 2011)
- Kaja Kumer-Haukanõmm: 1944. aasta suur põgenemine ja eliidi lahkumine Eestist (Tuna 4/2014, lk 50–56)
- Martin Jaigma, Tartu linnamuuseum: Saatuseaasta 1944 – suur põgenemine Tartust (26. IX 2024)
- Aimar Altosaar Postimehes: Balti Ülikool – 80 aasta tagune ime varemeteväljal (16. III 2026)
- Emakeele Selts: koosolek „Ilse Lehiste 100“
- Vikipeedia: Ilse Lehiste (CC BY-SA 4.0)
- Vikipeedia: Suur põgenemine (CC BY-SA 4.0)
- Vikipeedia: Balti Ülikool (CC BY-SA 4.0)
- Vikipeedia: Elfriede Lenderi Eragümnaasium (CC BY-SA 4.0)
- Vikipeedia: Tartu Ülikooli ajalugu (CC BY-SA 4.0)
- Ingliskeelne Vikipeedia: Ilse Lehiste (CC BY-SA 4.0)
- Ingliskeelne Vikipeedia: Baltic University (CC BY-SA 4.0)
- Saksakeelne Vikipeedia: Emil Wolff (Anglist) (CC BY-SA 4.0)