Endel Lippmaa

Isa Teodor Lippmaa (1892–1943) oli botaanik ja taimegeograaf: Tartu ülikooli loodusteaduskonna lõpetanud 1925, dotsent 1926, professor 1930, botaanikainstituudi ja botaanikaaia direktor. Eesti Entsüklopeedia loeb ta sünuusiameetodi rajajate hulka ning nimetab teda Eesti taimkatte klassifikatsiooni (1933) ja taimegeograafilise rajoneeringu (1935) autoriks. Emapoolne vanaisa oli kirjanik Jakob Mändmets. Kaks väga eri Eesti traditsiooni ühes majapidamises: külaproosa ühelt poolt, ülikooli botaanika teiselt.

27. jaanuaril 1943 tabas nõukogude lennuki pomm Lippmaade korterit Tartu botaanikaaias. Hukkusid professor Teodor Lippmaa, tema naine Hilja ja tütar Siiri. Endel jäi ellu, sest ta ei olnud kodus. Aleksander Rebase ja Raivo Sterni nekroloog ajakirjas Physics Today (2016) dateerib pommi 1942. aastasse ja lisab, et poiss oli linnas kinos; eesti allikad ja Vikipeedia dateerivad selle kindlalt 27. jaanuarile 1943 ja ütlevad ainult, et ta oli kodust ära. Kinodetaili ei kinnita ükski teine siia jõudnud allikas, ja see leht jätab selle lahtiseks.

Nädal hiljem, 3. veebruaril 1943, ilmus Postimehes Teodor Lippmaad käsitlev kirjutis. Eesti digiteeritud ajalehtede arhiiv hoiab seda alles. Selle uurimistöö keskkonnast ei õnnestunud arhiivi avada, nii et teada on kirjutise kuupäev ja pealkiri, aga mitte selle sisu — üks neist kohtadest, kus tõend on olemas ja käeulatusest väljas.

Mis nende kahe kuupäeva vahele jääb — 1943. aasta jaanuar ja Nõmme gümnaasiumi lõpetamine 1948 — ei ole üheski siia jõudnud allikas kirjas. Kus ta elas, kelle juures, mis koolis ta enne Nõmmet käis: Teaduste Akadeemia nekroloog annab aasta ja kooli ega ütle nende viie aasta kohta midagi muud.

Eesti Teaduste Akadeemia: Endel Lippmaa (1930–2015) · Eesti Entsüklopeedia: Teodor Lippmaa · Vikipeedia: Teodor Lippmaa · Eesti kirjanike biograafiline sõnastik: Jakob Mändmets · Aleksander Rebane, Raivo Stern: Endel Lippmaa. Physics Today 69 (8), 65–66 (2016) · DIGAR: Postimees, 3. veebruar 1943 (avamata)

Põlevkivi oli Tallinna Polütehnilise Instituudi oma ala. Eestikeelne entsüklopeediaartikkel põlevkivikeemiast loeb selle valdkonna juhtivate nimede hulka Paul Kogermani, Agu Aarna ja Endel Lippmaa — mis paneb tema varase karjääri väljakujunenud Tallinna uurimistraditsiooni sisse, mitte üksinda. Kas vanema põlvkonna Kogerman teda kunagi isiklikult õpetas, seal ei öelda.

Juhendajaks nimetab Rebase ja Sterni nekroloog ajakirjas Physics Today Agu Aarnat, tolle aja juhtivat Eesti põlevkivikeemikut. Ükski siit kättesaadav eestikeelne allikas seda juhendamist ei kinnita, ja sama ingliskeelne tekst nimetab nõukogude kandidaadikraadi lodevalt doktorikraadiks (PhD) — nii et see leht esitab väite koos selle mööndusega.

Aastatel 1956–1961 töötas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis vanemõpetaja ja seejärel dotsendina. Need on tema kahekümnendate lõpu aastad, mil ta põlevkivikeemiast välja astus — ja need on tema karjääri kõige halvemini dokumenteeritud osa kõigis siin loetud allikates.

Õpetajate Lehe nekroloog ütleb ümberpöörde lihtsalt välja: pärast kandidaaditöö põlevkivitööd pöördus Lippmaa täiesti uue uurimisvaldkonna, tuumamagnetresonantsspektroskoopia poole, milles ta seejärel umbes pool sajandit töötas. Miks ta ümber pöördus või kes talle selle tehnika näitas, nekroloog ei ütle. Kolmteist aastat kandidaadi- ja doktorikraadi vahel katavad täpselt selle vahetuse.

Eesti Teaduste Akadeemia: Endel Lippmaa (1930–2015) · Õpetajate Leht: suri akadeemik Endel Lippmaa · Vikipeedia: põlevkivikeemia · Aleksander Rebane, Raivo Stern: Endel Lippmaa. Physics Today 69 (8), 65–66 (2016)

Nekroloog ise ei väida seda kindlalt, vaid ütleb „arvatavasti“ — ja see leht kordab seda ettevaatust. Mida ta tegelikult tegi, ei ole vaidluse all: raadiolambid, elektromagnet, ja aparaat, mis andis spektreid. Millises ruumis, millise magnetiga ja mis täpsusega, ei anna ükski siia jõudnud allikas; ainsad kõvad aparaadiarvud, mis leiti, on 1978. aastast, mitte omatehtud masina omast.

1961. aasta sügisel loodi Küberneetika Instituudi juurde füüsikasektor, mida hakati kutsuma Lippmaa sektoriks. Ta juhtis instituudi füüsikaosakonda 1961–1980 — üheksateist aastat, mille jooksul NMR-rühm kasvas. Küberneetika Instituut ise oli asutatud 1. septembril 1960.

1969. aastal kaitses ta Moskvas, NSVL Teaduste Akadeemia keemilise füüsika instituudis, füüsika-matemaatikadoktori kraadi tööga „Tuumade Overhauseri efekt ja orgaaniliste ühendite struktuur“. Kolmteist aastat pärast põlevkivi. 1971. aastal sai ta keemilise füüsika ja füüsikalise keemia professoriks, 1972. aastal, neljakümne ühe aastaselt, valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ja 1975. aastal, neljakümne nelja aastaselt, akadeemikuks — nii ütleb akadeemia kronoloogia; mälestusteade ja nekroloogid ütlevad lihtsalt, et ta valiti 1972. aastal liikmeks. Kummal juhul tahes nõukogude akadeemiasüsteemi kohta noorelt.

Üks lugu nendest aastatest jäi alles ilma ühegi aparaadiarvuta. ERR vahendab, et esimeseks NMR-saatjaks oli lühilaine raadiosaatja. Ja jaapani magnetid olevat olnud nii rasked, et labori alla tuli teha topeltpõrandad. Kumbagi neist ei ole võimalik kontrollida; mõlemad on siin sellepärast, et nad kirjeldavad, mis tähendas 1950. ja 1960. aastatel Tallinnas tipptasemel füüsika tegemine.

Aleksander Rebane, Raivo Stern: Endel Lippmaa. Physics Today 69 (8), 65–66 (2016) · Eesti Teaduste Akadeemia: Endel Lippmaa (1930–2015) · Õpetajate Leht: suri akadeemik Endel Lippmaa · ERR: akadeemik Endel Lippmaa · Substantia: Estonian scientist in USSR (2020) · Eesti Teaduste Akadeemia: akadeemia kronoloogias

Mida see näitas, on lihtne öelda ja raske teha. Räni-29 keemiline nihe silikaadis sõltub sellest, mitu naaberränitetraeedrit on selle külge hapniku kaudu kinni: Q0 üksik tetraeeder, Q1 üks naaber, kuni Q4-ni, kus kõik neli nurka on jagatud. Need viis olekut annavad eraldi jooned kogu umbes −60 kuni −120 ppm aknas. See tähendab, et pulbrist saab lugeda välja, kui polümeriseerunud silikaat on — ilma kristalli lõhkumata.

Kolm asja pidid korraga töötama: maagilise nurga all keerutamine, mis kaotab keemilise nihke anisotroopia; kõrge keerutuskiirus, mille jaoks spinnerid ehitati Tallinnas; ja piisavalt tundlik aparaat, sest räni-29 on ainult 4,7 protsenti loodusliku räni tuumadest. Kolmas autor oli kahekümne nelja aastane Ago Samoson, kelle eriala keerutuskiirus siis oli ja jäi.

See ei olnud ühe labori töö. Kaasautor Günter Engelhardt töötas Ida-Berliinis, SDV Teaduste Akadeemia füüsikalise keemia keskinstituudis, ja selle instituudi tseoliidiuuringute ajalugu omistab talle selle, et koostööst Lippmaaga Tallinnas sai alguse kümme aastat rahvusvahelist tööd tahkete anorgaaniliste silikaatide ja eeskätt tseoliitide NMR-i alal. Viies autor A.-R. Grimmer avaldas samal aastal saksakeelse paralleelartikli taumasiidi keemilise nihke anisotroopiast.

Charles Day nimetab seda 21. augustil 2015 ajakirjas Physics Today tema enim tsiteeritud artikliks ja annab Google Scholari järgi 969 tsitaati — ainus konkreetne arv, mis siia jõudis, ja selle päeva seis. Väidet, et see on Eestis kõige tsiteeritum teadusartikkel üldse, ei leidnud see uurimistöö ühestki allikast, ja leht seda ei esita. Aga see, mille jaoks Q-tähed tehti, elab edasi mujal: tsemendikeemia kasutab sama sõnavara hüdratatsiooni jälgimiseks, kus Q0 klinkri signaal annab teed Q1 otsarühmadele ja Q2 keskrühmadele, kui kaltsiumsilikaathüdraadi ahelad kasvavad.

Mindat: 1980. aasta JACS-i artikli täisviide · Günter Engelhardt, Hubert Koller: 29Si NMR of Inorganic Solids. Solid-State NMR II, Springer, 1994 · Charles Day: Endel Lippmaa. Physics Today, võrgus 21. VIII 2015 · Cement and Concrete Research: Q-olekud hüdratatsioonis · Tseoliidiuuringute ajalugu SDV füüsikalise keemia keskinstituudis · Eesti Vikipeedia: Ago Samoson

Mis sealt tuli, oli suurem kui üks artikkel. 1988. aastal avaldasid Samoson, Lippmaa ja Alexander Pines topeltpöörlemise — DOR — kus proov keerleb korraga kahe eri nurga ümber: väline rootor 54,74 kraadi all, sisemine 30,56 kraadi all välise telje suhtes. Üks nurk kaotab teise järgu interaktsiooni; kaks nurka kaotavad ka neljanda järgu, mis on see, mis kvadrupoolsete tuumade jooned laiali ajab.

Sama aasta tõi teise tee: Llor ja Virlet avaldasid dünaamilise nurga all keerutamise, kus üks rootor pööratakse järjest kahte eri nurka. 1989. aastal ilmusid DAS ja DOR Nature'is kõrvuti hapnik-17 spektritena. Kumbki ei vaielnud teisele vastu — see uurimistöö ei leidnud nende vahel ühtki prioriteedivaidlust. Ja 1995. aastal lõi mitmekvantiline MAS mõlemal jalad alt: sama tulemus tavalise ühe rootoriga, ilma erilise riistvarata.

Keerutuskiirus on see arv, mille järgi seda ala mõõdetakse, ja Tallinn on selle graafikul järjekindlalt. MAS algas seitsme millimeetri rootorites 7 kilohertsi juures. 1999. aastal jõudis Tallinnas kahe millimeetri rootor 50 kilohertsini; allikad ei ole ühel meelel, kas esimene 40–50 kHz sond valmis 1999. või 2001. aastal. 2020. aastal andis üks Tallinna 0,5-millimeetrine prototüüp 150 kilohertsi. Tänane silindriliste rootorite lagi on umbes 170 kilohertsi — see on üle saja tuhande pöörde sekundis.

Instituut ise elas üle 1990. aastate akadeemia ümberkorralduse ja sai 1998. aastal oma seaduse. Küberneetika Instituudist, millest see välja kasvas, on Estonian World Review’ andmetel tulnud üheksa akadeemikut, Lippmaa nende seas. Täna seisab Akadeemia tee 23 majas neli Brukeri spektromeetrit, sealhulgas 2007. aastast 800-megahertsine masin, ja Eesti magnetlabor töötab 18,8 teslaga; vedelat heeliumi kulub kümme tuhat liitrit aastas. Lippmaa oli direktor 1980. või 1982. aastast — allikad annavad mõlemat — kuni 2001. aastani.

Vikipeedia: Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut · Aleksander Rebane, Raivo Stern: Endel Lippmaa. Physics Today 69 (8), 65–66 (2016) · Samoson, Lippmaa, Pines, Molecular Physics 65 (4), 1013–1018 (1988) · ISMAR: Andy Byrd, Endel Lippmaa passed away (1. VIII 2015) · Estonian World Review: Küberneetika Instituut 50 · Postimees: KBFI ehk Eesti kõige-kõigem instituut

Probleem ei olnud tekst. Pakti ja protokollide fotokoopiad olid teada juba 1945. aastast: Karl von Loesch oli nende mikrofilmid maha matnud, sama aasta mai lõpus kohtus ta Briti dokumendirühma ülemaga ja filmid läksid liitlaste kätte ning 1948. aastal anti ingliskeelsed tõlked Washingtonis välja. Probleem oli tõestus. Kuna kinnitatud originaale polnud koopiate kõrvale panna, sai Moskva nimetada koopiaid lääne võltsinguteks — nii kirjeldab seda raskust Charles Day ajakirjas Physics Today. Selle lehe järeldus: otsustav ei olnud tekst, vaid kinnitus.

2. juunil pidas kongress pika ja terava vaidluse selle üle, kas komisjoni on üldse vaja, ja Lippmaa esitas põrandalt Eesti seisukoha. Eesti käsitlused omistavad komisjoni läbisurumise tema aktiivsele tööle Mihhail Gorbatšoviga kongressi presiidiumis — üks käsitlus ütleb, et ta oli ise presiidiumi valitud, ja just see viis ta Gorbatšovi käeulatusse. Loodud komisjonis oli 26 liiget, esimeheks Aleksandr Jakovlev. Kes olid komisjoni eestlased, ei ole paigas: üks loend annab Lippmaa, Gräzini ja Lauristini, teine lisab Savisaare.

Ja siis see osa, mis on täpselt ühe teadlase oma. Lubatud läänes käia, käis Lippmaa Ameerikas teaduskonverentsil, valis välja sobivad dokumendid — eesti pagulased Ann ja Arno Liivak olid need USA arhiivist leidnud — ja lasi need oma instituudis KBFI-s paljundada. 11. detsembril veeti 2 250 roosat brošüüri kahe autoga Kremli kongresside paleesse ja jagati saadikutele laiali. Kust koopia täpselt tuli, ei ole paigas: mitmed eesti kokkuvõtted ütlevad USA rahvusarhiiv, Ivar Raigi üksikasjalik käsitlus ütleb välisministeeriumi arhiiv.

23. detsembril kukkus komisjoni resolutsioon esimesel katsel läbi. Arnold Rüütli nõudmisel peeti erakorraline koosolek, kus F. Kovaljov esitas protokollide koopiad koos dokumentidega nende üleandmise kohta, ja otsustati need Moskvas avalikustada ning nõuda uut arutelu ja hääletust. 24. detsembril 1989 kandis Jakovlev tulemused ette ja resolutsioon läks nimelisel hääletusel läbi 1 432 poolt- ja 252 vastuhäälega. Kongress kuulutas Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salajased lisaprotokollid õiguslikult alusetuks ja tühiseks allakirjutamise hetkest.

Ivar Raig Postimehes: MRP tühistamine riiklikuks tähtpäevaks · Riigikogu Toimetised: Ivar Raigi käsitlus · Charles Day: Endel Lippmaa. Physics Today, võrgus 21. VIII 2015 · Lituanus 35 (1), 1989: The Molotov-Ribbentrop Pact: The Documents, toimetaja sissejuhatus (numbri toimetaja Saulius Sužiedėlis) · „Eesti iseseisvus võideti Moskvas“, toimetanud Andres Adamson (Argo, 2016)

11. märtsil 1990 juhatas ta Eesti Kongressi avaistungit. Ta oli Eesti Komitee liige 1990–1992 ja minister portfellita Edgar Savisaare valitsuses ning Tiit Vähi teises ja kolmandas valitsuses — kaks ametinimetust, idaminister ja eurominister, mis annavad tema poliitika ulatuse ühe joonega. 1995. aasta märtsis valiti ta VIII Riigikokku Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse nimekirjas, mis sai 41 kohta.

Ta ei olnud iga võiduga rahul. 28. juunil 1992 kampaanias ta põhiseaduse vastu; rahvahääletus läks läbi umbes üksteist ühe vastu. See on see koht, kus kaks Lippmaad omavahel vaidlevad: suveräänsuse eest võitleja, kes nõudis, et taastamine käiks 1940. aasta kodakondsuse kaudu ja ainult selle kaudu, ja euroinsener, kes rääkis Eesti kohast Euroopa Liidus. Allikad annavad mõlemad ega ühenda neid.

Tunnustused tulid mõlemalt poolelt. AMPERE’i preemia 1994; Riigivapi teenetemärgi II klass ja Eesti teaduspreemia 2000; Rahvusliku Mõtte auhind 2006; Püha piiskop Platoni orden 2013. Kolm audoktorikraadi: Jyväskylä 1975, Tallinn 1991, Tartu 1999. Välisakadeemiad: Soome 1990. aastast, Rootsi 1992. aastast. 1999. aastal valiti ta XX sajandi saja suure eestlase hulka.

Ta suri 30. juulil 2015, kaheksakümne nelja aastaselt, ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Matusepäeval vahendas ERR Ilvese sõnu, et ta ei olnud kunagi mugav. Ajakirjanik Anneli Reigase postitus ingliskeelses blogis News from Estonia (27. august 2015) kannab pealkirjas sõnu „Estonia’s silenced hero“ — Eesti vaikitud kangelane —, vihjates, et tema osa pakti asjas on kodus alahinnatud; see istub halvasti samade nädalate presidendi austusavalduse ja riikliku matusekajastuse kõrval, ja see leht ei lahenda seda.

Vaba Eesti Sõna: lahkus akadeemik Endel Lippmaa · Õpetajate Leht: suri akadeemik Endel Lippmaa · Eesti Teaduste Akadeemia: Endel Lippmaa (1930–2015) · Groupement AMPERE: Ampère’i preemia laureaadid 1990–2014 · ERR: Akadeemik Lippmaa saadetakse homme viimsele teekonnale · ERR: Fotod: Endel Lippmaa ärasaatmine (5. VIII 2015) · Valimised: rahvahääletus 28. juunil 1992 · Vikipeedia: Koonderakond ja Maarahva Ühendus