KeemiafüüsikChemical physicist Üks nurk, ja dokument, mida ei saanud võltsinguks nimetada

Endel Lippmaa

Sündinud 15. septembril 1930 Tartus; surnud 30. juulil 2015 — surmakohta ükski leitud nekroloog ei nimeta; Wikidata annab surmakohaks Tallinn

Kaheteistkümneselt jättis pomm ta orvuks. Ta ehitas raadiolampidest spektromeetri, pani tahked ained andma spektreid, mida andsid ainult vedelikud, ja tõi 1989. aastal tagasi koopia dokumendist, mille olemasolu Moskva eitas.

kuupäevad ja kohad: allikad

surmakohta ükski leitud nekroloog ei nimeta · Wikidata: Tallinn

kuupäevad: Teaduste Akadeemia järelehüüe · ERR: Suri Endel Lippmaa · surmakoht Wikidatas

Tartu 163 km Tallinn 868 km Moskva

Räni-29 vollastoniidis rootori telje kaldudes

keemiline nihe, ppm

nooleklahvid 0,05°, PageUp ja PageDown 1°; või lohista joonist külgsuunaslohista liugurit või joonist

Liugur vajab JavaScripti; joonisel on 0°.

β
0,00°
P₂(cos β)
1,0000
laius, |P₂| × 108,2 ppm
108,2 ppm = 4 306 Hz 4,7 T juures
loomulik joonelaius
106 Hz — selle lehe enda T₂ = 3 ms

Räni-29 vollastoniidis (positsioon 1), keerutatud lõpmata kiiresti ümber telje, mis on 4,7 T välja suhtes nurga β all: kogu muster on |P₂(cos β)| × 108,2 ppm lai ja selle pindala jääb samaks.

kuidas joonis on tehtud

Iga kristalliidi joon maandub kohas δiso + P₂(cos β)·(σₙₙ − δiso), kus σₙₙ on tema varjestus piki rootori telge. Katkendjoon: isotroopne nihe −89,0 ppm. Kahvatu punane: muster 0° juures. Joone värv on |P₂|: punane kogu laius, roheline nõel. Skaala on püsiv: 0° tipp on 80 % kõrgusel. Pulber on 1 440 orientatsiooni; väike virvendus on pulbri oma, mitte tensori.

T₂ = 3 ms on selle lehe enda eeldus: ükski leitud allikas ei anna volastoniidi räni-29 mõõdetud T₂-d. Sellest tulevad loomulik joonelaius 1/(πT₂) ja aken, milles nurk loetakse leituks.

tensor: mrsimulatori dokumentatsioon (Hansen, Jakobsen, Skibsted 2003 — artiklit ennast pole siit loetud), arvud hoiab allikate päring · väli: KBFI: 200 MHz magnet, 1978, Ravala pst 10 · γ(²⁹Si) = 8,465 MHz/T

Kolm nurka

  1. β = 0° 108,2 ppm = 4 306 Hz staatiline muster: telg piki välja

  2. β = arccos(1/√3) 0,0 ppm = 0 Hz nõel isotroopse nihke kohal, tipp 13,5 × 0° tipu kõrgus

  3. β = 90° 54,1 ppm = 2 153 Hz teisel pool, pool laiust

01TartuTartu

01 · 1930 — 1943 · Tartu · 58°23′N 26°43′E

27. jaanuar 1943: ta ei olnud kodus.

Sündinud 15. septembril 1930 Tartus geobotaanik ja akadeemik Teodor Lippmaa perre. Kaheteistkümneselt kaotas ta ühe hommikuga isa, ema ja õe.

Isa Teodor Lippmaa (1892–1943) oli botaanik ja taimegeograaf: Tartu ülikooli loodusteaduskonna lõpetanud 1925, dotsent 1926, professor 1930, botaanikainstituudi ja botaanikaaia direktor. Eesti Entsüklopeedia loeb ta sünuusiameetodi rajajate hulka ning nimetab teda Eesti taimkatte klassifikatsiooni (1933) ja taimegeograafilise rajoneeringu (1935) autoriks. Emapoolne vanaisa oli kirjanik Jakob Mändmets. Kaks väga eri Eesti traditsiooni ühes majapidamises: külaproosa ühelt poolt, ülikooli botaanika teiselt.

27. jaanuaril 1943 tabas nõukogude lennuki pomm Lippmaade korterit Tartu botaanikaaias. Hukkusid professor Teodor Lippmaa, tema naine Hilja ja tütar Siiri. Endel jäi ellu, sest ta ei olnud kodus. Aleksander Rebase ja Raivo Sterni nekroloog ajakirjas Physics Today (2016) dateerib pommi 1942. aastasse ja lisab, et poiss oli linnas kinos; eesti allikad ja Vikipeedia dateerivad selle kindlalt 27. jaanuarile 1943 ja ütlevad ainult, et ta oli kodust ära. Kinodetaili ei kinnita ükski teine siia jõudnud allikas, ja see leht jätab selle lahtiseks.

Nädal hiljem, 3. veebruaril 1943, ilmus Postimehes Teodor Lippmaad käsitlev kirjutis. Eesti digiteeritud ajalehtede arhiiv hoiab seda alles. Selle uurimistöö keskkonnast ei õnnestunud arhiivi avada, nii et teada on kirjutise kuupäev ja pealkiri, aga mitte selle sisu — üks neist kohtadest, kus tõend on olemas ja käeulatusest väljas.

Mis nende kahe kuupäeva vahele jääb — 1943. aasta jaanuar ja Nõmme gümnaasiumi lõpetamine 1948 — ei ole üheski siia jõudnud allikas kirjas. Kus ta elas, kelle juures, mis koolis ta enne Nõmmet käis: Teaduste Akadeemia nekroloog annab aasta ja kooli ega ütle nende viie aasta kohta midagi muud.

Eesti Teaduste Akadeemia: Endel Lippmaa (1930–2015) Eesti Entsüklopeedia: Teodor Lippmaa Vikipeedia: Teodor Lippmaa Eesti kirjanike biograafiline sõnastik: Jakob Mändmets Aleksander Rebane, Raivo Stern: Endel Lippmaa. Physics Today 69 (8), 65–66 (2016) DIGAR: Postimees, 3. veebruar 1943 (avamata)

  1. 1930

    15. september

    Sündinud Tartus. Teaduste Akadeemia nekroloogileht on lähim asutuse dokument.

    allikas
  2. 1943

    27. jaanuar

    Pomm botaanikaaias. Isa, ema ja õde Siiri hukkuvad; poeg jääb ellu, sest ta ei ole kodus.

    allikas
  3. 1948

    Nõmme

    Lõpetab Nõmme gümnaasiumi, viis aastat pärast Tartut. Vahepealsest ajast ei ole midagi teada.

    allikas
15. IX 1930 · Tartu 30. VII 2015 · 84 30 999 päeva 27. I 1943 · päev 4 517 · 12 a 134 p +7 päeva: Postimees, 3. II 1943 (avamata) 1 800 … 2 165 päeva · ridu vahel: 0 Nõmme 1948: rida ainult aasta täpsusega, 1. I 1948 … 31. XII 1948 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010
4 517 · 1 800–2 165 · 0 arvutatud sellel lehelTema elu on 30 999 päeva, 15. IX 1930 kuni 30. VII 2015, ja iga kriips joonlaual on üks ajajoone rida (37 neist jääb elu sisse; pikem kriips on päeva täpsusega rida). Pomm langes tema 4 517. päeval, kui ta oli 12 aastat ja 134 päeva vana. 7 päeva hiljem ilmus Postimehes kirjutis Teodor Lippmaast; DIGAR hoiab seda, aga seda ei õnnestunud avada. Pommist Nõmme gümnaasiumini on 1 800 kuni 2 165 päeva — Nõmme rida on ainult aasta täpsusega, nii et vahe on aken —, ja ridu jääb selle aja sisse 0.

· akadeemia.ee · · en.wikipedia.org · DIGAR: Postimees, 3. veebruar 1943 (avamata) · · Nõmme · · err.ee

02PõlevkiviOil shale

02 · 1948 — 1956 · Tallinna Polütehniline Instituut · 59°26′N 24°45′E

Diplom põlevkivi tehnoloogias, 1953.

Ta ei olnud koolitatud füüsikuks. 1953. aastal lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi põlevkivitehnoloogia erialal ja 1956 kaitses kandidaaditöö Eesti põlevkivi termilise lagunemise saaduste dünaamikast.

Põlevkivi oli Tallinna Polütehnilise Instituudi oma ala. Eestikeelne entsüklopeediaartikkel põlevkivikeemiast loeb selle valdkonna juhtivate nimede hulka Paul Kogermani, Agu Aarna ja Endel Lippmaa — mis paneb tema varase karjääri väljakujunenud Tallinna uurimistraditsiooni sisse, mitte üksinda. Kas vanema põlvkonna Kogerman teda kunagi isiklikult õpetas, seal ei öelda.

Juhendajaks nimetab Rebase ja Sterni nekroloog ajakirjas Physics Today Agu Aarnat, tolle aja juhtivat Eesti põlevkivikeemikut. Ükski siit kättesaadav eestikeelne allikas seda juhendamist ei kinnita, ja sama ingliskeelne tekst nimetab nõukogude kandidaadikraadi lodevalt doktorikraadiks (PhD) — nii et see leht esitab väite koos selle mööndusega.

Aastatel 1956–1961 töötas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis vanemõpetaja ja seejärel dotsendina. Need on tema kahekümnendate lõpu aastad, mil ta põlevkivikeemiast välja astus — ja need on tema karjääri kõige halvemini dokumenteeritud osa kõigis siin loetud allikates.

Õpetajate Lehe nekroloog ütleb ümberpöörde lihtsalt välja: pärast kandidaaditöö põlevkivitööd pöördus Lippmaa täiesti uue uurimisvaldkonna, tuumamagnetresonantsspektroskoopia poole, milles ta seejärel umbes pool sajandit töötas. Miks ta ümber pöördus või kes talle selle tehnika näitas, nekroloog ei ütle. Kolmteist aastat kandidaadi- ja doktorikraadi vahel katavad täpselt selle vahetuse.

Eesti Teaduste Akadeemia: Endel Lippmaa (1930–2015) Õpetajate Leht: suri akadeemik Endel Lippmaa Vikipeedia: põlevkivikeemia Aleksander Rebane, Raivo Stern: Endel Lippmaa. Physics Today 69 (8), 65–66 (2016)

  1. 1953

    Diplom

    Tallinna Polütehniline Instituut, põlevkivitehnoloogia. Keemiainsener, mitte füüsik.

    allikas
  2. 1956

    Kandidaaditöö

    Eesti põlevkivi termilise lagunemise saaduste dünaamikast. Magnetresonantsiga ei ole sellel mingit seost.

    allikas
  3. 1956 — 1961

    Dotsent

    Vanemõpetaja ja dotsent Polütehnilises Instituudis. Tema karjääri kõige hämaram osa.

    allikas
dotsent 1956–1961 1953 · Diplom põlevkivitehnoloogias · 22|23 1956 · Kandidaaditöö põlevkivist · 25|26 1969 · Doktorikraad Moskvas · 38|39 1969 − 1956 = 13 sektor 1961 → 1980: 19 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980
22|23 · 25|26 · 38|39 · 13 · 19 arvutatud sellel lehelKõik kolm kraadi on dateeritud ainult aastaga, ja ta sündis 15. IX 1930, nii et igal on kaks vanust: aasta on jagatud tema sünnipäeval ja rida loetud 1. jaanuarist (1953: 257 päeva 22-aastasena, 108 23-aastasena; 1956: 258 päeva 25-aastasena, 108 26-aastasena; 1969: 257 päeva 38-aastasena, 108 39-aastasena). Kandidaadi- ja doktorikraadi vahel on 1969 − 1956 = 13 aastat — sama arv, mis rekordikaardil. Dotsendiaastad 1956–1961 on heledam riba: nende kohta ei ole ühtegi omaette rida. Füüsikasektor 1961–1980: 19 aastat, kuni instituut alustas tööd.

· diplom · · kandidaat · · doktor · 1961–1980 · opleht.ee · · KBFI · rekordikaart 13

03RaadiolambidVacuum tubes

03 · 1956 — 1969 · Tallinna Polütehniline Instituut · 59°26′N 24°45′E

Keegi ei müünud talle aparaati. Ta tegi selle ise.

1950. aastate lõpus pani Lippmaa töötava tuumamagnetresonantsi spektromeetri ise kokku, ehitades muu hulgas selle raadiolambielektroonika. Esimese Eestis ja, nagu tema nekroloog ütleb, „arvatavasti“ esimese kogu nõukogude blokis.

Nii kirjutavad Aleksander Rebane ja Raivo Stern nekroloogis ajakirjas Physics Today (2016): NMR-tehnika arenes läänes kiiresti ja Eesti oli raudse eesriide taga. Nekroloog ise ei väida esimesust kindlalt, vaid ütleb „arvatavasti“ — ja see leht kordab seda ettevaatust. Mida ta tegelikult tegi, ei ole vaidluse all: raadiolambid, elektromagnet, ja aparaat, mis andis spektreid. Millises ruumis, millise magnetiga ja mis täpsusega, ei anna ükski siia jõudnud allikas; ainsad kõvad aparaadiarvud, mis leiti, on 1978. aastast, mitte omatehtud masina omast.

1961. aasta sügisel loodi Küberneetika Instituudi juurde füüsikasektor, mida hakati kutsuma Lippmaa sektoriks. Ta juhtis instituudi füüsikaosakonda 1961–1980 — üheksateist aastat, mille jooksul NMR-rühm kasvas. Küberneetika Instituut ise oli asutatud 1. septembril 1960.

1969. aastal kaitses ta Moskvas, NSVL Teaduste Akadeemia keemilise füüsika instituudis, füüsika-matemaatikadoktori kraadi tööga „Tuumade Overhauseri efekt ja orgaaniliste ühendite struktuur“. Kolmteist aastat pärast põlevkivi. 1971. aastal sai ta keemilise füüsika ja füüsikalise keemia professoriks, 1972. aastal, neljakümne ühe aastaselt, valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ja 1975. aastal, neljakümne nelja aastaselt, akadeemikuks — nii ütleb akadeemia kronoloogia; mälestusteade ja nekroloogid ütlevad lihtsalt, et ta valiti 1972. aastal liikmeks. Kummal juhul tahes nõukogude akadeemiasüsteemi kohta noorelt.

Üks lugu nendest aastatest jäi alles ilma ühegi aparaadiarvuta. ERR vahendab, et esimeseks NMR-saatjaks oli lühilaine raadiosaatja. Ja jaapani magnetid olevat olnud nii rasked, et labori alla tuli teha topeltpõrandad. Kumbagi neist ei ole võimalik kontrollida; mõlemad on siin sellepärast, et nad kirjeldavad, mis tähendas 1950. ja 1960. aastatel Tallinnas tipptasemel füüsika tegemine.

Aleksander Rebane, Raivo Stern: Endel Lippmaa. Physics Today 69 (8), 65–66 (2016) Eesti Teaduste Akadeemia: Endel Lippmaa (1930–2015) Õpetajate Leht: suri akadeemik Endel Lippmaa ERR: akadeemik Endel Lippmaa Substantia: Estonian scientist in USSR (2020) Eesti Teaduste Akadeemia: akadeemia kronoloogias

  1. 1961

    Lippmaa sektor

    Füüsikasektor Küberneetika Instituudis; ta juhib seda üheksateist aastat.

    allikas
  2. 1962

    Artiklisari

    Pärast viit aastat tööd kirjeldab ta Tallinna Polütehnilise Instituudi toimetistes omaehitatud kõrglahutusega PMR-spektromeetrit. Millal see esimese spektri andis, ei ütle ükski allikas.

    allikas
  3. 1969

    Doktorikraad

    Moskvas, Overhauseri efektist ja orgaaniliste ühendite struktuurist.

    allikas
¹H¹³C²⁹Si60 ppmMAS ? T ükski allikas ei anna magnetit, välja ega sagedust 4,7 T 200,0 MHz 50,31 MHz 39,79 MHz 2 387 Hz > 4 306 Hz 8,5 T 361,7 MHz 90,99 MHz 71,95 MHz 4 317 Hz > 7 788 Hz 18,8 T 800,0 MHz 201,25 MHz 159,14 MHz 9 549 Hz > 17 225 Hz 0 T 5 T 10 T 15 T 20 T väli aeg 1962 · artiklid 1978aasta allikata2007
4,7 T · 8,5 T · 18,8 T arvutatud sellel lehelEsimene pulk on tühi: omaehitatud masina kohta ei anna ükski leitud allikas magnetit, välja ega sagedust — ainult 1962. aasta artiklisarja. Prootoni suhe on tuletatud kahest allikaga paarist, 200 MHz / 4,7 T ja 800 MHz / 18,8 T: 42,553 MHz teslas. Süsinik-13 10,705 ja räni-29 8,465 MHz teslas. 60 ppm silikaadiaken on hertsides igal väljal nii lai, kui räni joon seda lubab; viimane rida on volastoniidi koha 1 staatiline laius (108,2 ppm) hertsides — kiirus, millest rootor peab üle saama, et külgribad joonest eralduksid.

· riviste.fupress.net · 4,7 T · kbfi.ee · 8,5 T · kbfi.ee · 18,8 T · postimees.ee · ²⁹Si · ¹³C

04RootorThe rotor

04 · Kui kiiresti · Ravala pst 10 · 59°26′N 24°45′E

Joon tuleb, kui rootor on lombist kiirem.

Pulbris on korraga kõik asendid, nii et tahke aine ei anna joont, vaid lombi. Maagilise nurga all pööramine teeb sellest ühe joone alles siis, kui rootor käib lombi laiusest kiiremini.

Tahkes aines ei ole tuumal ühte resonantssagedust: varjestus on tensor ja sagedus sõltub sellest, kuidas kristalliit magnetis seisab. Vollastoniidi räni-29 lomp on 18,8 T väljas 17,2 kHz lai; sellest aeglasem rootor lagundab lombi külgribade kammiks. Kui kiiresti on küllalt, sõltub väljast; kui kiiresti rootor käia saab, sõltub tema läbimõõdust.

FWHM 0,67 ppm · külgribad 7 kHz sammuga

pöörlev seisev muster, oma kõrgusel

54,7356°
7 kHz — 7 mm rootor
Magnetväli

Allikad: 4,7 T kbfi.ee · 9,4 T ncbi.nlm.nih.gov · 18,8 T postimees.ee · ²⁹Si γ = 8,465 MHz/T magritek.com

Vollastoniidi kolm räni positsiooni: Hansen, Jakobsen ja Skibsted 2003, arvud mrsimulatori dokumentatsioonist — allikate päring leidis need sealt sõna-sõnalt; artiklit ennast pole siit loetud. mrsimulator.readthedocs.io · pubs.acs.org

sama pindalaga seisaks seisev muster joonistatust 33 korda madalamal

Dateeritud rootorid

Äärekiirus v = π·d·f ja kiirendus äärel a = 2π²·d·f², ühikus g₀ = 9,80665 m/s² (definitsioon, mitte mõõtmine). Machi arvu ei ole: ükski leitud allikas ei anna helikiirust.

Vajutage reale: rootor keerleb siis selle kiirusega.

  1. pmc.ncbi.nlm.nih.gov · 2026. aasta ülevaate näitlik kiirus kuni umbes 7 kHz 7 mm rootorile; mitte väide MAS-i algusaja kohta.

  2. pubs.acs.org · allikas annab 33–35 kHz

  3. frontiersin.org

  4. sciencedirect.com · pubs.acs.org · kaks allikat dateerivad selle rootori 1999. ja 2001. aastaga; leht näitab mõlemat

  5. chemistry-europe.onlinelibrary.wiley.com

  6. pmc.ncbi.nlm.nih.gov · 2026. aasta ülevaate ligikaudne näide 0,5 mm rootorile, mitte ülempiir: sama allikas annab 0,4 mm rootoritele üle 200 kHz.

Näit

β
54,7356°
P₂(cos β)
0,0000
Laius poolkõrgusel (FWHM)
0,67 ppm · 107 Hz
Laius 10 % kõrgusel
88,46 ppm · 14 077 Hz
Modulatsioon
4 445 Hz
Külgribad
jah, 7 kHz sammuga: modulatsioon 4 445 Hz on vähemalt 0,3 pöörlemissagedusest
MAS-i tingimus
ulatus × ν₀ = 17 225 Hz; 7 000 Hz jääb alla
Maagilise nurga aken
jah — maagilise nurga aknas ±0,25° selle välja juures (54,49°–54,99°)

1 ppm = 159,14 Hz (159,14 MHz, 18,8 T) · kHz isotroopsest joonest

MAS-i tingimus selle tensoriga — pöörlemine peab olema kiirem kui ulatus × ν₀: 4,7 T 4 306 Hz · 9,4 T 8 613 Hz · 18,8 T 17 225 Hz corzilius.chemie.uni-rostock.de

Ilma skriptita seisab rootor oma avaseisus — vollastoniit, 18,8 T, 7 kHz, maagiline nurk — ja nupud ei liigu. Sageduse, välja, nurga ja tensori valimiseks on vaja JavaScripti; kuus dateeritud rootorit on joonistatud ka ilma selleta.

Sagedus arvutatakse tensori pööramisega laborisüsteemi ja zz-komponendi lugemisega, mitte lähendiga. Pöörlemise all on sagedus perioodiline rootori sagedusega ja sisaldab ainult selle esimest ja teist ülemhelisagedust — see on teist järku tensori omadus, mitte eeldus —, nii et faasiintegraal on suletud kujul. Külgribasid ei joonistata kuhugi: nad tulevad ise sinna, kuhu rootor nad viib. Vastuvõtja on seatud isotroopsele joonele, nii et spektri laius hoiab ainult lompi ja selle külgribasid. Sagedustelg on seatud tensori, välja ja pöörlemissageduse järgi, mitte vastuse järgi: kui aken end iga spektri järgi ümber sätiks, näeks joon igal nurgal ühesuguse laiusega välja. Liuguri liikudes arvutatakse spekter kuni 8 192 punktiga, lahti lastes kogu arvuga, mida vastuvõtja aken nõuab (16 384 punkti 170 kHz juures). Klahviga samm jääb kohe paika, seepärast arvutatakse see peene pulbriga, kuid kuni 8 192 punktiga.

Selle lehe eeldused. T₂ = 3 ms on selle lehe enda eeldus: ükski leitud allikas ei anna volastoniidi räni-29 mõõdetud T₂-d. Sellest tulevad loomulik joonelaius 1/(πT₂) ja aken, milles nurk loetakse leituks. Külgribad loetakse olemasolevaks, kui rootori moduleeritud laius on vähemalt 0,3 pöörlemissagedusest — selle lehe enda lävi, mitte allika oma. 60 orientatsiooni liuguri liikumise ajaks: 15 kuldnurga spiraalil, igaüks 4 rootori faasiga. 1440 orientatsiooni pöörlevale spektrile: 180 kuldnurga spiraalil, igaüks 8 rootori faasiga, et külgribad tuleksid neeldumiskujul. 14 400 orientatsiooni seisvale mustrile: üks sagedus kristalliidi kohta, nii et suurem hulk ei maksa midagi.

05Räni-29Silicon-29

05 · 1980 · Küberneetika Instituut · 59°26′N 24°45′E

1980: viis lehekülge, mis õpetasid kivid rääkima.

Lippmaa, Mägi, Samoson, Engelhardt, Grimmer, „Structural studies of silicates by solid-state high-resolution silicon-29 NMR“, Journal of the American Chemical Society 102 (15), lk 4889–4893.

Günter Engelhardti — ühe viiest autorist — ja Hubert Kolleri 1994. aasta ülevaade nimetab seda artiklit esimeseks süstemaatiliseks silikaatide ja alumosilikaatide uurimuseks kõrglahutusega tahke keha räni-29 NMR-iga. Mida see näitas, on lihtne öelda ja raske teha. Räni-29 keemiline nihe silikaadis sõltub sellest, mitu naaberränitetraeedrit on selle külge hapniku kaudu kinni: Q0 üksik tetraeeder, Q1 üks naaber, kuni Q4-ni, kus kõik neli nurka on jagatud. Need viis olekut annavad eraldi jooned kogu umbes −60 kuni −120 ppm aknas. See tähendab, et pulbrist saab lugeda välja, kui polümeriseerunud silikaat on — ilma kristalli lõhkumata.

Kolm asja pidid korraga töötama: maagilise nurga all keerutamine, mis kaotab keemilise nihke anisotroopia; kõrge keerutuskiirus, mille jaoks spinnerid ehitati Tallinnas; ja piisavalt tundlik aparaat, sest räni-29 on ainult 4,7 protsenti loodusliku räni tuumadest. Kolmas autor oli kahekümne nelja aastane Ago Samoson, kelle eriala keerutuskiirus siis oli ja jäi.

See ei olnud ühe labori töö. Kaasautor Günter Engelhardt töötas Ida-Berliinis, SDV Teaduste Akadeemia füüsikalise keemia keskinstituudis, ja selle instituudi tseoliidiuuringute ajalugu omistab talle selle, et koostööst Lippmaaga Tallinnas sai alguse kümme aastat rahvusvahelist tööd tahkete anorgaaniliste silikaatide ja eeskätt tseoliitide NMR-i alal. Viies autor A.-R. Grimmer avaldas samal aastal saksakeelse paralleelartikli taumasiidi keemilise nihke anisotroopiast.

Charles Day nimetab seda 21. augustil 2015 ajakirjas Physics Today tema enim tsiteeritud artikliks ja annab Google Scholari järgi 969 tsitaati — ainus konkreetne arv, mis siia jõudis, ja selle päeva seis. Väidet, et see on Eestis kõige tsiteeritum teadusartikkel üldse, ei leidnud see uurimistöö ühestki allikast, ja leht seda ei esita. Aga see, mille jaoks Q-tähed tehti, elab edasi mujal: tsemendikeemia kasutab sama sõnavara hüdratatsiooni jälgimiseks, kus Q0 klinkri signaal annab teed Q1 otsarühmadele ja Q2 keskrühmadele, kui kaltsiumsilikaathüdraadi ahelad kasvavad.

Mindat: 1980. aasta JACS-i artikli täisviide Günter Engelhardt, Hubert Koller: 29Si NMR of Inorganic Solids. Solid-State NMR II, Springer, 1994 Charles Day: Endel Lippmaa. Physics Today, võrgus 21. VIII 2015 Cement and Concrete Research: Q-olekud hüdratatsioonis Tseoliidiuuringute ajalugu SDV füüsikalise keemia keskinstituudis Eesti Vikipeedia: Ago Samoson

  1. 1. VII 1980

    JACS 102 (15)

    Viis lehekülge, 4889–4893, ilmunud 1. juulil. Viis autorit, kaks instituuti, kaks riiki.

    allikas
  2. 1980

    Viis olekut, Q0 — Q4

    Mitu naabertetraeedrit on hapniku kaudu kinni — loetav pulbrist, kristalli lõhkumata.

    allikas
  3. 21. VIII 2015

    969 tsitaati

    Google Scholari järgi, nagu Charles Day selle sel päeval ajakirjas Physics Today annab, kolm nädalat pärast Lippmaa surma.

    allikas
−60 … −120 ppm paigal · 14,1 T MAS 15 000 Hz · selle lehe valik koht 1: −89,0 ppm koht 2: −89,5 ppm koht 3: −87,8 ppm Engelhardt & Michel 1987 (ülevaate järgi) Q2 Q3 Q4 üks koond: ± 3 ppm Q3 Q4 teine koond, laiem Q2 Q3 Q4 Q0 · Q1: 1980. aasta artikli tabel on lünk −20 −40 −60 −80 −100 −120 −140 −160 ppm
Paaride vahe hertsides igal väljal, loomuliku joonelaiuse vastu
paar 4,7 T8,5 T14,1 T18,8 T
koht 3 – koht 1 · 1,2 ppm 4,7 T48 Hz · sulab8,5 T86 Hz · sulab14,1 T143 Hz · eristub18,8 T191 Hz · eristub
koht 3 – koht 2 · 1,7 ppm 4,7 T68 Hz · sulab8,5 T122 Hz · eristub14,1 T203 Hz · eristub18,8 T271 Hz · eristub
koht 1 – koht 2 · 0,5 ppm 4,7 T20 Hz · sulab8,5 T36 Hz · sulab14,1 T60 Hz · sulab18,8 T80 Hz · sulab
21,3 · 453 arvutatud sellel lehelVolastoniidi kolm räni kohta (tensorid mrsimulatori dokumentatsioonist, mis tsiteerib Hansenit, Jakobsenit ja Skibstedti 2003; artiklit ennast pole loetud) on summeeritud 14,1 teslas, Hanseni väljas: ülal paigal, all maagilise nurga all 15 000 Hz juures, mõlemad lib/nmr.ts spectrum() abil 1 440 orientatsiooni pulbrist ja sama pindalaga; keerlev joon on 20,6 korda kõrgem. Loomulik joonelaius lehe enda T₂ = 3 ms juures on 106,1 Hz; paar eristub, kui vahe hertsides on sellest suurem. Q-aknad on kolmes reas ega ole kokku sulatatud: ühe annab ülevaade Engelhardti ja Micheli 1987. aasta raamatu järgi, kaks on hilisemad koondid, ja 1980. aasta artikli enda tabel on lünk. Räni-29 on 4,7 protsenti loodusliku räni tuumadest, üks 21,3-st; sama signaali jaoks kulub 453 korda rohkem skaneerimisi.

tensorid · mrsimulator · Hansen, Jakobsen, Skibsted 2003 (lugemata) · 14,1 T · Q-aknad: Engelhardt & Koller 1994; Engelhardt & Michel 1987 · ²⁹Si 4,7 %

06InstituutThe institute

06 · 1980 — 2001 · Akadeemia tee 23 · 59°26′N 24°45′E

Üks instituut, kaks rootorit teineteise sees.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut loodi 11. novembril 1979 kahe olemasoleva rühma liitmisel ja tööd alustas see 16. veebruaril 1980. Lippmaa oli selle asutaja ja pikaaegne direktor.

Mis sealt tuli, oli suurem kui üks artikkel. 1988. aastal avaldasid Samoson, Lippmaa ja Alexander Pines topeltpöörlemise — DOR — kus proov keerleb korraga kahe eri nurga ümber: väline rootor 54,74 kraadi all, sisemine 30,56 kraadi all välise telje suhtes. Üks nurk kaotab teise järgu interaktsiooni; kaks nurka kaotavad ka neljanda järgu, mis on see, mis kvadrupoolsete tuumade jooned laiali ajab.

Sama aasta tõi teise tee: Llor ja Virlet avaldasid dünaamilise nurga all keerutamise, kus üks rootor pööratakse järjest kahte eri nurka. 1989. aastal ilmusid DAS ja DOR Nature'is kõrvuti hapnik-17 spektritena. Kumbki ei vaielnud teisele vastu — see uurimistöö ei leidnud nende vahel ühtki prioriteedivaidlust. Ja 1995. aastal lõi mitmekvantiline MAS mõlemal jalad alt: sama tulemus tavalise ühe rootoriga, ilma erilise riistvarata.

Keerutuskiirus on see arv, mille järgi seda ala mõõdetakse, ja Tallinn on selle graafikul järjekindlalt. 2026. aasta ülevaates on seitsme millimeetri rootorite näitlik kiirus kuni 7 kilohertsi. 1999. aastal jõudis Tallinnas kahe millimeetri rootor 50 kilohertsini; allikad ei ole ühel meelel, kas esimene 40–50 kHz sond valmis 1999. või 2001. aastal. 2020. aastal andis üks Tallinna 0,5-millimeetrine prototüüp 150 kilohertsi. Sama 2026. aasta ülevaade annab 0,5 mm rootoritele umbes 170 kilohertsi ning 0,4 mm rootoritele üle 200 kilohertsi. Need on läbimõõdust sõltuvad näited, mitte üks ühine ülempiir.

Instituut ise elas üle 1990. aastate akadeemia ümberkorralduse ja sai 1998. aastal oma seaduse. Küberneetika Instituudist, millest see välja kasvas, on Estonian World Review’ andmetel tulnud üheksa akadeemikut, Lippmaa nende seas. Täna seisab Akadeemia tee 23 majas neli Brukeri spektromeetrit, sealhulgas 2007. aastast 800-megahertsine masin, ja Eesti magnetlabor töötab 18,8 teslaga; vedelat heeliumi kulub kümme tuhat liitrit aastas. Lippmaa oli direktor 1980. või 1982. aastast — allikad annavad mõlemat — kuni 2001. aastani.

Vikipeedia: Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Aleksander Rebane, Raivo Stern: Endel Lippmaa. Physics Today 69 (8), 65–66 (2016) Samoson, Lippmaa, Pines, Molecular Physics 65 (4), 1013–1018 (1988) ISMAR: Andy Byrd, Endel Lippmaa passed away (1. VIII 2015) Estonian World Review: Küberneetika Instituut 50 Postimees: KBFI ehk Eesti kõige-kõigem instituut

  1. 1979 — 1980

    Instituut

    Loodud 11. novembril 1979 kahe rühma liitmisel; tööd alustas 16. veebruaril 1980.

    allikas
  2. 1988

    Kaks nurka

    Topeltpöörlemine: väline rootor 54,74°, sisemine 30,56° välise telje suhtes.

    allikas
  3. 2026

    0,5 mm: umbes 170 kHz

    2026. aasta ülevaate näide; 0,4 mm rootoritele annab sama allikas üle 200 kHz.

    allikas
1,0 0,5 0,0 −0,5 P₂ = 0: 54,7356° P₄ = 0: 30,5556° P₄ = 0: 70,1243° P₄ = −0,3889 = −7/18 DAS 37,3774° · M&P 37,38° DAS 79,1877° · M&P 79,19° P₂(cos β) P₄(cos β) 0° 15° 30° 45° 60° 75° 90°
54,74 + 30,56 arvutatud sellel lehelKaks polünoomi, P₂(cos β) = (3cos²β − 1)/2 ja P₄(cos β) = (35cos⁴β − 30cos²β + 3)/8, lib/nmr.ts-ist; nullkohad on leitud poolitamisega ja kontrollitud suletud kuju vastu arccos √((15 ± 2√30)/35). Maagilise nurga all kaob P₂, aga P₄ jääb: −0,3889, täpselt −7/18. Topeltpöörlemises keerleb väline rootor P₂ nullkohal ja sisemine P₄ omal, nii et P₂·P₂ ja P₄·P₄ on mõlemad null; peatüki 54,74 ja 30,56 on 54,7356° ja 30,5556° ümardatult, ja ümardatud nurkade juures jääb P₂·P₂ = −0,000066 ning P₄·P₄ = 0,000072. Dünaamilise nurga all keerutamine kasutab ühte rootorit kahe nurga all võrdse aja: cos²a + cos²b = 2/3 ja cos²a · cos²b = 1/45 annavad 37,3774° ja 79,1877°; Mueller, Pines jt 1990 annavad 37,38° ja 79,19°.

· DOR · Molecular Physics 65 · 1990 · DAS · J. Magn. Reson. 86 · rekordikaart

07MoskvaMoscow

07 · 1989 · Kongresside palee, Kreml · 55°45′N 37°37′E

1. juuni 1989: ettepanek luua komisjon.

26. märtsil 1989 valiti Endel Lippmaa parteitu kandidaadina NSV Liidu rahvasaadikuks. 1. juunil, kongressi esimestel päevadel, tegi ta saadikute rühma nimel ettepaneku luua komisjon, mis annaks Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajastele lisaprotokollidele poliitilise hinnangu.

Probleem ei olnud tekst. Pakti ja protokollide fotokoopiad olid teada juba 1945. aastast: Karl von Loesch oli nende mikrofilmid maha matnud, sama aasta mai lõpus kohtus ta Briti dokumendirühma ülemaga ja filmid läksid liitlaste kätte ning 1948. aastal anti ingliskeelsed tõlked Washingtonis välja. Probleem oli tõestus. Kuna kinnitatud originaale polnud koopiate kõrvale panna, sai Moskva nimetada koopiaid lääne võltsinguteks — nii kirjeldab seda raskust Charles Day ajakirjas Physics Today. Selle lehe järeldus: otsustav ei olnud tekst, vaid kinnitus.

2. juunil pidas kongress pika ja terava vaidluse selle üle, kas komisjoni on üldse vaja, ja Lippmaa esitas põrandalt Eesti seisukoha. Eesti käsitlused omistavad komisjoni läbisurumise tema aktiivsele tööle Mihhail Gorbatšoviga kongressi presiidiumis — üks käsitlus ütleb, et ta oli ise presiidiumi valitud, ja just see viis ta Gorbatšovi käeulatusse. Loodud komisjonis oli 26 liiget, esimeheks Aleksandr Jakovlev. Kes olid komisjoni eestlased, ei ole paigas: üks loend annab Lippmaa, Gräzini ja Lauristini, teine lisab Savisaare.

Ja siis see osa, mis on täpselt ühe teadlase oma. Lubatud läänes käia, käis Lippmaa Ameerikas teaduskonverentsil, valis välja sobivad dokumendid — eesti pagulased Ann ja Arno Liivak olid need USA arhiivist leidnud — ja lasi need oma instituudis KBFI-s paljundada. 11. detsembril veeti 2 250 roosat brošüüri kahe autoga Kremli kongresside paleesse ja jagati saadikutele laiali. Kust koopia täpselt tuli, ei ole paigas: mitmed eesti kokkuvõtted ütlevad USA rahvusarhiiv, Ivar Raigi üksikasjalik käsitlus ütleb välisministeeriumi arhiiv.

23. detsembril kukkus komisjoni resolutsioon esimesel katsel läbi. Arnold Rüütli nõudmisel peeti erakorraline koosolek, kus F. Kovaljov esitas protokollide koopiad koos dokumentidega nende üleandmise kohta, ja otsustati need Moskvas avalikustada ning nõuda uut arutelu ja hääletust. 24. detsembril 1989 kandis Jakovlev tulemused ette ja resolutsioon läks nimelisel hääletusel läbi 1 432 poolt- ja 252 vastuhäälega. Kongress kuulutas Molotovi-Ribbentropi pakti salajased lisaprotokollid õiguslikult alusetuks ja tühiseks allakirjutamise hetkest.

Ivar Raig Postimehes: MRP tühistamine riiklikuks tähtpäevaks Riigikogu Toimetised: Ivar Raigi käsitlus Charles Day: Endel Lippmaa. Physics Today, võrgus 21. VIII 2015 Lituanus 35 (1), 1989: The Molotov-Ribbentrop Pact: The Documents, toimetaja sissejuhatus (numbri toimetaja Saulius Sužiedėlis) „Eesti iseseisvus võideti Moskvas“, toimetanud Andres Adamson (Argo, 2016)

  1. 1. VI 1989

    Ettepanek

    Saadikute rühma nimel: komisjon, mis annaks paktile poliitilise hinnangu.

    allikas
  2. 11. XII 1989

    2 250 brošüüri

    Kahe autoga Kremlisse, kinnitatud koopiad, oma instituudis paljundatud.

    allikas
  3. 24. XII 1989

    1 432 : 252

    Pakti salajased lisaprotokollid õiguslikult alusetud ja tühised allakirjutamise hetkest.

    allikas
osakaalud
85,04 % hääletanutest · 73,51 % koos erapooletutega · 5,68 : 1
1. VI 1989 → 24. XII 1989
ettepanekust hääletuseni: 206 päeva
11. XII 1989 → 24. XII 1989
brošüüridest hääletuseni: 13 päeva
23. VIII 1939 → 24. XII 1989
paktist tühistamiseni: 18 386 päeva
23. XII 1989
esimene hääletus kukkus läbi; häälte arvu ei anna ükski allikas
1 432 : 252 arvutatud sellel lehelRiba on 2 250 brošüüri lai, sest Ivar Raigi järgi sai iga saadik paki. 1 432 poolt ja 252 vastu korduvad allikates; 264 erapooletut annab üks eesti käsitlus, ja see arv leiti ainult ühest kohast, nii et see on viirutatud. Ülejäänud 302 = 2 250 − 1 948 on tühi: neid ei loe ükski allikas, ja see arv kehtib ainult siis, kui brošüüre oli täpselt üks saadiku kohta.

· arvamus.postimees.ee · · Raig · · · Lituanus · rekordikaart 1 432 : 252

Tema sõnad, nii nagu neid hoitakse

Ma ei tegele selliste asjadega nagu eeskujude matkimised. Ütleksin, et eeskujuks on olnud elu ise. Lapsepõlves kindlasti vanemad, mis on ka loomulik.

Inglise keeles, selle lehe tõlge

„I don’t go in for things like imitating role models. I would say that life itself has been the model. In childhood, my parents, certainly, which is only natural.“

Tema enda sõnad, nagu Kultuur ja Elu need avaldab · 2005

Tema vastus ajakirjale Kultuur ja Elu küsimusele, kes on olnud tema eeskujud; ajakiri pani sõnad „Eeskujuks on olnud elu ise“ loo pealkirjaks. Ingliskeelne lause on selle lehe tõlge. (intervjuu juhatus ütleb, et ta oli 15. septembril jõudnud 75. eluaastani; ta sündis 1930.) kultuur.elu.ee

  • „Rõhutan veel kord - järgmist rongi ei tule ja Eesti praegune väljajäämine tähendaks lõplikku mahajäämist.“

    Inglise keeles, selle lehe tõlge

    „I stress it once more — the next train will not come, and for Estonia to stay out now would mean falling behind for good.“

    Tema enda sõnad, nagu Postimees need avaldab · 27. VII 2003

    Euroopa Liidust, Toomas Mattsoni intervjuus Postimehele, 27. juuli 2003, pealkirjaga „Endel Lippmaa: EList väljajäämine tähendab hääbumist üksinduses“. Ingliskeelne lause on selle lehe tõlge. postimees.ee

  • „Endel Lippmaa arvates ei tähenda Ignalina tuumajaama ehitamine üheskoos Balti riikidega energiajulgeoleku kasvu. Põlevkivi on esialgu turvalisem kui elektri tootmine Eestist kaugel. Sellele tasuks mõelda alles siis, kui oleme sõltumatud Vene energiavõrgust.“

    Inglise keeles, selle lehe tõlge

    „In Endel Lippmaa’s view, building the Ignalina nuclear plant together with the Baltic states does not add to energy security. For now, oil shale is safer than electricity produced far from Estonia. It would be worth thinking about only once we are independent of the Russian grid.“

    Ümberjutustus tema seisukohast (Postimees), mitte tema enda lause · 7. III 2006

    Postimehe ümberjutustus tema seisukohast: 7. märtsi 2006. aasta intervjuu juhatus (toimetaja Liisi Poll), pealkirjaga „Lippmaa: mõelgem tuumaenergiale, kui põlevkivi lõpeb“. Siin lehel on sellest loost pealkiri ja see lõik; tema enda häälega lauset neis ei ole. Ingliskeelne tekst on selle lehe tõlge. postimees.ee

Tema enda sõnadega lauseid õnnestus kinnitada kaks; veel üks on ajalehe ümberjutustus tema seisukohast. Pikemalt: „Mida see lehekülg ei tea“

08RiikThe state

08 · 1990 — 1999 · Toompea · 59°26′N 24°44′E

Minister ilma portfellita, ja vastuhääl põhiseadusele.

Pärast Moskvat: Rahvarinne, Eesti Kongress, kaks valitsust, üks Riigikogu koosseis. Ilves nimetas teda ametlikus järelehüüdes üheks Eesti iseseisvuse taastamise müüriladujaks.

11. märtsil 1990 juhatas ta Eesti Kongressi avaistungit. Ta oli Eesti Komitee liige 1990–1992 ja minister portfellita Edgar Savisaare valitsuses ning Tiit Vähi teises ja kolmandas valitsuses — kaks ametinimetust, idaminister ja eurominister, mis annavad tema poliitika ulatuse ühe joonega. 1995. aasta märtsis valiti ta VIII Riigikokku Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse nimekirjas, mis sai 41 kohta.

Ta ei olnud iga võiduga rahul. 28. juunil 1992 kampaanias ta põhiseaduse vastu; rahvahääletus läks läbi umbes üksteist ühe vastu. See on see koht, kus kaks Lippmaad omavahel vaidlevad: suveräänsuse eest võitleja, kes nõudis, et taastamine käiks 1940. aasta kodakondsuse kaudu ja ainult selle kaudu, ja euroinsener, kes rääkis Eesti kohast Euroopa Liidus. Allikad annavad mõlemad ega ühenda neid.

Tunnustused tulid mõlemalt poolelt. AMPERE’i preemia 1994; Riigivapi teenetemärgi II klass ja Eesti teaduspreemia 2000; Rahvusliku Mõtte auhind 2006; Püha piiskop Platoni orden 2013. Kolm audoktorikraadi: Jyväskylä 1975, Tallinn 1991, Tartu 1999. Välisakadeemiad: Soome 1990. aastast, Rootsi 1992. aastast. 1999. aastal valiti ta XX sajandi saja suure eestlase hulka.

Ta suri 30. juulil 2015, kaheksakümne nelja aastaselt, ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Matusepäeval vahendas ERR Ilvese sõnu, et ta ei olnud kunagi mugav. Ajakirjanik Anneli Reigase postitus ingliskeelses blogis News from Estonia (27. august 2015) kannab pealkirjas sõnu „Estonia’s silenced hero“ — Eesti vaikitud kangelane —, vihjates, et tema osa pakti asjas on kodus alahinnatud; see istub halvasti samade nädalate presidendi austusavalduse ja riikliku matusekajastuse kõrval, ja see leht ei lahenda seda.

Vaba Eesti Sõna: lahkus akadeemik Endel Lippmaa Õpetajate Leht: suri akadeemik Endel Lippmaa Eesti Teaduste Akadeemia: Endel Lippmaa (1930–2015) Groupement AMPERE: Ampère’i preemia laureaadid 1990–2014 ERR: Akadeemik Lippmaa saadetakse homme viimsele teekonnale ERR: Fotod: Endel Lippmaa ärasaatmine (5. VIII 2015) Valimised: rahvahääletus 28. juunil 1992 Vikipeedia: Koonderakond ja Maarahva Ühendus

  1. 11. III 1990

    Eesti Kongress

    Ta juhatab avaistungit.

    allikas
  2. 28. VI 1992

    Vastu

    Ta kampaanias põhiseaduse vastu; rahvahääletus läks läbi umbes üksteist ühe vastu.

    allikas
  3. 1994

    AMPERE’i preemia

    Groupement AMPERE’i laureaatide nimekirjas 1994. aasta all, Jean Jeeneri ja Michael Mehringi vahel. Põhjendust nimekiri selle aasta kohta ei anna.

    allikas

rahvahääletus 28. VI 1992: 446 708 osalejat

  • 407 867 poolt · 91,31 %
  • 36 147 vastu — pool, mille eest ta kampaaniat tegi
  • 2 694 muud (osalejad miinus poolt ja vastu)

suhe, ühes mõõtkavas

  • 1992 · 11,28 : 1 — „umbes üksteist ühe vastu“
  • 1989 · Moskva · 5,68 : 1

Koonderakond ja Maarahva Ühendus, 5. III 1995

  • 41 / 101 kohta = 40,6 %
  • 32,23 % häältest
11,28 : 1 · 5,68 : 1 arvutatud sellel lehelValimiste arhiivi järgi osales rahvahääletusel 446 708 inimest, 407 867 poolt ja 36 147 vastu; ülejäänud 2 694 on arvutatud. Suhe 11,28 : 1 on see, mida peatükk nimetab „umbes üksteist ühe vastu“, ja Moskva 5,68 : 1 on joonistatud samas mõõtkavas. Tema nimekiri sai 1995. aastal 41 kohta 101-st, 40,6 protsenti kohtadest 32,23 protsendi häältega.

· valimised.ee · · Vikipeedia · 1989 · arvamus.postimees.ee

09Inimesed ja kohadPeople and places

09 · Kaart · Tartu · 58°23′N 26°43′E

Isa, õpetajad, kaasautorid. Ja kaks pagulast, kes leidsid dokumendid.

Inimesed, keda allikad tema kõrvale panevad, ja kohad, mida tema tee läbis: Tartu, Tallinn ja Moskva loetud joonel, Berkeley ja Berliin-Adlershof sellest väljas.

Berkeley · 8 777 km Tartu 1930 Tallinn 1948 Moskva 1969 · 1989 Berliin-Adlershof

Punane joon on tema loetud teekond aastate järjekorras: Tartu, Tallinn, Moskva doktorikraadi järele ja tagasi, Moskva kongressile ja tagasi — Tallinn on teekonnal kolm korda ja kaardil ühe punktina. Punktiirjoon Adlershofi on koostöö, mitte teekond; noolega jalg Berkeleysse on loendamata, sest ükski allikas ei dateeri neid külaskäike.

Arhiiv, kust kinnitatud koopia tuli, ei ole kaardil: kaks eesti käsitlust nimetavad kahte eri arhiivi ja see leht ei vali.

Maismaa: Natural Earth, avalik omand · jooned suurringjoontena

  • Riigikogu väliskomisjoni esimehed ja aseesimehed taasiseseisvumise ajast alates, Toompeal Kalevipoja saalis; esimeses reas vasakult teine on Endel Lippmaa

    Riigikogu väliskomisjoni esimehed ja aseesimehed taasiseseisvumise ajast alates, Toompeal Kalevipoja saalis; esimeses reas vasakult teine on Endel Lippmaa · 5. I 2007

    Tiit Made · CC BY-SA 3.0 · litsents · värve on sellel lehel vaigistatud

  • Teodor Lippmaa Isa; botaanik ja taimegeograaf · 1892–1943 Tartu ülikooli professor 1930. aastast, botaanikainstituudi ja botaanikaaia direktor, akadeemik 1939. Sünuusiameetodi rajajaid, Eesti taimkatte klassifikatsiooni (1933) ja taimegeograafilise rajoneeringu (1935) autor. Hukkus 27. jaanuaril 1943 koos naise Hilja ja tütre Siiriga. allikas
  • Jakob Mändmets Emapoolne vanaisa; kirjanik Eesti proosakirjanik, Eesti Kirjanike Liidu liige 1922. aastast. Eesti kirjanike biograafiline sõnastik märgib, et tema lapselaps oli loodusteadlane Endel Lippmaa. Kaks eri Eesti traditsiooni ühes peres: külaproosa ja ülikooli botaanika. allikas
  • Agu Aarna Põlevkivikeemik; nimetatud juhendajaks Tolle aja juhtiv Eesti põlevkivikeemik. Rebase ja Sterni nekroloog ajakirjas Physics Today nimetab teda 1956. aasta kraadi juhendajaks; ükski siit kättesaadav eestikeelne allikas seda ei kinnita, ja sama tekst nimetab kandidaadikraadi doktorikraadiks (PhD). allikas
  • Ago Samoson Doktorant, kaasautor, keerutuskiiruse mees 1980. aasta artikli kolmas autor, tol ajal kahekümne nelja aastane. Tema eriala oli ja jäi keerutuskiirus: allikad kirjeldavad teda kui esimese 40–50 kHz sondi ja esimese 100 kHz sondi ehitajat. 2026. aastal Laukieni preemia koos Guido Pintacudaga. allikas
  • M. Mägi 1980. aasta artikli teine autor Andmebaasid kirjutavad tema perekonnanime vähemalt kolmel moel — Mägi, Magi, Maegi — ja eesnime annab iga leitud kirje ainult initsiaalina. Sellel lehel on eesti kuju; kes teda otsib, vajab kõiki kolme. allikas
  • Günter Engelhardt Ida-Berliini pool; kaasautor Töötas SDV Teaduste Akadeemia füüsikalise keemia keskinstituudis Berliin-Adlershofis. Sealse tseoliidiuuringute ajalugu omistab talle selle, et koostööst Lippmaaga Tallinnas sai alguse kümme aastat rahvusvahelist tööd tahkete silikaatide ja tseoliitide NMR-i alal. allikas
  • Alexander Pines Berkeley; topeltpöörlemise kaasautor Andy Byrdi järelehüüde järgi ISMAR-i veebilehel käis Lippmaa 1980. aastatel tema laboris Kalifornia ülikoolis Berkeleys. 1988. aasta topeltpöörlemise artikkel on Samosoni, Lippmaa ja Pinesi ühistöö — Tallinn ja Berkeley, külma sõja ajal. allikas
  • Mihkel Alla Kaasautor; lahutuse piirid Lippmaa, Alla ja Tuherm esitasid 1976 esimese ettepaneku rakendada rootoriga sünkroniseeritud impulsijada; Alla kirjutas 1982 tahke keha lahutuse piiridest. Nende tööde peal seisab 1980. aasta artikkel. allikas
  • Aleksandr Jakovlev MRP komisjoni esimees Määrati Gorbatšovi ettepanekul komisjoni esimeheks; komisjon kogunes samal õhtul Kremlis. 24. detsembril 1989 kandis ta kongressile tulemused ette ja resolutsioon läks läbi. allikas
  • Ann ja Arno Liivak Eesti pagulased; nemad leidsid dokumendid Ivar Raigi käsitluse järgi leidsid nemad USA arhiivist dokumendid, mille Lippmaa siis välja valis ja oma instituudis paljundada lasi. Kas arhiiv oli rahvusarhiiv või välisministeeriumi oma, allikad ei ühti. allikas
  • Karl von Loesch Mikrofilmid, mis üldse olemas olid Saksa välisministeeriumi peatõlgi abi, kes pani ministeeriumi dokumentide mikrofilmid kastidesse ja mattis maha. 1945. aasta mai lõpus kohtus ta Briti dokumendirühma ülemaga ja filmid läksid liitlaste kätte; nende seas olid Saksa koopiad paktist ja selle salaprotokollidest. Ilma temata ei oleks 1989. aastal olnud midagi kinnitada. allikas
  • Ivar Raig Rahvasaadik; üksikasjalikuima käsitluse autor Tema Riigikogu Toimetiste käsitlus on ainus leitud allikas, mis annab brošüüride arvu, autode arvu ja kuupäeva. Sealt tuleb ka nimekiri sellest, kes olid komisjoni eestlased — ja see ei lange kokku teise loendiga. allikas
  • Toomas Hendrik Ilves Vabariigi president 2006–2016 Nimetas Lippmaa ametlikus järelehüüdes üheks Eesti iseseisvuse taastamise müüriladujaks, nagu Õpetajate Leht seda vahendab; matusepäeval tõi ERR tema sõnad, et Lippmaa ei olnud kunagi mugav. Kaks lauset, mis ei ole päris sama asi. allikas
  • Ivo Heinmaa ja Tiit Anupõld KBFI NMR-rühm ETISe andmetel KBFI töötajad samas tahke keha NMR-i ringis kui Samoson: kaasautorid Samosoni, Tuhermi, Pasti ja Reinholdi kõrval. Tõend on hõre — otsingu väljavõte, mitte avatud leht. allikas

Kohad

Viis Tallinna aadressi on näidatud linna punktis, sest oma koordinaati neil allikates ei ole; kalmistu punkt on kalmistu, mitte haud.

  • 58°23′N 26°43′E · Wikidata

    Tartu

    Sünnilinn: Teaduste Akadeemia mälestusleht annab sünniajaks 15.09.1930 ja sünnikohaks Tartu. Aadressi ega haiglat ei nimeta ükski leitud allikas.

  • 58°23′N 26°43′E · Wikidata

    Tartu botaanikaaed

    Lippmaade korter oli siin, isa oli botaanikaaia direktor, ja 27. jaanuaril 1943 tabas seda nõukogude lennuki pomm. Kaardil on Tartu, mitte aed: see on koht, mitte punkt.

  • 59°26′N 24°45′E · Wikidata

    Tallinn

    Linn, kus ta 1948. aastal Nõmme gümnaasiumi lõpetas. Siit edasi on tema ametikohad Tallinnas: Polütehniline Instituut, Küberneetika Instituut, KBFI, Teaduste Akadeemia.

  • 59°23′N 24°42′E · Wikidata

    Nõmme

    Tallinna linnaosa, kus ta 1948. aastal gümnaasiumi lõpetas. Siia on avatud talle mälestuspink. Kus ja kelle juures ta 1943.–1948. aastal elas, ei ütle ükski leitud allikas.

  • 59°26′N 24°45′E · Wikidata

    Tallinna Polütehniline Instituut

    Diplom põlevkivitehnoloogias 1953, kandidaaditöö 1956, vanemõpetaja ja dotsent 1956–1961. Tänase TalTechi kampusel seisab tema büst, mille ülikooli enda uudis nimetab teadlase ja riigimehe omaks.

  • 59°26′N 24°45′E · Wikidata

    Küberneetika Instituut

    Asutatud 1. septembril 1960. Lippmaa juhtis selle füüsikasektorit 1961–1980, ja sektorit hakati peagi kutsuma Lippmaa sektoriks.

  • 59°26′N 24°45′E · Wikidata

    Ravala pst 10

    Küberneetika Instituudi füüsikasektori NMR-labor: siia paigaldati 1978. aastal Bruker CXP-200 ja selle ülijuhtiv magnet.

  • 59°26′N 24°45′E · Wikidata

    Akadeemia tee 23

    Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut. Neli Brukeri spektromeetrit, nende hulgas 2007. aastast 800-megahertsine; Eesti magnetlabor 18,8 teslaga; kümme tuhat liitrit vedelat heeliumi aastas.

  • 59°26′N 24°45′E · Wikidata

    Kohtu 6, Teaduste Akadeemia

    Neli aastakümmet kontorit: akadeemik 1972. aastast, juhatuses 1975–2014. 2015. aasta augustis saadeti ta siit ära.

  • 59°26′N 24°44′E · Wikidata

    Toompea

    VIII Riigikogu, valitud 1995. aastal Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse nimekirjas; minister 12. aprillist 1995 kuni 7. augustini 1996. Punkt on Toompea lossi oma, Wikidatast.

  • 59°28′N 24°52′E · Wikidata

    Metsakalmistu

    Maetud siia 2015. aasta augustis.

  • 55°45′N 37°37′E · Wikidata

    Moskva

    1969. aastal doktorikraad NSV Liidu Teaduste Akadeemia Keemilise Füüsika Instituudis; 1989. aastal rahvasaadikute kongress. Kaks käiku samasse linna, kakskümmend aastat vahel.

  • 55°45′N 37°37′E · Wikidata

    Kongresside palee, Kreml

    1. juunil 1989 ettepanek, 2. juunil vaidlus, 11. detsembril 2 250 brošüüri kahe autoga kohale, 24. detsembril hääletus 1 432 : 252. Ja 1969. aastal, kakskümmend aastat varem, samas linnas doktorikraad.

  • 52°26′N 13°33′E · Wikidata

    Berliin-Adlershof

    SDV Teaduste Akadeemia füüsikalise keemia keskinstituut, kus töötas Günter Engelhardt. 1980. aasta artikkel on kahe bloki-instituudi töö, mitte ühe labori oma.

  • 37°52′N 122°16′W · Wikidata

    Berkeley

    Alexander Pinesi labor. 1988. aasta topeltpöörlemise artikkel on Tallinna ja Berkeley ühistöö — külma sõja ajal, ja täpselt sel ajal, kui sama mees valmistus Moskvas kongressi ees seisma.

  • 62°14′N 25°44′E · Wikidata

    Jyväskylä ülikool

    Esimene audoktorikraad, 1975 — lääne ülikoolilt, kui ta oli veel nõukogude teadlane. Punkt on ülikooli oma, Wikidatast.

  • 46°14′N 6°03′E · Wikidata

    CERN

    TOTEM-i koostöö austas teda 2010. aastal, kui ta sai kaheksakümneseks. Punkt on CERN-i oma, Wikidatast.

  • 37°13′N 121°48′W · Wikidata

    IBM Almadeni laborid

    Andy Byrdi järelehüüe ISMAR-i veebilehel nimetab IBM Almadeni laboreid Californias nende lääne laborite seas, kellega ta koostööd tegi. Aastat allikas ei anna; punkt on uurimiskeskuse oma, Wikidatast.

  • koordinaati allikatest ei saa — nõel puhkab

    Konverents USA-s, 1989

    Raigi järgi oli Lippmaa olnud teaduskonverentsil USA-s ja valinud seal dokumendid, mis hiljem kongressi jaoks paljundati. Linna ei nimeta ükski allikas, nii et sellel kohal punkti ei ole.

10AjajoonTimeline

10 · 1930 — 2015

Kaheksakümmend neli aastat, ja kolm rida pärast.

Sünnist Tartus kuni surmajärgsete aastateni: kõik selle lehe dateeritud sündmused järjest, igaüks oma allikaga.

40 rida 19 päeva täpsusega 1 kuu täpsusega 20 aasta täpsusega 3 pärast surma

Näidatud 40 / 40

  1. 1930. aastad
    1. Tartu Elu

      Sünd

      Geobotaanik ja akadeemik Teodor Lippmaa perre. Emapoolne vanaisa oli kirjanik Jakob Mändmets.

      allikas
    2. Moskva Elu

      Molotovi-Ribbentropi pakt

      Saksamaa ja Nõukogude Liidu mittekallaletungileping ja selle salajane lisaprotokoll. Saksa koopia oli mikrofilmidel, mille Karl von Loesch maha mattis ja mis läksid liitlaste kätte pärast seda, kui ta 1945. aasta mai lõpus Briti dokumendirühma ülemaga kohtus; ingliskeelne tõlge ilmus 1948. aastal Washingtonis.

      allikas
  2. 1940. aastad
    1. Tartu Elu

      Pomm botaanikaaias

      Hukkuvad isa Teodor, ema Hilja ja õde Siiri. Kaheteistkümneaastane poeg jääb ellu, sest ta ei ole kodus.

      allikas
    2. Viis aastat, mille kohta ükski allikas rida ei anna — kus ja kelle juures ta elas, ei tea see leht.

      → · 1 800 … 2 165 päeva · ridu vahel: 0

    3. Tallinn Elu

      Nõmme gümnaasium

      Lõpetamine, viis aastat pärast Tartut. Vahepealsest ajast ei ütle ükski allikas midagi.

      allikas
  3. 1950. aastad
    1. Tallinn Elu

      Diplom põlevkivitehnoloogias

      Tallinna Polütehniline Instituut. Keemiainsener, mitte füüsik — füüsika tuli hiljem ja suuresti tema enda käega.

      allikas
    2. Tallinn Elu

      Kandidaaditöö põlevkivist

      Eesti põlevkivi termilise lagunemise saaduste dünaamikast. Juhendajaks nimetatakse Agu Aarnat, kuid ainult ingliskeelses allikas.

      allikas
  4. 1960. aastad
    1. Tallinn Teadus

      Küberneetika Instituut asutatakse

      Aasta hiljem luuakse selle juurde füüsikasektor, mida hakatakse kutsuma Lippmaa sektoriks.

      allikas
    2. Tallinn Teadus

      Lippmaa sektor

      Ta juhib instituudi füüsikaosakonda 1961–1980 — üheksateist aastat, mille jooksul NMR-rühm kasvab.

      allikas
    3. Tallinn Teadus

      Artiklisari omaehitatud spektromeetrist

      Pärast viit aastat tööd avaldab ta Tallinna Polütehnilise Instituudi toimetistes artiklisarja kõrglahutusega PMR-spektromeetri ehitamisest. Millal aparaat esimese spektri andis, ei ütle ükski allikas; Rebase ja Sterni nekroloog ajakirjas Physics Today ütleb „1950. aastate lõpp“.

      allikas
    4. Moskva Elu

      Doktorikraad Moskvas

      NSVL TA keemilise füüsika instituudis: „Tuumade Overhauseri efekt ja orgaaniliste ühendite struktuur“.

      allikas
  5. 1970. aastad
    1. Tallinn Elu

      Professor

      Keemilise füüsika ja füüsikalise keemia professor. Aasta hiljem, neljakümne ühe aastaselt, Teaduste Akadeemia korrespondentliige; akadeemik 1975.

      allikas
    2. Tallinn Tunnustus

      Teaduste Akadeemia korrespondentliige

      Akadeemia kronoloogia järgi valitakse ta sel päeval korrespondentliikmeks, neljakümne ühe aastasena. Mälestusteade ja nekroloogid ütlevad lihtsalt, et ta valiti 1972. aastal liikmeks.

      allikas
    3. Jyväskylä Tunnustus

      Esimene audoktorikraad

      Jyväskylä 1975, Tallinn 1991, Tartu 1999 — kolm, esimesest viimaseni kakskümmend neli aastat.

      allikas
    4. Tallinn Tunnustus

      Akadeemik

      Neljakümne nelja aastasena, akadeemia kronoloogia järgi; mälestusteade ja nekroloogid ütlevad lihtsalt „liige 1972“.

      allikas
    5. Tallinn Teadus

      Rootoriga sünkroniseeritud impulsid

      Lippmaa, Alla ja Tuherm esitavad Heidelbergi XIX Ampère’i kongressil esimese ettepaneku rakendada kiire maagilise nurga all pöörleva rootoriga sünkroniseeritud π-impulsside jada.

      allikas
    6. Tallinn Teadus

      Impulsijadad, mis toovad sidemete suuna tagasi

      Charles Day ajakirjas Physics Today: Lippmaa ja kaastöötajad leiutasid impulsijadad, mis taastavad sidemete orientatsiooni info ka siis, kui maagilise nurga all pöörlemine selle ära keskmistab.

      allikas
    7. Tallinn Teadus

      KBFI luuakse

      Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut kahe olemasoleva rühma liitmisel. Tööd alustas 16. veebruaril 1980.

      allikas
  6. 1980. aastad
    1. Tallinn — Berliin Teadus

      Räni-29 artikkel JACS-is

      Viis lehekülge, viis autorit, kaks instituuti: Journal of the American Chemical Society 102 (15), lk 4889–4893.

      allikas
    2. Tallinn Teadus

      Tseoliidid: alumiiniumi lugemine

      Kaasnev artikkel: viis Si(nAl) signaali, mille intensiivsustest saab välja lugeda võre Si/Al suhte — kristalli lõhkumata.

      allikas
    3. Tallinn — Berkeley Teadus

      Topeltpöörlemine

      Samoson, Lippmaa ja Alexander Pines: kaks rootorit teineteise sees, kaks nurka korraga.

      allikas
    4. Eesti Riik

      NSV Liidu rahvasaadik

      Valitud parteitu kandidaadina. Mandaat Moskva kongressis 1989–1991.

      allikas
    5. Moskva Riik

      Ettepanek luua MRP komisjon

      Saadikute rühma nimel. Eesti käsitlused peavad seda komisjoni loomise ametlikuks käivitajaks.

      allikas
    6. Moskva Riik

      Pikk ja terav vaidlus

      Ta esitab põrandalt Eesti seisukoha. Loodav komisjon saab 26 liiget, esimeheks Aleksandr Jakovlev.

      allikas
    7. Balti riigid Riik

      Balti kett

      Pakti viiekümnes aastapäev. Ingliskeelsed käsitlused ütlevad, et just pärast ketti tunnistas Jakovlevi komisjon protokollide olemasolu.

      allikas
    8. Kreml Riik

      2 250 roosat brošüüri

      Kahe autoga kongresside paleesse ja saadikutele kätte, Ivar Raigi sõnul pakk dokumente igale saadikule. Pitserid, mis tõendasid ehtsust, olid otsustav osa, mitte tekst.

      allikas
    9. Moskva Riik

      Resolutsioon kukub läbi

      Esimesel katsel; häälte arvu ei anna ükski allikas. Rüütli nõudmisel peetakse erakorraline koosolek; otsustatakse dokumendid avalikustada ja nõuda uut hääletust.

      allikas
    10. Moskva Riik

      1 432 poolt, 252 vastu

      Pakti salajased lisaprotokollid õiguslikult alusetud ja tühised allakirjutamise hetkest. Üks eesti käsitlus lisab 264 erapooletut; seda arvu leiti ainult ühest kohast.

      allikas
  7. 1990. aastad
    1. Tallinn Riik

      Eesti Kongressi avaistung

      Ta juhatab seda. Eesti Komitee liige 1990–1992.

      allikas
    2. Eesti Riik

      Ta on põhiseaduse vastu

      Rahvahääletus läheb läbi umbes üksteist ühe vastu. Ta oli kampaanias vastu.

      allikas
    3. AMPERE Tunnustus

      AMPERE’i preemia

      Groupement AMPERE’i laureaatide nimekirjas 1994. aasta all; põhjendust nimekiri selle aasta kohta ei anna.

      allikas
    4. Toompea Riik

      VIII Riigikogu

      Valitud Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse nimekirjas, mis sai 41 kohta.

      allikas
    5. Tallinn Teadus

      50 kilohertsi kahe millimeetri rootoris

      Allikad ei ole ühel meelel, kas esimene 40–50 kHz sond valmis 1999. või 2001. aastal.

      allikas
  8. 2000. aastad
    1. Tallinn Tunnustus

      Riigivapi teenetemärk ja teaduspreemia

      II klass, ja samal aastal Eesti teaduspreemia.

      allikas
    2. Tallinn Teadus

      Lahkub direktori kohalt

      Direktor 1980. või 1982. aastast — allikad annavad mõlemat — 2001. aastani. Jääb instituudi teadusnõukogu esimeheks.

      allikas
    3. Eesti Tunnustus

      Rahvusliku Mõtte auhind

      Ja 2013. aastal Püha piiskop Platoni orden.

      allikas
  9. 2010. aastad
    1. CERN Tunnustus

      TOTEM austab teda kaheksakümnendal

      CERNi TOTEM-koostöö. Eesti osalus suures füüsikas ei alanud tema ega lõppenud temaga, aga käis tema kaudu.

      allikas
    2. Elu

      Surm

      Kaheksakümne nelja aastaselt. Surmakohta ükski leitud allikas ei nimeta. Maetud Tallinna Metsakalmistule; ärasaatmine Teaduste Akadeemias Kohtu 6.

      allikas
    3. Tallinn Pärand

      Endel Lippmaa mälestusmedal

      Ja mälestusloeng. 2020. aastal pälvis medali Taani veteranpoliitik Uffe Ellemann-Jensen.

      allikas
  10. 2020. aastad
    1. Tallinn Pärand

      150 kilohertsi Tallinna prototüübil

      0,5-millimeetrine rootor: selle 2020. aasta prototüübi kiirus, mitte rootorite üldine ülempiir.

      allikas
    2. Maailm Pärand

      Laukieni preemia Samosonile

      Ago Samosonile ja Guido Pintacudale ülikiire maagilise nurga all pööramise ja seda võimaldavate tehnoloogiate eest.

      allikas

40 rida; kuu täpsusega read on loetud kuu esimesest ja aasta täpsusega read 1. jaanuarist. 3 rida on dateeritud pärast tema surma 30. VII 2015.

11PärandLegacy

11 · Mis veel keerleb · Metsakalmistu · 59°28′N 24°52′E

Medal, büst, pink — ja rootorid, mida Tallinnas ikka ehitatakse.

Mis temast jäi ja mida temast on öeldud, igal real oma allikas — ja kõige lõpus nimekiri sellest, mida see leht ei tea. Rootorid: Schledorn jt, ChemBioChem 2020.

Temast on öeldud

Iga lause on oma allika sõnadega, kui kaardil ei ole öeldud teisiti.

  • „Seni tähelepanuta jäänud dokumendid, mille servadele olid Stalin vene keeles ja Ribbentrop saksa keeles märkusi teinud ja milles kaks meest vahetasid mõtteid mitte ainult Euroopa ülevõtmisest, vaid ka sellest, kuidas seda teha.“

    The Telegraph allkirjata nekroloog „Endel Lippmaa, physicist – obituary“, 16. august 2015; nii, nagu Charles Day seda tsiteerib ajakirjas Physics Today, 21. august 2015 Charles Day ei anna neid sõnu Lippmaa omadena: ta tsiteerib Telegraphi nekroloogi kirjutajat ja ütleb, et tunnustatud ja usaldatud teadlasena lubati Lippmaal 1980. aastatel läände sõita ning ta kasutas seda Saksa ja Ameerika arhiivides käimiseks. Selle lehe uurimismärkmed lugesid lause tema omaks; leht, mille päring luges, annab selle Telegraphile. Kumbki kirjutis ei nimeta arhiivi ega dokumendiviidet, ja see leht ei lisa neid. Eestikeelne lause on selle lehe tõlge. selle lehe tõlge inglise keelest allikas · physicstoday.aip.org
  • „Tahke keha NMR-spektroskoopia ja üldse NMR-i teerajaja 1970. ja 1980. aastatel.“

    Andy Byrd järelehüüe rahvusvahelise magnetresonantsi ühingu ISMAR veebilehel, 1. august 2015 Sama järelehüüe ütleb, et „vaatamata repressioonidele NSV Liidu ajal“ sõitis ta läände ja tegi koostööd paljude lääne laboritega — IBM Almadeni laboritega Californias ja Alex Pinesi laboriga UC Berkeleys —, sõnastus, mis ütleb midagi selle kohta, mis tingimustel seda tööd tehti. Jutumärkides eestikeelsed sõnad on selle lehe tõlge. selle lehe tõlge inglise keelest allikas · ismar.org
  • „Tahke keha NMR-i ja oma riigile iseseisvuse võitmise eesliinil.“

    Charles Day Physics Today, võrgus 21. augustil 2015 Sama kirjutis nimetab 1980. aasta artiklit tema enim tsiteerituks ja annab Google Scholari järgi 969 tsitaati. Ta ei ütle, et see oleks Eesti kõige tsiteeritum artikkel — seda väidet ei leidnud see uurimistöö ühestki allikast. selle lehe tõlge inglise keelest allikas · physicstoday.aip.org
  • „üheks Eesti iseseisvuse taastamise müüriladujaks“

    Toomas Hendrik Ilves Vabariigi president, ametlik järelehüüe Õpetajate Lehe vahendusel, 31. juuli 2015 Ümberjutustus, mitte sõnasõnaline tsitaat: Õpetajate Leht annab edasi, et president nimetas teda nii, ja sama sõna on ERR-i nekroloogi vahepealkirjas. Õpetajate Leht tsiteerib samast järelehüüdest ka lauset, mis seob hinnangu otse pakti-asjaga: akadeemiku kompromissitus ja ajaloolise õigluse eest seismine viisid Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise ja hukkamõistmiseni Moskvas 1989. ümberjutustus, mitte sõnasõnaline tsitaat allikas · opleht.ee err.ee
  • „Akadeemik Endel Lippmaa ei olnud kunagi mugav.“

    Toomas Hendrik Ilves ERR-i matusepäeva uudises, 5. august 2015 See on sama mehe teine lause sama inimese kohta, ERR-i uudises matusepäevast. Leht esitab mõlemad: müüriladuja ja ebamugav mees ei ole vastuolu, aga nad ei ole ka sama asi. selle lehe jaoks lugemata: väljaandja leht ei avanenud allikas · err.ee
  • „esimene süstemaatiline silikaatide ja alumosilikaatide uurimus kõrglahutusega tahke keha 29Si NMR-iga“

    Günter Engelhardt, Hubert Koller ülevaatepeatükk „29Si NMR of Inorganic Solids“ kogumikus „Solid-State NMR II“ (NMR Basic Principles and Progress 31), Springer, 1994 Hinnang on 1994. aasta ülevaatest, mille esimene autor Günter Engelhardt on ise 1980. aasta artikli kaasautor. Sama peatükk ütleb, et pärast artikli ilmumist kasvas meetod kiiresti võimsaks vahendiks silikaatide ja teiste räni sisaldavate materjalide struktuuri iseloomustamisel. selle lehe tõlge inglise keelest · selle lehe jaoks lugemata: väljaandja leht ei avanenud allikas · link.springer.com

Rekord arvudes

Neist viieteistkümnest arvust kümme on arvutatud siin, eespool seisvatest kuupäevadest ja füüsikast; viis on nii, nagu allikas need annab.

  • 969

    tsitaati Google Scholari järgi

    Nii annab Charles Day 21. augustil 2015 ajakirjas Physics Today, nimetades seda tema enim tsiteeritud artikliks. Ainus konkreetne arv, mis siia jõudis, ja selle päeva seis. Väidet, et see on Eesti kõige tsiteeritum artikkel üldse, ei leitud ühestki allikast.

    allika järgi · physicstoday.aip.org

  • 26

    liiget Jakovlevi komisjonis 2. VI 1989

    Kes olid selle eestlased, ei ole paigas: üks loend annab Lippmaa, Gräzini ja Lauristini, teine lisab Savisaare, kes kinnitati esimesel Kremli koosolekul aseesimeheks.

    allika järgi · arvamus.postimees.ee/6889442

  • 41 või 44

    aastane, kui ta valiti Teaduste Akadeemiasse

    Akadeemia kronoloogia järgi korrespondentliige 30. märtsil 1972 (41-aastasena) ja akadeemik 27. märtsil 1975 (44-aastasena); mälestusteade ja nekroloogid ütlevad lihtsalt „liige 1972“. Leht näitab mõlemat. Professor 1971; akadeemia juhatuses 1975–2014, füüsika-, matemaatika- ja tehnikateaduste osakonna akadeemik-sekretär 1977–1982.

    arvutatud siin: sündinud 15. IX 1930; 30. III 1972 → 41, 27. III 1975 → 44 · akadeemia.ee · akadeemia.ee

  • 9

    akadeemikut on Küberneetika Instituudist välja tulnud

    Estonian World Review’ andmetel, Lippmaa nende seas. Lippmaa juhtis instituudi füüsikasektorit 1961–1980, enne kui sellest kasvas 1979.–1980. aastal välja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut.

    allika järgi · eesti.ca · opleht.ee

  • 54,7356°

    maagiline nurk

    arccos(1/√3). Sellel nurgal kaob teise järgu Legendre’i polünoom (3cos²β − 1)/2, ja koos sellega kolm laienemismehhanismi korraga: dipool-dipool-sidestus, keemilise nihke anisotroopia ja esimest järku kvadrupoolne laienemine. Arvu ei ole siia faili kirjutatud: leht arvutab selle.

    arvutatud siin: cos²β = 1/3, arvutatud; failis seda arvu ei ole · en.wikipedia.org

  • 4889–4893

    leheküljed: Journal of the American Chemical Society 102 (15) 1. VII 1980

    Ilmus 1. juulil 1980. Lippmaa, Mägi, Samoson, Engelhardt, Grimmer. Andmebaasid kirjutavad teise autori nime kolmel eri moel — Mägi, Magi, Maegi.

    arvutatud siin: 4893 − 4889 + 1 = 5: viis lehekülge · mindat.org

  • −60 … −120 ppm

    räni-29 nihkeaken silikaatides 1980

    Viis Q-olekut, Q0 kuni Q4, mahuvad sellesse aknasse eraldi joontena. Kitsamad vahemikud Q-olekute kaupa tulevad hilisematest koonditest, ja need ei lange kokku: üks on omistatud (ülevaate järgi) Engelhardti ja Micheli 1987. aasta raamatule, teine annab Q3 ja Q4 ± 3 ppm-ga, kolmas on laiem. Joonis 05 näitab kõiki kolme kõrvuti, liitmata; ükski neist ei ole 1980. aasta artikli oma.

    arvutatud siin: 60 ppm lai · link.springer.com

  • 4,7 %

    räni-29 osakaal looduslikus ränis

    Spinn ½, güromagnetiline suhe 8,465 MHz tesla kohta, tundlikkus 3,69 × 10⁻⁴. Sellepärast on räni-29 spekter aeglane töö: kakskümmend tuuma kahekümne ühest ei ütle midagi.

    arvutatud siin: 100 ÷ 4,7 = 21,3: üks tuum 21,3-st; 453 korda rohkem skaneerimisi kui täisosakaalu juures · magritek.com

  • 54,74 + 30,56°

    topeltpöörlemise kaks nurka 1988

    Väline rootor maagilise nurga all, sisemine neljanda järgu Legendre’i polünoomi nullkoha all välise telje suhtes. Üks nurk kaotab teise järgu interaktsiooni, kaks kaotavad ka neljanda järgu — mis laiendab kvadrupoolsete tuumade jooni. Samoson, Lippmaa ja Pines, Molecular Physics 65 (4), lk 1013–1018 (1988).

    arvutatud siin: P₂ = 0 juures 54,7356°, P₄ = 0 juures 30,5556°, kahe kohani ümardatud · onlinelibrary.wiley.com

  • ≈170 kHz

    0,5 mm rootori näitlik kiirus 2026. aasta ülevaates 2026

    Mitte ülempiir: sama 11. juuni 2026. aasta artikkel annab 0,4 mm rootoritele üle 200 kHz. 2020. aastal andis üks Tallinna 0,5 mm prototüüp 150 kHz.

    allika järgi · pmc.ncbi.nlm.nih.gov · pubs.acs.org · chemistry-europe.onlinelibrary.wiley.com

  • 18,8 T

    väli Eesti magnetväljade laboratooriumis

    Akadeemia tee 23 majas on neli Brukeri spektromeetrit, nende hulgas 2007. aastast 800-megahertsine masin. Vedelat heeliumi kulub kümme tuhat liitrit aastas.

    arvutatud siin: ¹H 800 MHz, ²⁹Si 159,14 MHz · postimees.ee/3449311 · kbfi.ee

  • 2 250

    roosat brošüüri, kahe autoga Kremlisse 11. XII 1989

    Igale saadikule pakk dokumente koos pitseritega, mis nende ehtsust tõendasid. Lippmaa oli need Ameerikas valinud ja oma instituudis paljundada lasknud.

    allika järgi · rito.riigikogu.ee

  • 1 432 : 252

    häält: salaprotokollid tunnistati õiguslikult tühiseks 24. XII 1989

    Nimeline hääletus 24. detsembril 1989. Kongress kuulutas Molotovi-Ribbentropi pakti salajased lisaprotokollid õiguslikult alusetuks ja tühiseks allakirjutamise hetkest. Üks eesti käsitlus lisab 264 erapooletut; seda arvu leiti ainult ühest kohast.

    arvutatud siin: 1 432 ÷ 252 = 5,68 · arvamus.postimees.ee/6889442

  • 13

    aastat kandidaadi- ja doktorikraadi vahel 1969

    1956 põlevkivi termilisest lagunemisest, 1969 Moskvas tuumade Overhauseri efektist. Nende kahe kraadi vahel astus ta erialast välja.

    arvutatud siin: 1969 − 1956 = 13 · akadeemia.ee

  • 12

    aastane, kui pomm tabas kodu 27. I 1943

    27. jaanuaril 1943 Tartu botaanikaaias. Hukkusid isa Teodor, ema Hilja ja õde Siiri. Endel jäi ellu, sest ta ei olnud kodus.

    arvutatud siin: sündinud 15. IX 1930; 27. I 1943 → 12 · en.wikipedia.org

Tunnustus ja mälestus

Tema nime kannavad

  • Endel Lippmaa mälestusmedal ja mälestusloeng Eesti Teaduste Akadeemia annab seda 2016. aastast. 2020. aastal pälvis medali Taani veteranpoliitik Uffe Ellemann-Jensen.
  • Büst TalTechi kampusel Tallinna tehnikaülikool, mille eelkäijast ta 1953. aastal lõpetas, avas ülikooli juubelil tema büsti. Ülikooli enda uudis nimetab teda teadlaseks ja riigimeheks — kaks sõna, mille vahel see leht ei vali.
  • Mälestuspink Nõmmel Tallinna linnaosas, kus ta koolis käis. ERRi kultuuritoimetus kajastas avamist.
  • Lippmaa sektor Küberneetika Instituudi füüsikasektorit, mille ta 1961. aastal sai ja üheksateist aastat juhtis, kutsuti tema nime järgi juba tema eluajal. Sellest kasvas 1979.–1980. aastal Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut.

Temalt ja temast

  • 1980 Structural studies of silicates by solid-state high-resolution silicon-29 NMR E. Lippmaa, M. Mägi, A. Samoson, G. Engelhardt, A.-R. Grimmer. Journal of the American Chemical Society 102 (15), lk 4889–4893. Viis lehekülge, mis tegid pulbrist loetavaks selle, kui polümeriseerunud silikaat on. See on artikkel, millest see lehekülg räägib.
  • 1988 High resolution solid-state NMR averaging of second-order effects by means of a double-rotor A. Samoson, E. Lippmaa, A. Pines. Molecular Physics 65 (4), lk 1013–1018. Kaks rootorit teineteise sees: väline maagilise nurga all, sisemine neljanda järgu Legendre’i polünoomi nullkoha all välise telje suhtes. Tallinn ja Berkeley, külma sõja ajal.
  • 2016 Endel Lippmaa Aleksander Rebane, Raivo Stern. Physics Today 69 (8), lk 65–66, doi:10.1063/PT.3.3275. Trükinekroloog: siit on omatehtud spektromeetri „1950. aastate lõpp“, raadiolambid ja sõna „arvatavasti“ selle esmasuse kohta.
  • 2015 Endel Lippmaa Charles Day. Physics Today, võrgus 21. augustil 2015, doi:10.1063/PT.5.010327. Ainus leitud allikas, mis annab konkreetse tsitaadiarvu; arhiividokumentide kohta tsiteerib see Telegraphi nekroloogi.
  • 2015 Obituary of Endel Lippmaa Richard R. Ernst. Physics Today, võrgus 4. augustil 2015, doi:10.1063/PT.5.6165. Elukäik aastaarvudes: kraadid, ametid, tunnustused.
  • i. a. Endel Lippmaa (1930–2015) Eesti Teaduste Akadeemia. Akadeemia oma nekroloogileht: kuupäevad, kraadid, ametid, tunnustused. Lähim asutuse dokument kogu elu kohta, ja selle lehe kõige sagedamini kasutatud allikas.
  • i. a. MRP tühistamine riiklikuks tähtpäevaks Ivar Raig. Postimees ja Riigikogu Toimetised. Üksikasjalikuim leitud käsitlus 1989. aasta komisjonist: kuupäevad, brošüüride arv, autode arv, ja nimekiri komisjoni eestlastest — mis ei lange kokku teiste loenditega.
  • 2016 Eesti iseseisvus võideti Moskvas toimetanud Andres Adamson. Välja andnud kirjastus Argo ja MTÜ Eesti Vabaduse Eest!: NSV Liidu rahvasaadikute kongressi Eestist valitud saadikute mälestused. Link viib kirjastuse katkendi juurde. Jüri Kraft nimetab saatesõnas pakti tühistamist sõnadega „stardipauk suurteks muutusteks maailmapoliitikas“ ja peab seda Eesti ajaloo suurima maailmaajaloolise kaaluga saavutuseks. See on osaleja raamistus, mitte neutraalne ajalookirjutuslik hinnang, ja see leht märgib selle ära.
  • 1989 The Molotov-Ribbentrop Pact: The Documents — Editor’s Introduction Lituanus 35 (1), numbri toimetaja Saulius Sužiedėlis. Kuidas Saksa välisministeeriumi dokumendid üldse alles jäid: 1943. aastal filmiti tähtsamad paberid, Karl von Loesch pani filmid kastidesse ja mattis maha, ning 1945. aasta mai lõpus kohtus ta Briti dokumendirühma ülemaga, misjärel filmid läksid sõjas kätte saadud Saksa dokumentide hulka. Ingliskeelsed tõlked anti välja 1948. aastal Washingtonis; mikrofilmid on USA rahvusarhiivis kogus T-120.
  • 1994 29Si NMR of Inorganic Solids Günter Engelhardt, Hubert Koller. Ülevaatepeatükk kogumikus „Solid-State NMR II“ (Springer), mis nimetab 1980. aasta artiklit esimeseks süstemaatiliseks silikaatide ja alumosilikaatide uurimuseks kõrglahutusega tahke keha räni-29 NMR-iga. Esimene autor Engelhardt on ise selle artikli kaasautor.

Mida see lehekülg ei tea

Kaks elu ühes: pool sajandit tahke keha magnetresonantsi ja kümme aastat riigi tegemist. Alljärgnev ei ole tagasihoidlikkus, vaid nimekiri: iga rida on koht, kus allikad lahknevad või vaikivad, ja mida siin lehel seepärast ei väideta.

  • Kus ta elas aastatel 1943–1948. Pomm jaanuaris 1943 ja Nõmme gümnaasiumi lõpetamine 1948 — nende vahel viis aastat, mille kohta Teaduste Akadeemia nekroloog ütleb ainult aasta ja kooli. Kelle juures kaheteistkümneaastane orb elas, ei ole üheski siia jõudnud allikas kirjas. akadeemia.ee
  • Kas ta oli sel hommikul kinos. Aleksander Rebase ja Raivo Sterni nekroloog ajakirjas Physics Today (2016) dateerib pommi 1942. aastasse ja lisab kinodetaili; eesti allikad dateerivad selle 27. jaanuarile 1943 ja ütlevad ainult, et ta ei olnud kodus. Kinodetaili ei kinnita ükski teine siia jõudnud allikas. physicstoday.aip.org, en.wikipedia.org, dea.digar.ee
  • Kas tal oli naine, ja kes olid tema pere. ISMAR-i järelehüüe, mille allikate päring luges, räägib tema pojast Jaakist ja pojast Mikkist, kes on füüsikaprofessor Tokyos; naist ei nimeta see ega ükski eesti nekroloog või Teaduste Akadeemia leht, mis siia jõudis. Ainus teine allikas, mis perekonda nimetab, on automaatselt koostatud biograafiakoguja ilma nähtava toimetuseta, ja sellele see leht ei viita. ismar.org, akadeemia.ee
  • Mis pani teda põlevkivist ära pöörduma. Õpetajate Lehe nekroloog ütleb ümberpöörde välja, aga ei seleta, mis selle ajendas ega kes talle magnetresonantsi näitas. 13 aastat kandidaadi- ja doktorikraadi vahel on üks pikk vaikimine. opleht.ee
  • Milline oli omatehtud spektromeeter. Millises ruumis, millise magnetiga, mis lahutusega, mis aastal täpselt. Ainsad kõvad aparaadiarvud, mis siia jõudsid, on 1978. aastast — Bruker CXP-200 Ravala puiesteel, kaks aastakümmet pärast seda „1950. aastate lõppu“, mille Rebase ja Sterni nekroloog ajakirjas Physics Today esimesele masinale annab. kbfi.ee, physicstoday.aip.org
  • Kas see oli tõesti esimene nõukogude blokis. Rebase ja Sterni nekroloog ajakirjas Physics Today ütleb „arvatavasti“ ja ei ütle enamat; see leht kordab seda ettevaatust ega tee sellest väidet. physicstoday.aip.org, kbfi.ee
  • Kas ta oli direktor 1980. või 1982. aastast. Allikad annavad mõlemad. Sama lugu on ministriaastatega: CERNi ja Teaduste Akadeemia versioonid ei lange kokku. physicstoday.aip.org, et.wikipedia.org, cds.cern.ch, akadeemia.ee
  • Kust täpselt kinnitatud koopia tuli. Mitmed eesti kokkuvõtted ütlevad USA rahvusarhiiv; Ivar Raigi üksikasjalik käsitlus ütleb välisministeeriumi arhiiv, kus dokumendid leidsid Ann ja Arno Liivak. Need võivad olla sama kogu kahe nime all, aga seda ei õnnestunud tuvastada. arvamus.postimees.ee/6889442, rito.riigikogu.ee
  • Kes olid komisjoni eestlased. Üks loend annab Lippmaa, Gräzini ja Lauristini, Savisaar eraldi aseesimehena; teine loeb neli rahvasaadikut, Savisaar kaasa arvatud. Erimeelsus on selles, kas Savisaar oli liige või ainult ametikandja. arvamus.postimees.ee/6889442
  • Mida ta 23. ja 24. detsembril 1989 tegi. Allikad kirjeldavad koosolekut, hääletust ja tulemust, aga ei ütle, mis osa tal neil kahel päeval oli. Ühe mehe panus on selles loos kõige selgem seal, kus ta dokumendid kohale tõi, ja kõige hämaram seal, kus hääled loeti. arvamus.postimees.ee/6889442
  • Kas ta oli hiljem kodus alahinnatud. Ajakirjanik Anneli Reigase postitus ingliskeelses blogis News from Estonia (27. august 2015) kannab pealkirjas sõnu „Estonia’s silenced hero“ — Eesti vaikitud kangelane; see istub halvasti samade nädalate presidendi austusavalduse ja riikliku matusekajastuse kõrval. Tegemist on blogiga, mitte toimetatud väljaandega; seepärast see leht nimetab selle, aga ei lingi — siinsed lingid viivad austusavalduse ja matusekajastuse juurde. opleht.ee, err.ee/539612
  • Kas 1980. aasta artikkel on Eesti kõige tsiteeritum. Charles Day ütleb ajakirjas Physics Today ainult, et see oli tema enim tsiteeritud artikkel, ja annab Google Scholari järgi 969 tsitaati. Laiemat väidet ei leidnud see uurimistöö ühestki allikast ega ühestki bibliomeetrilisest uuringust, ja see leht ei esita seda. physicstoday.aip.org
  • Kus ta suri. Päev on kindel — 30. VII 2015 —, koht mitte. Ükski siia jõudnud nekroloog ei ütle, kus ta suri — ei haiglat, kodu ega linna; Wikidata üksus annab surmakohaks Tallinna, ja ISMAR-i järelehüüe ütleb, et ta veetis oma viimased päevad perega Tallinnas. Leht trükib Wikidata väite oma reservatsiooni kõrvale ega võta seda omaks: ajajoone real ja masinloetavates andmetes surmakohta ei ole. err.ee/539406, err.ee/539612, ismar.org, wikidata.org
  • Millise kiirusega ja millises väljas 1980. aasta artikli rootor keerles. Kokkuvõte ütleb ainult „suurel kiirusel maagilise nurga all“, ja artikkel ise on pubs.acs.org-is, uksena, mis siit ei avanenud. Seepärast on avapildi väli selle lehe valik — tema labori 1978. aasta magnet —, mitte artikli oma. pubs.acs.org
  • Kust tulevad topeltpöörlemise nurgad. Uurimistöö ei saanud neid 1988. aasta artiklist lugeda — see oli kättesaadav ainult kokkuvõttena —, ja hilisem ülevaade annab need tuletuseta. Seepärast arvutab leht need ise polünoomide definitsioonist: P₂ = (3cos²β − 1)/2 nullkoht 54,74° ja P₄ = (35cos⁴β − 30cos²β + 3)/8 nullkohad 30,56° ja 70,12°. onlinelibrary.wiley.com, pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38471386
  • Kus täpselt on haud. ERR ütleb, et ta maeti Metsakalmistule; hauaplatsi, kvartalit ega seda, kas ta puhkab isa lähedal, ei nimeta ükski allikas. Kaart märgib kalmistu, mitte haua. err.ee/539612
  • Kes matustel kõnelesid. Kajastus võtab kõned kokku — teadlane, poliitik, iseseisvuse eest võitleja —, aga ei nimeta ühtki kõnelejat. ERR-i ja Postimehe pildigaleriid ilmselt näitaksid neid; kumbagi ei saanud siit avada. err.ee/539677, postimees.ee/3284403
  • Millal sai instituudi ingliskeelsesse nimesse sõna „National“. Tänane nimi on National Institute of Chemical Physics and Biophysics; 1979. aastal oli see Teaduste Akadeemia instituut, ja millal nimi muutus, ei ütle ükski allikas. Seepärast ütleb leht esimesel korral „inglise keeles tänapäeval“. en.wikipedia.org, ismar.org

Arvudes: mis sellel lehel on ja mida ei ole

  • 1 foto, millel ta on, seisab sellel lehel litsentsiga, mille annab selle Wikimedia Commonsi leht: Tiit Made · CC BY-SA 3.0, 5. I 2007. Ärasaatmise fotosid hoiavad ERR: „Fotod: Endel Lippmaa ärasaatmine“ ja Postimees: „Pildid: Endel Lippmaa saadeti viimsele teekonnale“.
  • 2 tema enda lauset seisavad sellel lehel sõna-sõnalt nii, nagu allikas need avaldab. Lisaks on lehel 2 ümberjutustust tema seisukohast ja 6 lauset, mille teised on tema kohta öelnud. Neist kõigist 2 ei saanud allikaga võrrelda, sest nende lehed ei avanenud.
  • 19 rida 40-st on ajajoonel dateeritud päeva, 1 kuu ja 20 aasta täpsusega.
  • 0 kohta ootavad Wikidata kontrolli: kaardi iga punkt on Wikidata omaga võrreldud.
  • 1 kohal ei ole allikatest punkti: Konverents USA-s, 1989.
  • 0 videot: lehel ei ole ühtegi filmi temast, sest ühtki ei leitud.
  • 10 arvu 15-st jaotises „Rekord arvudes“ arvutab leht ise, oma kuupäevadest ja füüsikast; ülejäänud 5 on võetud allikast, millele iga arv viitab.
  • 7 arvu on selle lehe enda omad, mitte allika omad: T₂ = 3 ms, sest ükski allikas ei anna volastoniidi räni-29 mõõdetud T₂-d (avapilt ja rootor); külgribade lävi, 0,3 pöörlemissagedusest (rootor); pulbrid 60, 240 ja 1 440 orientatsiooniga; rootori pöörlevad on jagatud rootori faaside vahel, et külgribad tuleksid neeldumiskujul — lahti lastes 180 spiraalil × 8 faasi, liuguri liikumise ajal 15 × 4 —, ja seisev muster 14 400 orientatsiooniga (rootor ja avapilt); avapildi väli 4,7 T, tema labori 1978. aasta magnet, sest ükski allikas ei nimeta 1980. aasta artikli oma (avapilt); joonise 05 pöörlemissagedus 15 kHz (peatükk 05); ümmarguste arvudega tensor: δ −100 ppm, anisotroopia −40 ppm, η 0,3 (rootori valik); prootoni suhe 42,55 MHz tesla kohta, tuletatud kahest allikaga paarist, 200 MHz 4,7 T juures ja 800 MHz 18,8 T juures (peatükk 03).
  • 8 daatumit ja üksikasja, milles allikad lahknevad, ja leht näitab mõlemat lugemist: pommi aasta, 1942 või 1943, ja kinodetail; akadeemik 1972 või 1975; direktor 1980. või 1982. aastast; esimene 40–50 kHz sond 1999 või 2001; ministriaastad CERNi ja Teaduste Akadeemia järgi; Physics Today, 2015 või 2016: üheks nekroloogiks on kerge pidada kolme eri autorite teksti — Richard R. Ernsti (võrgus 4. augustil 2015), Charles Day (võrgus 21. augustil 2015) ning Aleksander Rebase ja Raivo Sterni oma (trükis, august 2016); USA rahvusarhiiv või välisministeeriumi arhiiv; komisjoni eestlasi kolm või neli.
  • 4 teksti, mida selle lehe jaoks lugeda ei saanud: „Stalini ja Hitleri ühisprotokoll“ (tema enda essee kogumikus „MRP – raske ülestunnistus“ (2009); ainus leitud koopia on ajaveebi ümbertrükk, millele see leht ei viita); Postimees, 3. II 1943 (Postimehe kirjutis Teodor Lippmaast nädal pärast pommi — lähim kaasaegne trükiallikas; teada on kuupäev ja pealkiri, mitte sisu); JACS 102, 4889 (1980) · Hansen, Jakobsen, Skibsted (2003) (1980. aasta artikli tekst ja tabel ning volastoniidi tensorite algallikas; lehel on neist ainult kokkuvõte ja mrsimulatori dokumentatsiooni arvud); „Endel Lippmaa. Mees parima ninaga“ (raamat temast, mis tõenäoliselt kannab varase elu materjali; selle lehe jaoks ei saanud seda lugeda ja võrgust sellele lehekülge ei leitud).
  • 6 rida 18-st eespool on kohad, kus allikad lahknevad, ja leht näitab mõlemat poolt; ülejäänud 12 on kohad, kus nad vaikivad.

Mida siin ei väideta: et maagiline nurk on tema leiutis — keerutamise idee avaldasid teineteisest sõltumatult E. R. Andrew, A. Bradbury ja R. G. Eades 1958. aastal ning I. J. Lowe 1959. aastal — avaldamise kuupäeva järgi oli esimene Andrew' rühm; et topeltpöörlemine võitis dünaamilise nurga all keerutamise — need ilmusid 1989. aastal Nature'is kõrvuti ja 1995. aasta mitmekvantiline MAS lõi mõlemal jalad alt; et pakti tekst oli enne 1989. aastat teadmata — fotokoopiad olid teada 1945. aastast, ja otsustav ei olnud tekst, vaid kinnitus; ja et üks mees tegi seda üksi. Komisjonis oli kakskümmend kuus liiget, dokumendid leidsid kaks pagulast, ja hääli oli tuhat nelisada kolmkümmend kaks. en.wikipedia.org, nature.com, nationalmaglab.org, old.lituanus.org

Rajad

↑ ↓ liigu · Enter ava · Esc sulge ·